Obsah (5)

§ 184§ 256§ 65§ 68§ 57

1-21-4249 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. mai 2022. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-4249 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik, Inna Ombl

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, Sergei Geraštšenko süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja Sergei Iljini süüdistuses

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi Pärnu Maakohtu 18.

jaanuar 2022.a otsus üldmenetluses Vaidlustatud kohtulahend Süüdistatav Apellatsiooni esitaja Erik Meier, asukoht Tallinna Vangla; elukoht: XXX; isikukood: 37105054211; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: XXX; emakeel: vene keel. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Viru Maakohtu 13.03.2018.a otsusega

§ 256

lg 1,

§ 184

lg 21 p 1 (alates 01.01.2015

§ 184

lg 21) ja § 392 lg 2 p 2 (alates 01.01.2015

§ 184

lg 2 p 1) järgi liitkaristusega 9 aastat ja 3 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti 09.09.2014.a. Viru Maakohtu määrusega vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ning katseaeg, käitumiskontrolliga, määrati kuni 09.12.2023.a. Erik Meier vabanes 21.05.

1. a. Harju Maakohtu 26.05.2021.a määrusega pöörati Erik Meieri kandmata karistus 4 aastat 6 kuud ja 18 päeva vangistust täitmisele. Kannab karistust alates 15.09.2021.a. Tõkend vahistamine alates 19.04.2021.a kuni 14.09.2021.a. Süüdistatava Erik Meieri kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava kaitsja Sven Sillari apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 1 1-21-4249 Määrata Advokaadibüroo Sven Sillar makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Erik Meierile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 146,40 eurot, sh käibemaks 24,40 eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Erik Meierilt Eesti Vabariigi kasuks välja 146,40 eurot. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
2. Erik Meierit (Meier) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Viru Maakohtu 13.03.
3. a kohtuotsusega 1-15-9308 süüdi tunnistatud

§ 184

lg 21 alusel, olles seega

§ 184

lg 2 p 2 täheldatud isik, käitles ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast

1. aasta detsembrikuust kuni 24.03.
2. a tahtlikult suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses erinevaid narkootilisi aineid, amfetamiini ja kokaiini. Erik Meier käitles ebaseaduslikult ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Sergei Geraštšenkoga (Geraštšenko) tahtlikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini, milline tegevus seisnes järgnevas: kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal,
3. aasta detsembrikuus, valdas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata isik Pärnu maakonnas, Pärnu linnas Põhja tn 1 asuva hoone juures ebaseaduslikult amfetamiini ning peitis, eelneval kokkuleppel Erik Meieriga ja viimasega kooskõlastatult, kilesse pakendatult 2 kg pulbrilist ainet, mis sisaldas amfetamiini, Põhja tn 1 asuva hoone juures asuvasse peidikusse. Kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal detsembrikuus, kuid mitte hiljem kui 29.12.
4. a, sai Sergei Geraštšenko, Erik Meieri korraldusel ja juhendamisel, Pärnu Hotelli juures kokku, kohtueelse menetlusega kindlaks tegemata isikuga, kes viis Sergei Geraštšenko Pärnu maakonnas Pärnu linnas Põhja tn 1 hoone juures asuva peidikuni, kus Sergei Geraštšenko sai enda valdusesse kohtueelse menetlusega tuvastamata isiku poolt sinna eelnevalt peidetud ja kilesse pakendatud amfetamiini, ning toimetas selle edasimüügi eesmärgil Pärnu maakonnas Pärnu linnas XXX asuva enda elukoha kõrvalhoonesse. Seejärel müüs Sergei Geraštšenko Erik Meieri korraldusel osa Pärnu linnas Põhja tn 1 asuva hoone juures peidikust võetud amfetamiinist ning valdas järele jäänud helepruuni pulbrit massiga 505,6 g (29% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldab 108 grammi amfetamiini, kuni politsei poolt ebaseaduslik valdus lõpetati aine äravõtmisega 04.01.
5. a Pärnu linnas XXX. Samuti süüdistatakse Erik Meierit selles, et tema ebaseaduslikult käitles ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Sergei Geraštšenkoga tahtlikult narkootilist ainet amfetamiini suures koguses, milline tegevus seisnes järgnevas: 29.12.
6. a kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid mitte hiljem, kui kella 20.00 ajal valdas kohtueelse 2 1-21-4249 menetlusega tuvastamata isik Tallinnas, täpselt tuvastamata kohas, ebaseaduslikult kahes eraldiseisvas kilest pakendis pulbrilist ainet kogukaaluga 1415,20 grammi, mis sisaldas 333 grammi amfetamiini. Kooskõlastatult Erik Meieriga ja viimase korraldusel andis tuvastamata isik 29.12.
7. a, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, Tallinnas, täpselt tuvastamata kohas, amfetamiini üle Sergei Geraštšenkole. Seejärel Sergei Geraštšenko 29.12.
8. a kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast kuni kell 21.40, valdas ja vedas sõites Tallinnast Pärnu Tallinn-Pärnu liinibussis, Erik Meieri korraldusel, kahes eraldiseisvas pakendis pulbrilist ainet, mis sisaldasid amfetamiini. Eelnimetatud pakenditest üks sisaldas valkjat pulbrit massiga 688,8 g (32% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldas 162 g amfetamiini, ja teine pakend sisaldas roosakat pulbrit massiga 726,4 g (32% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis omakorda sisaldas 171 g amfetamiini. Sergei Geraštšenko valdas amfetamiini kuni 29.12.
9. a kell 21.40, kui politsei poolt ebaseaduslik valdus lõpetati Pikk tn 13 asuvas Pärnu Bussijaamas tema kinnipidamise ja temaga kaasas olnud amfetamiini ära võtmisega. Samuti süüdistatakse Erik Meierit selles, et tema ebaseaduslikult käitles ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Sergei Iljiniga (Iljin) tahtlikult narkootilist ainet amfetamiini suures koguses, milline tegevus seisnes järgnevas: kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 24.03.
10. a kella 13.21, valdas kohtueelse menetlusega tuvastamata isik Harju maakonnas Muugal Põhjaranna tee ääres asuva kütuseliini juures ebaseaduslikult amfetamiini ning peitis, Erik Meieriga kooskõlastatult, kilesse pakendatud pulbrilise aine kogukaaluga 4106 grammi, mis sisaldas amfetamiini, kütuseliini juures asuvasse peidikusse. 24.03.
11. a ajavahemikul kell 13.21-13.24 ajal sõitis Erik Meier koos Sergei Iljiniga Harju maakonnas Muugale Põhjaranna tee ääres asuva kütuseliini lähedal asuva peidiku juurde, kus Erik Meier näitas Sergei Iljinile amfetamiini peidiku asukohta ning seejärel nad kontrollisid, kas amfetamiin on alles. Olles veendunud, et amfetamiin on pakendatult peidikus alles, jätsid nad selle peidikusse ja lahkusid. Sergei Iljin sõitis 24.03.
12. a kella 16.37 ajal kaasreisijana sõiduauto Toyota Prius, registreerimismärgiga XXXXXX, tagaistmel eelpool nimetatud peidiku juurde. Seejärel Sergei Iljin võttis narkootilise aine pakendatud kujul peidikust ära, pani selle sõiduauto tagaistmele ning transportis seda edasi sõiduautoga Toyota Prius registreerimismärgiga XXXXXX Tallinna suunas, kuni sõiduauto Narva mnt ja Kose tee ristumiskohas politsei poolt kella 16.51 kinni peeti. Seega Sergei Iljin, kooskõlastatult Erik Meieriga ja viimase korraldusel, vedas ja valdas, amfetamiini kuni 24.03.
13. a kella 16.51, kui ebaseaduslik valdus lõpetati politsei poolt sõiduauto Toyota Priuse, registreerimismärgiga XXXXXX, kinnipidamise ja aine äravõtmisega. Sõiduautos Toyota Prius, registreerimismärgiga XXXXXX, tagaistmel asus ühes kilekotis neli eraldiseisvat kilest pakendit, milles oli vastavalt roosa pulber massiga 803,6 g (25% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldas 147 g amfetamiini; roosa pulber massiga 795,1 g (24% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldas 140 g amfetamiini; roosa pulber massiga 795,5 g (25% amfetamiinsulfaadi sisaldusega) mis sisaldas 146 g amfetamiini ja roosa pulber massiga 806,9 g (26% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldas 154 g amfetamiini. Samuti süüdistatakse Erik Meierit narkootilise aine kokaiini suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, milline tegevus seisnes järgnevas: kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata isiku käest, kohas ja ajal enne 24.03.
14. a omandas Erik Meier ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet kokaiini, mida hoidis oma elukohas XXX korteris vannitoa lae peal kahes eraldisesivas pakendis – fooliumpakendis valge pulber massiga 0,39 g (88% kokaiinhüdrokloriidi sisaldusega), mis sisaldab 0,31 g kokaiini ja vaakumkilepakendis valge 3 1-21-4249 ainetükk massiga 14,93 g (88% kokaiinhüdrokloriidi sisaldusega), mis sisaldab 11,7 g kokaiini. Erik Meieri ebaseaduslik kokaiini valdus lõpetati politsei poolt 24.03.2021.a, kui kokaiin leiti Erik Meieri elukoha korteri vannitoa lae pealt ja ära võeti. Narkootilised ained amfetamiin ja kokaiin kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I ja V nimekirja ning NPALS § 3 lg 1 alusel on selle käitlemine ilma eriloata keelatud. Erik Meieril puudus luba Eesti Vabariigis narkootiliste ainete, amfetamiini ja kokaiini käitlemiseks. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Keskmiselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks amfetamiini puhul 1,3 grammist ja kokaiini puhul 0,65 grammist. Erik Meieri poolt käideldud amfetamiini ja kokaiini kogusest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 8091 inimesele. Eelpool kirjeldatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemiste asjaolud olid süüdistatav Erik Meierile teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Erik Meieri käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Erik Meier, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega grupis ning isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku
15. peatüki
16. jaos sätestatud kuriteo, pani toime

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS: 2. Pärnu Maakohus tunnistas Erik Meieri süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks 8 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.03.2018.a otsusega mõistetud 18.01.2022.a seisuga ärakandmata karistuse, s.o 4 aastat 2 kuud 16 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista 12 aastat 8 kuud 16 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.03 kuni 26.03.2021.a, s.o 3 päeva ja 19.04 kuni 14.09.2021.a, s.o 4 kuud 26 päeva, s.o kokku 4 kuud 29 päeva vangistust. Seega alates 18.01.2022.a kuulub kandmisele 12 aastat 3 kuud 17 päeva vangistust. 2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOON:

1. Apellatsiooni esitas süüdistatava Erik Meieri kaitsja Sven Sillar. Kaitsja taotleb tühistada Pärnu Maakohtu 18.01.2022 otsus Erik Meierile karistuse mõistmise osas. Uue otsusega mõista Erik Meierile kergem karistus, kui seda otsustas Pärnu Maakohus. 3.1 Erik Meieri arvates ei hinnanud kohus temale karistuse mõistmisel kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Seega on apellatsiooni aluseks KrMS § 338 p 4 sätestatu - mõistetud karistuse mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Erik Meierile mõistetud 8,5 aastane vangistus ei ole mõistlik ja õiglane. Apellandi arusaamise järgi tuleb karistuse mõistmisel esmalt määratleda, kas isikule süüks arvatud tegu on narkokuritegude mõttes raske, kerge või keskmine. Praegusel juhul on apellandi kogemuse pinnalt tegemist keskmise raskusega narkokuriteoga. Ehk siis tuleb karistuse määramisel võttagi algpunktiks keskmine, ehk siis 9 aastane vangistus. Edasi tuleb silmas pidada kergendavat asjaolu, ehk siis seda, et kogu menetluse ajal on Erik Meier teinud 4 1-21-4249 uurimisega koostööd, ta tunnistas enda süüd juba ka vahistamisel. Erik Meier ei lahkunud Eestist ka pärast seda, kui maakohus teda vahi alla ei võtnud, vaid jättis prokuröri taotluse rahuldamata. Erik Meier sai väga hästi aru, et politsei on ta tabanud ning vältimatult järgneb sellele karistusena koos tingimisi mõistetud karistusega kokku vähemalt 10 aastane vangistus. Sellest hoolimata Erik Meier ei lahkunud Eestist, ega hakanud kriminaalasja uurimist takistama. Vastupidi, koostöö menetleja Y-ga (Pärnu politsei operatiivtöötaja) sujus tõrgeteta. 3.2 Erik Meieri süüd kergendavat asjaolu tuleb võtta siirana ja suhtuda sellesse tõsiselt. Kusjuures karistust ei tuleks vähendada formaalselt, nagu seda tegelikkuses tegi maakohus, vähendades karistust 6 kuu võrra. Tegelikkuses andnuks selline kahetsus õigusliku võimaluse vähendada karistust vähemalt 2-3 aastat. Selliselt karistuse vähendamist õigustaks ka asjaolu, et kriminaalasja „niiditõmbajale“, Pavel Štšerbakovile mõistis Eesti Vabariik karistuseks väiksema karistuse, kui Erik Meierile. 3.3 Kohus pidanuks karistuse mõistmisel silmas pidama või vähemalt püüdma välja selgitada, mis siis ikkagi viis selle kuriteoni. Kriminaalpsühholoogilise hinnanguna võib väita, et selleks ei olnud seekord ühiskond, nagu kaitsjad tihti väitsid ENSV ajal toimunud kriminaalprotsessides, vaid ikkagi Erik Meierit tabanud narkomaania. Just sõltuvus kokaiinist tõi kaasa allakäigutrepile asumise. Just kokaiini tarbimine oli põhjuseks, miks sidus Erik Meier ennast amfetamiini käitlemisega. Jättes aga kriminoloogiliselt kindlaks tegemata konkreetse kuriteo põhjused, oli kohtul keeruline määratleda asjakohast karistust. Praegusel juhul tuleb tuvastatud faktide alusel käsitleda kokaiini tarbimise sõltuvust narkomaaniana, mida pidanuks kohus Erik Meierile karistust mõistes arvestama asjaoluna, mis tingib karistuse vähendamist. 3.4 Võttes arvesse väljatoodut, väheneks keskmine – 9 aastane karistus praegusel juhul 2-3 aasta võrra. Kohus ilmselgelt ületähtsustas Erik Meieri seniseid karistusi ja karistuse eeldatavat eripreventiivset tähendust. Lõppkokkuvõttes ei ole eripreventiivsel tasandil suurt vahet, kas lõplikuks kogukaristuseks jääb 10 või 13 aastat vangistust, selge on see, et oma teadliku elu lõpuni peab Erik Meier jääma kinnipidamisasutusse. Kokkuvõttes leian, et Erik Meierile mõistetud 8,5 aastane vangistus, ja kogukaristus 12 aastat 8 kuud ja 16 päeva, on ikka ülikarm karistus. Võttes arvesse käesolevas apellatsioonis esitatud käsitlust, tuleks mõistlikuks ja seaduslikuks lugeda üle 6 aastast karistust ning kogukaristust 11 aastat. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. 5 1-21-4249 Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
3. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09).
4. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kaitsja apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega Erik Meierile lühemaajalise vangistuse mõistmiseks.

§ 184

lg 2 p 1, 2 sanktsioon näeb ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat vangistust. Maakohus on Erik Meierit karistanud 8 aastase 6 kuulise vangistusega. Seega alla sanktsiooni keskmist määra. 6.1 Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. 6.2 Kaitsja jätab tähelepanuta, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud lahendites (nt nr 3-1-1-76-12; 3-1-1-58-13), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava käitumises tuvastatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise (

§ 184

) kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o grupi poolt (p 1), isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo (p 2), mistõttu on Erik Meieri süü keskmisest suurem. Saadud süüle vastava karistuse ülemmäära on maakohus korrigeerinud eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 6.3 Lisaks on apellant jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha lahendis nr 3-1-1-58-13 p 10, mille kohaselt samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega arvestades Erik Meieri jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda on talle maakohtu poolt mõistetud karistus, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, enam kui kohane. 6.4 Erik Meierile mõistetud karistus ei ületa tema süü suurust. Seejuures on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o.

§ 184

puhul tuleb silmas pidada, et on oluline vahe, kui 6 1-21-4249 suures konkreetses koguses narkootilist ainet käideldi. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Erik Meier käitles narkootilist ainet

§ 184mõttes mitte miinimumi lähedaselt.

Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. 6.5 Ainuüksi see, et Erik Meieril on sõltuvusprobleemid narkootikumidest, ei anna alust karistuse vähendamiseks. Kaitsja arusaam, et nimetatud asjaolu tingib automaatselt karistuse vähendamise, on ekslik.

1. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on Erik Meierile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Erika Meieri kaitsja Sven Sillar esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 135 minutit. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 122 eurot, millele lisandub käibemaks 24,40 eurot. Kolleegium peab põhjendatud summaks 122 eurot, millele lisandub käibemaks 24,40 eurot ning Advokaadibüroo Sven Sillar kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt kokku 146,40 eurot. Antud summa tuleb Erik Meierilt riigi kasuks välja mõista, kuivõrd menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud.
2. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7