Obsah (7)

§ 113§ 8§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 27.aprill 2022 Paide Tsiviilasja number 2-21-112092 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi L.K vastu

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
2. Määrata, et hageja menetluskulu on riigilõiv 225 eurot ja esindaja õigusabi kulu 360 eurot.
3. Välja mõista L.K’lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt (585 eurot) alates käes-oleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib esitada kättetoimetamisest. Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD Hageja nõuab mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 850 eurot, intress 434,84 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 163,81 eurot. Lisaks nõuab hageja mõista kostjalt välja viivis alates 09.06.2021 kuni põhinõude (850 eurot) täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja IPF Digital Estonia OÜ 01.11.2016 krediidikonto lepingu nr 2838024 krediidilimiidiga 1250 eurot. Lepingu sõlmimise päeval võttis kostja krediidikontolt kogu limiidi summas 1250 eurot välja. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma krediidi koos intressiga (46,2% aastas) tagasi 36 kuu jooksul (01.11.2016 kuni 01.11.2019) igakuiste maksetena. 02.08.2017 ütles IPF Digital Estonia OÜ kostjaga lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka talle antud täiendava tähtaja jooksul. Kostja on võetud krediidi katteks teostanud tagasimakseid summas 400 eurot. Seega on kostja võlgnevus 850 (1250-400) eurot. Kuivõrd kostjal on võlgnevus esimesest osamaksest, on kostja intressivõlgnevus alates lepingu sõlmimist 01.11.2016 kuni lepingu ülesütlemiseni 02.08.2017 434,84 eurot. Kostja võlgnevus (põhivõlg+intress) on muutunud sissenõutavaks. 02.08.2017 loovutas IPF Digital Estonia OÜ oma nõuded kostja vastu Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjat on loovutamisest teavitatud. Kuna kostja arveid tasunud ei ole, nõuab hageja kostjalt viivist sissenõutavaks muutunud põhinõudelt

§ 113lg 1 järgi summas 163,81 eurot ja Ts

MS § 367 alusel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja leiab, et hageja nõue on Ts

ÜS § 146 lg 1 alusel aegunud. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD ja PÕHJENDUSED

1. Vaidlust ei ole ja see on ka tõendatud, et 01.11.2016 sõlmis kostja IPF Digital OÜ-ga krediidikonto lepingu nr 2838024 krediidilimiidiga 1250 eurot. Tsiviilasi nr 2-21-112092 Lepingu sõlmimise päeval võttis kostja kogu limiidi summas 1250 eurot krediidikontolt välja. Kostja jättis lepingust tulenevad arvete tasumise kohustused osaliselt täitmata. 02.08.2017 loovutas IPF Digital Estonia OÜ oma nõuded kostja vastu Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vaidlustamata asjaolud loeb kohus tuvastatuks.
2. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Kostja leiab, et kuna ta sõlmis krediidikonto lepingu nr 283024 IPF Digtal OÜ-ga 01.11.2016, on hageja nõue TsMS § 146 lg 1 alusel aegunud. Hageja märgib, et lepingu sõlmimise aeg ei ole aegumise arvestamise aluseks. Aegumist saab lugeda lepingu lõpust ning viimasest nõude tunnustamisest edasi 3 aastat. Kostjaga sõlmitud leping öeldi üles 02.08.
3. Seejärel sõlmis kostja võla tasumiseks maksekokkulepped 08.08.2017 seisuga ja 23.10.
4. Maksekokkulepet on kostja ka tasunud. Viimane tasumine toimus 23.10.
5. TsMS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, mis seisneb õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises või muus teos. Hageja nõue põhineb krediidikonto lepingul, mille kohaselt pidi kostja saadud krediidi esitatud arvete alusel ja maksegraafikus märgitud korras tasuma kuumaksetena. IPF Digital Estonia AS esitas kostjale igakuiselt arveid. Kostja jättis esitatud arved osaliselt tasumata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on üldine tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Kostja sõlmitud krediidikonto lepingus kokkulepitud maksegraafikutest tulenevad osamaksete tasumise kohustused on suunatud korduvate (igakuuliste) kohustuste täitmisele. Seetõttu kohaldub antud juhul TsÜS § 147 lg 3, mille kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik arve esitab. Riigikohus on seisukohal, et TsÜS § 147 lg 3 reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist ning et nõude sissenõutavus on seotud arvete esitamisega (vt lahend 3-2-1-95-08). Käesoleval juhul pidi kostja tasuma krediidikonto lepingust tulenevaid osamakseid talle esitatavate arvete alusel igakuiselt, kuid kostja seda ei teinud. See tähendab, et hageja nõue muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega 02.08.2017 ning sellest päevast algas ka aegumise tähtaeg.
6. Samas kinnitavad esitatud tõendid, et kostja sõlmis 08.08.2017 ja 23.10.2018 maksekokkulepped (maksegraafikud) võlgnevuse tasumiseks ning ka tasus maksekokkuleppe alusel võlgnevust. Viimane makse toimus 23.10.
7. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkeb ja algab aegumine uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Seega kostja, sõlmides 08.08.2017 ja 23.10.2018 maksegraafiku 01.11.2016 sõlmitud krediidikonto lepingu võlgnevuse täitmiseks ja makstes võlga, tunnustas hageja nõuet tema vastu. See omakorda tähendab, et 08.08.2017 hageja nõude aegumine katkes ja algas uuesti 23.10.2019, mil kostja teostas viimase makse. Seega oleks hageja nõue aegunud 23.10.
8. Eeltoodu tähendab, et OÜ Aktiva Finants esitatud hagi L.K vastu võla nõudes ei ole aegunud.
9. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõue tuleneb kostja ja IPF Digital OÜ vahel 01.11.2016 sõlmitud krediidikonto lepingust nr
10. Asjaolu, et kostja sõlminud IPF Digital OÜ-ga eelmärgitud lepingu, on tõendatud kohtule esitatud lepinguga. Lepingu sõlmimisega võttis kostja endale kohustuse täita lepingu tingimusi, sealhulgas ka maksetingimusi. 12.07.2017 lepingu ülesütlemise teade ja selle asjaolud annavad tunnistust, et kostja ei täitnud lepingust tulenevat võla tasumise kohustust ka talle antud täiendava tähtaja jooksul. 12.07.2017 Nõude loovutamise teatis kinnitab, et IPF Digital OÜ loovutas oma nõude hagejale.

§ 8

lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna L.K jättis oma lepingujärgsed kohustused IPF Digital OÜ ees täitmata, on ta rikkunud

§ 100sätteid.

Sellest tulenevalt on hagejal, kellele IPF Digital OÜ loovutas lepingust tuleneva nõudeõiguse,

§ 101

lg 1 p 1 alusel õigus nõuda L.K’lt kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagiavalduse kohaselt on kostjal lepingu alusel tasumata 850 eurot. Kostja ei ole hageja põhivõla arvestust ja suurust vaidlustanud. Eeltoodut arvestades on hageja nõue L.K vastu 850 euro võlgnevuse nõudes põhjendatud ja tuleb rahuldada. 5. Hageja nõuab kostjalt ka intressi tasumist vastavalt laenulepingu põhitingimustele summas 434,84 eurot. L.K intressi arvestamise käiku ega intressiarvestust ei vaidlustanud. Hageja intressinõue summas 434,84 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilasi nr 2-21-112092 2

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja on viivitanud lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega, on hageja õigustatud nõudma temalt viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 03.08.2017 kuni hagiavalduse esitamise päevani 08.06.

1. Hageja on hagiavalduses kirjeldanud viivise arvestamise käiku ning esitanud ka viivise arvestuse. Kostja ei ole viivise arvestamise käiku ega viivise suurust vaidlustanud. Hinnates hageja viivise arvestamise käiku koosmõjus viivise suurusega on hageja sissenõutavaks muutunud viivis summas 163,81 eurot põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõutavaks muutumata viivist alates 09.06.2021 kuni põhinõude (850 eurot) täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Ts

MS § 367 annab hagejale õiguse sellist nõuet esitada. Kostja ei ole hageja eelmärgitud nõudele vastuväiteid esitanud. Hageja eelmärgitud nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. 8. Veel nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulusid summas 40 eurot.

§ 113

² lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Tõendatud on, et hageja saatis kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja, milledest esimese kirja saatmine oli 25 eurot ning teise ja kolmanda kirja saatmine kumbki 5 eurot. Lisaks tekkisid hagejal muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, mis sisaldasid järgmisi kulusid: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Seega on hageja sissenõudmiskulud 40 eurot. Sellises ulatuses hageja kostjalt ka võla sissenõudekulu nõuab. Kostja ei ole võla sissenõudekulude nõuet ja selle suurust vaidlustanud. Tuvastatud asjaolusid arvestades on hageja nõue summas 40 eurot võla sissenõudmiskulude osas põhjendatud ja tuleb rahuldada. 9. Kohus on jõudnud seisukohale, et hageja nõuded põhivõla, intressi, sissenõutavaks muutunud viivise, sissenõutavaks muutumata viivise ja võla sissenõudekulude osas on põhjendatud ja tuleb rahuldada. See tähendab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 850 eurot põhivõlgnevust, 434,84 eurot intresse, 163,81 eurot sissenõutavaks muutunud viivist, 40 eurot võla sissenõudmiskulusid ja alates 09.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni ka viivis

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras. MENETLUSKULUD Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades, et kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 225 eurot ja esindaja kulu 360 eurot, st kokku 585 eurot. Hageja menetluskulud on menetlust arvestades olnud vajalikud ja põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 585 eurot. Lisaks tuleb kostjalt Aktiva Finants OÜ kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt (585 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik 3