Obsah (4)

§ 76§ 184§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.03.2022, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9812 Kohtunik Kristel Nirgi Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Laurita Gavrilova

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ALEKSEI PETROV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Aleksei Petrovilt menetluskuluna kaitsjatasu 106,80 (ükssada kuus eurot 80 senti) eurot adv. Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK) või nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99918700008379. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 106,80 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Andres Veski poolt süüdimõistetu Aleksei Petrovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Aleksei Petrovile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.02.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Petrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 08.02.2018 otsusega tunnistati Aleksei Petrov süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat 1 kuu vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.05.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 10.05.2017. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Aleksei Petrovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Iris Asuküla, et ei soovi osa võtta Aleksei Petrovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aleksei Petrovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vabaneda enne tähtaega, sest tal on motivatsioon minna rehabilitatsioonikeskusesse, vabaneda narkootikumidest, minna Töötukassasse ja leida töö. Ta soovib omandada uue eriala, maksta riigile kõik võlad ja alustada uue eluga. Ta on läbinud vanglas sotsiaalprogrammid, mis õpetasid jääma rahulikuks ja suhtlemist inimestega. Ta elas eelnevalt valesti, nüüd valmistati teda ette vabaduses elamiseks. Temaga töötasid sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja nendest kogemustest õppides saaks ta vabaduses elada seadusekuulekat elu. Ta sattus kuritegelikule teele juhuslikult, keegi palus aidata ja ta aitas, kuid siis veeti teda alt ja ta sattus vanglasse. Distsiplinaarkaristused on väikesed, ta helistas telefoniga ühele numbrile, kuid unustas seda märkida, siis võttis ta kelleltki hambaharja, andis tagasi ja sai nende eest karistada. Neil on sektoris 20 kambrit, antakse üks ``Õhtuleht`` 40 inimese peale ja ta võttis lehe teisest kambrist, valvur nägi ja sai distsiplinaarkaristuse. Rehabilitatsioonikeskuses hakkab ta osalema erinevates programmides, temaga hakkab tegelema sotsiaaltöötaja. Tegemist on kinnise keskusega, kus on kahekohalised toad. Ta ei saa aru, kes iseloomustuse kirjutas, kuna ta ei ole üldse alkoholi tarvitanud. Rehabilitatsioonikeskusesse pani end sellepärast kirja, et seal saab ta abi edasi elamiseks. Tal on kaks õde, kes aitavad teda alati nii moraalselt kui ka materiaalselt, neil on head suhted. Teisi lähedasi tal ei ole. Selgitab, et programm „Sütik“ on narkomaanidele ning aitab elus 2 toime tulla. Palub kohtul anda talle võimalus näidata, et ta suudab ennast parandada, ta tahab minna rehabilitatsioonikeskusesse. Kaitsja leiab, et vaatamata sellele, milline on olnud Aleksei Petrovi minevik ja et mitu korda on teda kriminaalkorras karistatud, on kinnipeetavat võimalik vangistusest enne tähtaega vabastada. Karistusest on Aleksei Petrov suurema osa ära kandnud, lõpuni ei ole palju jäänud. Keeruline on rääkida sellest, kas karistus on oma eesmärgi täitnud või mitte, pigem omavad tähendust muud momendid. Kinnipeetaval on vabanemisel võimalus asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse, milles viibimine kestaks 1 aasta. Teadaolevalt on tegemist kinnise keskusega, kus isikuga tegeletakse ja viiakse läbi programme ning väljas saavad käia üksnes saatjaga. Ilmselget ei ole tegemist vanglaga, kuid ilmselge on ka see, et tegemist on küllatki korraliku režiimiga asutusega. Kusjuures ei ole tegemist lihtsalt seal nii-öelda viibimisega, vaid tegeletakse inimesega, et tal oleks hiljem lihtsam osaleda ühiskonna elus. Seal viibimise kestus 1 aasta oleks pikem aeg, kui tal praegu veel karistust kanda on jäänud ja selle aja jooksul toimuks Aleksei Petrovil aktiivne tegevus, et tal oleks võimalik osaleda elus. Kui kinnipeetav vabaneb vanglast novembris, siis sisuliselt läheb ta vanglast välja, tal ei ole tuge ega toetust. Seega oleks igal juhul Aleksei Petrovile endale parem ja ei riivaks mingil moel ka ühiskonna õiglustunnet, kui tal oleks võimalik minna aastaks rehabilitatsioonikeskusesse. Seetõttu leiab kaitsja, et Aleksei Petrov on võimalik vangistusest enne tähtaega vabastada. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (

) § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Aleksei Petrov kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning käesolevaks ajaks on ta ära kandnud üle 4 aasta 10 kuu vangistust, mis on üle kahe kolmandiku temale mõistetud 5 aasta 6 kuu pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Samuti on möödunud Vangistusseaduse § 76 lõikes 4 sätestatud ühe aasta pikkune tähtaeg, kuivõrd Viru Maakohtu 12.01.2021 määrus, millega jäeti Aleksei Petrov

§ 76

lg 2 p 2 alusel vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, jõustus 10.02.2021. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Aleksei Petrovil on karistusregistri andmetel kaks kehtivat kriminaalkaristust, kuid vanglas viibib ta

1. korda, millest järeldub, et varasemalt mõistetud nii tingimuslikud kui ka hulgalised reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ega hoidnud teda edaspidi kuritegude toimepanemisest, vaid kinnipeetav on jätkanud muuhulgas ka samalaadsete kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab Aleksei Petrov suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise toimepanemise eest grupis, eelmine kuritegu oli varguse toimepanemine grupis. Seega nähtub üheselt, et kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamiseks ja grupis ning kuritegude toimepanemist on soodustanud narkootikumide 3 tarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ja kuritegelikku eluviisi toetavatest isikutest koosnev tutvusringkond. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav alates
2. aastast enamuse ajast viibinud vanglas, kokku ligikaudu 28 aastat oma elust. Teda on varem kolmel korral üldkasulikku tööd tehes määratud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, millest kahel korral rikkus ta nõudeid ja ta on ka toime pannud uue kuriteo, ise samal ajal üldkasuliku töö tegemise kohustust püüdlikult täites. Seega annab kinnipeetava varasem elukäik kohtule põhjendatud aluse karta, et katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega ei pruugi olla kinnipeetava puhul ka sel korral uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Siiani ei ole ükski isikule mõistetud karistustest suutnud teda panna oma kuritegelikku käitumist muutma ja seeläbi hoiduma kuritegude edasisest toimepanemisest. Kohtu hinnangul on käesoleval ajal uue kuriteo toimepanemise riskiks jätkuvalt sõltuvusainete tarvitamisega jätkamine ning majanduslik toimetulek. Kinnipeetava käitumine vangistuses viibimise ajal ei ole olnud õiguskuulekas. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust ning individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ei ole samuti kõik täidetud. Kinnipeetav määrati 19.10.2018 tööle vangla majandustöödele koristajaks, kuid ta keeldub antisotsiaalsetel põhjustel töötamisest. Riigikeele A1 taseme Aleksei Petrov omandas, kuid A2 taseme eksam jäi kahel korral positiivsele tulemusele sooritamata. Lisaks on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ühes selle jätkuvestlustega, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning riskipõhised vestlused ühiskonnanormide täitmise vajadusest talle endale, ühiskonnale ja lähedastele kuuel korral. Seega osaliselt taasühiskonnastavate tegevustega on kinnipeetav vangistuse kestel tegelenud, samas näitab kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu, et kinnipeetav ei ole ka vanglas range järelevalve all viibides võimeline käituma seaduskuulekalt, mis seab kahtluse alla isiku võimekuse teha seda edaspidi vabaduses viibides. Kohtu hinnangul ei toeta ka vabanemisjärgsed elutingimused täielikult kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Aleksei Petrovil on küll olemas kindel tähtajaline viibimiskoht rehabilitatsioonikeskuses, kus ta plaanib tegelema hakata oma sõltuvusega, kuid garanteeritud töökoht ühes kindla igakuise sissetulekuga majanduslikult toimetulemiseks puudub. Kuivõrd rehabilitatsiooniprogramm kestab kinnipeetava ja tema kaitsja sõnul vähemalt aasta ning tegemist on kinnise asutusega, kust väljas käia ei ole võimalik, ei ole isikul ka tööle asumine rehabilitatsioonikeskuses viibimise ajal võimalik. Samas on ta kuriteod toime pannud just materiaalse kasu saamise eesmärgil ning tal on tasumata rahalisi nõudeid küllaltki suures ulatuses, mis tema majanduslikku toimetulekut veelgi enam negatiivselt mõjutama hakkaksid. Iseloomustusest nähtuvalt ei ole kinnipeetava õdedel võimalik Aleksei Petrovi vabanemisel materiaalselt toetada. Kinnipeetaval puudub ka varasem töökogemus ning enamuse oma sissetulekust on ta siiani saanud kuritegelikul teel ja kulutanud narkootikumide ostmiseks. Seega pikemas perspektiivis on garanteeritud töökoha, töökogemuse ja töölkäimise harjumuse puudumised ühes lähedaste poolse toetuse olemasoluta suureks riskiks uute kuritegude toimepanemiseks just majanduslike raskuste tekkimisel. Toimepandud kuriteod ja varasem elukäik viitavad sellele, et kinnipeetava tutvusringkond koosneb kurjategijatest ja endistest vanglakaaslastest, kellega koos on ka kuritegusid toime pandud ning kes edaspidi võivad samuti isikut mõjutada nii sõltuvusainete tarvitamisele kui ka kuritegude toimepanemisele. Kuritegude toimepanemist kinnipeetava puhul on mõjutanud veel ka narkosõltuvus. Alkoholi liig- ega kuritarvitamisega Aleksei Petrovil probleeme ei ole esinenud, kuid isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Isiku varasemad katsed sõltuvusest vabaneda on siiani ebaõnnestunud, isik on korduvalt läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning ka metadooni asendusravi, kuid tulemuseta. Kinnipeetav on suure osa oma elust tarvitanud erinevaid 4 narkootilisi aineid ning alustanud tarvitamisega küllaltki noorelt, mistõttu on tegemist pikaajalise tarvitajaga, kellel ei ole tarvitamisest loobumine kerge. Kinnipeetav siiski usub, et on nüüd võimeline loobuma narkootikumide tarvitamisest, kuna on juba endaga palju tööd teinud. Kohus hindab seni tehtud pingutusi, sealhulgas käesoleva vangistuse kestel on kinnipeetav läbinud erinevaid programme ja vestlusi erinevatel teemadel ning rehabilitatsioonikeskusega sõltuvusravi kohaldamise kokku leppinud, kuid isiku senist pikka narkosõltuvusega kuritegelikku elukäiku vaadates puudub kohtul kindlus selles, et just sel korral on kinnipeetav võimeline narkootikumide tarvitamisest loobuma. Seega püsib kohtu hinnangul jätkuvalt risk uue kuriteo toimepanemiseks nii sõltuvusainete tarvitamisega jätkamisel kui ka majanduslike raskuste tekkimisel. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Aleksei Petrovi vabastamine ei ole põhjendatud. Kinnipeetava varasem elukäik ja käitumine vangistuses viibimise ajal näitavad, et ta ei ole siiani teinud oma kuritegelikust käitumisest vajalikke järeldusi ning kordab samu vigu. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksei Petrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja adv. Andres Veski, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 106,80 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Nirgi Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 26.04.2022 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
3. märtsi
4. a määrus muutmata. 29.03.2022 kohtumäärus 1-17-9812 jõustus
5. mail 2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 5