← Eesti

2-21-17205/30

Obsah (9)§ 386§ 385§ 663§ 377§ 695§ 5§ 688§ 689§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-17205 Määruse kuupäev Tartu, 7. juuni 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Kaupo Paal Kohtuasi OÜ OMUL

) § 363 lg-s 1 nimetatud nõuetele ning hagi tagamise taotlus

§-s 381 sätestatud nõuetele. Hagi on lubatav ja hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades ei saa hagi pidada perspektiivituks. Hageja on piisavalt põhistanud hagis esitatud nõuet ja hagi tagamise vajadust. Hageja nõude eesmärk on tunnistada kehtetuks võlgniku rahalise kohustuse täitmine kostjale ja seeläbi rahuldada võimalikult suures ulatuses võlgniku võlausaldajate nõuded. Sellise eesmärgi saavutamine võib osutuda 2

(6)2-21-17205 võimatuks, kui kostja hakkab tegema varakäsutusi, mis takistavad rahuldava otsuse täitmist või muudavad selle võimatuks. Kuivõrd avalikest registritest ei nähtu, et kostjal oleks mingisugust muud vara, siis on hagi tagamine põhjendatud ja vajalik hageja õiguste kaitseks. Maakohtu hinnangul on taotletav abinõu asjaolusid arvestades sobiv. Kostjal ei ole muud vara, mille arvel hageja nõuet tagada. Seetõttu puudub käesoleval juhul võimalus kohaldada kostjat vähem piiravat hagi tagamise abinõu (kohtulik hüpoteek, muu vara arestimine jms). Kostja pangakontode arestimine on hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades mõistlik ning põhjendatud. Kostja saab vajaduse korral kohtule välja pakkuda ka teise hagi tagamise abinõu (

§ 386

lg 1) või taotleda hagi tagamise abinõu tühistamist rahalise tagatise või pangagarantii andmise tõttu (

§ 385). Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse osaliselt.

Hageja palus hagi tagamise taotluses arestida kostja krediidiasutustes asuvad arvelduskontod 867 736 euro 13 sendi ulatuses. Hageja arvutas vastava summa selliselt, et võlgnik on teinud kostjale ülekandeid 317 500 USA dollarit (so 273 636 eurot 13 senti) ja 594 100 eurot. Hagiavaldusest aga nähtub, et võlgniku arvelduskontodelt kostjale tehtud maksed on vastavalt 317 500 eurot (mitte hageja märgitud 317 500 USA dollarit), 159 500 USA dollarit (s.o 185 067 eurot 85 senti, kurss hagi esitamise seisuga 1 euro = 1,1603 USA dollarit) ja 434 600 eurot, s.o kokku 937 167 eurot 85 senti, mitte hageja märgitud 867 736 eurot 13 senti. Maakohus leidis, et tegemist on hageja arvutusliku ebatäpsusega, ning luges korrektseks summaks, mis ulatuses tehti võlgniku arvelduskontolt kostjale ülekandeid, 937 167 eurot 85 senti. Kuivõrd võlgnikule nimetati ajutine pankrotihaldur kohtu

  1. novembri
  2. a määrusega, jäävad eelviidatud sätte kohaldamise ajalistest raamidest välja võlgniku 8.,
  3. ja
  4. novembril kostjale tehtud ülekanded, kokku 259 600 eurot (PankrS § 113 lg 1 p 3). Seega on põhjendatud arestida kostja arvelduskontod 677 567 euro 85 sendi ulatuses (s.o võlgnikult kostjale tehtud ülekanded 937 167 eurot 85 senti miinus 259 600 eurot).
  5. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus hagi tagamise taotluse rahuldas, ja teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.
  6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

  1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  2. veebruari
  3. a määrusega kostja määruskaebuse rahuldamata ning Harju Maakohtu
  4. novembri
  5. a määruse muutmata.
  6. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korranud ringkonnakohus vaidlustatud määruse põhjendusi. Vastuseks määruskaebuse väidetele märkis ringkonnakohus järgmist. 6.1. Ringkonnakohus ei nõustunud kostja etteheitega, et maakohus on põhjendamatult hinnanud tagatava hagi õiguslikult perspektiivikaks. Hagiavalduses välja toodud asjaoludel ei saa ilma tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas hageja esitatud nõue on põhjendatud või mitte, sest selle otsustab kohus asja sisulisel lahendamisel. Maakohus lähtus hagi tagamise kohta otsustust tehes õigesti nii nõude kui ka hagi tagamise avalduse põhistatusest. Maakohus pidas hageja väiteid usutavaks ja kujundas nende alusel oma siseveendumuse. Hagi on menetlusse võetud. Hagi tagamine on kohtu 3

(6)2-21-17205 diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda ainult juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebuste väited alust maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole võimalik jõuda järeldusele, et hagil ei ole üldse edulootust, kuna tõendeid hindamata ei saa kindlalt öelda, et nõuet ei oleks võimalik ühelgi materiaalõiguslikul alusel rahuldada. 6.2. Maakohus on hagi tagamisel põhjendatult arvestanud, et tegemist on väga suure nõudega, mistõttu võib eeldada, et kostjal võib olla raskusi hagejale positiivse kohtuotsuse korral selle täitmisega. Samuti kinnitab hagi tagamise vajadust asjaolu, et seni teadaoleva kostja vara arvel ei oleks võimalik hagi rahuldada. Vaidlustatud määrusest nähtub üheselt, et maakohus on hagi tagamisel kostja majanduslikku seisundit hinnanud ning arvestanud teadaolevat varalist seisu (s.t kinnisvara või muu likviidse vara puudumist). Hagi tagamise taotluse rahuldamiseks piisab sellest, et avalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt võib kohtuotsuse viivituseta täitmine osutuda raskendatuks juhul, kui hagi jäetakse tagamata (

§ 377lg 1).

Olukorras, kus kostjal ei ole sellist vara, mille koormamisega oleks võimalik esitatud nõuet tagada, ei ole määravat tähendust, et kostjal oli

  1. a majandusaasta aruande andmetel käibevara 1 516 246 euro ulatuses, sh ligi 300 000 eurot rahas, ega see, et
  2. detsembri 2020 seisuga oli jaotamata kasum 262 446 eurot. Isegi kui
  3. a lõpus oli kostjal väidetud varaline seis, siis sellise vara olemasolu kohta praegu ei ole kostja veenvaid andmeid esitanud, mistõttu ei anna aastatagune varaline seis kinnitust nõude täitmise võimest pärast võimalikku hagi rahuldava otsuse tegemist. Seejuures on hageja vastuses määruskaebusele põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et kostja käibevarast moodustavad raha 288 088 eurot, nõuded ja ettemaksed 425 851 eurot, millest põhiosa on ostjatelt laekumata arved, ning varud 802 307 eurot, mis kostja põhitegevusala (kala ja kalatooted) arvestades on kindla realiseerimistähtajaga laojääk. Eeltoodu kinnitab kostja väidetava vara vähelikviidsust. Kostja ei ole esitanud määruskaebusega täpsemaid andmeid, millest saaks kohus teha tõsikindlamaid järeldusi vara olemasolu, selle suuruse või võõrandatavuse kohta. Seega ei ole kostja määruskaebuses ümber lükanud järeldust muu vara puudumise kohta. Asjaolul, kas kostja on vara peitnud või mitte, ei ole tähendust, kui kostjal ei ole nõude väärtuses likviidset vara. 6.
  4. Arvelduskontode arestimine võib olla kostja jaoks koormav ning saab olla põhjendatud vaid erandlikult. Samas tuleb arvestada seda, et kostjal ei ole kinnisvara, millele seada hüpoteek, ja ka vallasvara, mille arvel oleks võimalik hageja nõue rahuldada ning mille arestimine oleks kostjat vähem koormav. Sellises olukorras on maakohus poolte huve kaaludes jõudnud õigesti järeldusele, et arvelduskontodel oleva raha arestimine on ainuvõimalik hagi tagamise viis, mis tagab hageja õigustatud huvid hagi rahuldamisel. Kostja ei ole ka esile toonud, millise tema vara võõrandamise keelamist võiks kohus kaaluda, või kuidas tagab hageja nõuet see, kui kohus piirab kostjal laenulepingute sõlmimist. Ringkonnakohtu hinnangul muid alternatiivseid mõistlikke hagi tagamise võimalusi ei olnud. 677 567 euro 85 sendi suurune nõue on suur rahaline nõue, mille puhul on alati oht, et võib tekkida raskusi selle täitmisel. Muu võõrandatava vara puudumine annab alust uskuda, et hagi rahuldamise korral võib kohtuotsuse täitmine osutuda raskendatuks, kuna ei ole välistatud, et kostja võib talle kuuluva vara ettevõttest välja viia, sh arvelduskontodel oleva raha kulutada muuks otstarbeks kui hagejale tasumiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  5. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub kohtute määrused tühistada ning teha uus määrus, millega jätta hageja hagi tagamise taotlus rahuldamata. Alternatiivselt 4

(6)2-21-17205 palub kostja saata asi tagasi Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja on seisukohal, et kohtud on hagi tagamise taotluse lahendamisel kohaldanud valesti materiaalõiguse norme ja rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohus on valesti hinnanud hagi perspektiivikust, samuti kohaldanud lubamatut hagi tagamise abinõu. Lisaks on hagi tagatud hagihinda ületavas ulatuses, mis on tingitud hageja ekslikust arvutuskäigust USA dollari ja euro konverteerimisel, mistõttu tuleb hagi tagamine vähemalt osaliselt tühistada.
  1. Hageja nõustub määruskaebuse väitega, et hagi tagamisel on tehtud arvutusviga, mistõttu tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada, vähendades hagi tagamise korras kostja arvelduskontodel arestitavat rahasummat 629 964 euro 45 sendini. Muus osas vaidleb hageja määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, kuivõrd kostja ei ole arvutuslikele ebatäpsustele varem tuginenud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 695

, § 691 p 2 ja § 701 lg 3 järgi tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määrusega seatud hagi tagamise abinõu muutmata 629 964 eurot 45 senti ületavas osas, ning teha selles osas uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus nimetatud summat ületavas osas rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 10. Kostja väidab, et hagi on tagatud hagihinda ületavas ulatuses, mis on tingitud hageja ebaõigest arvutuskäigust valuutade konverteerimisel, mistõttu tuleb hagi tagamine vähemalt osaliselt tühistada. Hageja seda asjaolu ei vaidlusta ning nõustub, et arvutusvea tõttu on hagi osaliselt üle tagatud. Maakohtu määrusest nähtuvalt on hagi tagamise korras kostja arvelduskonto arestimisel võetud arestitava ulatuse puhul aluseks hageja arvelduskontodelt kostjale tehtud maksed, millest üks osa olid maksed väärtuses 159 500 USA dollarit. Hagi esitamise seisuga oli kurss 1 euro = 1,1603 USA dollarit. Maakohus on sellest lähtuvalt teisendanud eelnimetatud maksed USA dollarites 185 067 euroks 85 sendiks, st summa USA dollarites korrutanud kursiga 1,1603 (I kd, tl 62). Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus on valuuta konverteerimisel teinud arvutusvea. Kuivõrd hagi esitamise seisuga oli USA dollar võrreldes euroga väärtuselt odavam, pidanuks maakohus 159 500 USA dollari teisendamisel eurodesse tegema jagamistehte (159 500 / 1,1603). Seega vastas 159 500 USA dollarit hagi esitamise seisuga 137 464 eurole 45 sendile, mistõttu on hagi põhjendamatult tagatud 47 603 euro 40 sendi ulatuses (185 067,82 – 137 464,45). Selliselt on maakohus eksinud

§ 5

lg-s 1 sätestatud põhimõtte vastu, mille kohaselt tuleb hagi tagamisel lähtuda hagi tagamise taotluses nõutust. Ka ringkonnakohus on jätnud selle vea kõrvaldamata. Hagi tagamine selles ulatuses võiks olla põhjendatud, kui hageja oleks hagi tagamisel palunud arvestada ka tulevikus tekkida võivaid mõistlikke kõrvalnõudeid või hagi rahuldamisel väljamõistetavaid hageja kulusid. Asja materjalidest nähtuvalt on aga hageja sisustanud hagi tagamise ulatust ainult põhinõude suurusega, mistõttu saab kohus hagi tagamisel ka üksnes sellest lähtuda. Hagi tagamise taotlust ja hagi hinda arvestades on põhjendatud arestida kostja arvelduskontod hagi tagamise korras 629 964 euro 45 sendi ulatuses (677 567,85 – 47 603,40). Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus osaliselt tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus 629 964 eurot 45 senti ületavas osas rahuldamata. 5

(6)2-21-17205 11. Kooskõlas

§ 688

lg-tes 3 ja 4 sätestatuga leiab kolleegium kohtute tuvastatud asjaoludest lähtudes, et hagi tagamise taotluse osaline rahuldamine on muus osas põhjendatud ja seaduslik. Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus langetab kõigi asjaoludega arvestades (vt nt Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-15386/57, p 14) ning millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda ainult juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Kolleegiumi hinnangul ei anna kaebuse väited muus osas alust maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda. Selles osas järgib kolleegium ringkonnakohtu otsuse põhjendusi ega korda neid (

§ 689lg 5).

12. Kuna kolleegiumi määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.