Obsah (18)

§ 376§ 64§ 329§ 374§ 422§ 333§ 439§ 363§ 660§ 667§ 664§ 372§ 371§ 11§ 9§ 424§ 429§ 3401

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 18. mai 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-20-8056 Tsiviilasi N.R. Energy O

§ 376lg 1 kohaselt lubatav.

Kostjad ei anna nõusolekut hagi muutmiseks. MAAKOHTU LAHEND

1. Maakohus keeldus
2. jaanuari
3. a määrusega hageja
4. detsembri
5. a hagi muutmise avalduse menetlusse võtmisest (määruse resolutsiooni p 1). Sama määrusega jättis maakohus hageja taotluse tõendite esitamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). Määruse kohaselt ei peeta

§ 376

lg 4 p-de 1–3 järgi hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma, et muudetaks hagi aluseks olevaid 4 põhilisi asjaolusid, hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist, esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Maakohus nõustub kostja IV seisukohaga, et hageja on muutnud hagi eset, kuna hageja nõue on muutunud. Uude hagiesemesse ei ole ilmunud üksnes katastriüksuste numbrid, vaid viis uut hoidumiskohustust kostja IV vastu. Samuti on hageja muutnud hagi alust, kuna hagi kohaselt pole kostja IV tema subjektiivseid õigusi rikkunud. Järelikult puudusid hagi esitamise ajal

§-s 3 sätestatud asjaolud ja kohtusse pöördumise alus. Varasemat hagi ei ole esitatud alusel, et kostja IV on hageja omandiõiguse tunnustamise nõudele vastu vaielnud või et kostja IV pole sõlminud kinnisasjal oleva soojustrassi kasutamiseks hagejaga lepingut. Seega on tegemist uue hagi alusega. Hagi alus ei ühti hagi esemega, kus hageja ei nõua kostjalt IV tahteavalduse tegemist kasutuslepingu sõlmimiseks.

§ 376

lg 1 kohaselt võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kostjad ei ole praegusel juhul nõustunud hagi aluse ja eseme muutmisega. Kohus ei nõustu hagi aluse ja eseme muutmisega ka

§ 376

lg 2 alusel, kuna pärast asja istungil arutamist ei tekkinud selliseid asjaolusid, milledest tingituna saaks hageja hagi alust ja eset muuta. Hagi muutmisega nõustumise korral asja menetlus venib, mis on vastuolus

§ 376lg-s 2 sätestatud põhimõttega lahendada hagi kiiremini ja säästlikumalt.

Kuna hagejal ei ole mõjuvaid põhjuseid tõendite esitamata jätmiseks koos

1. juuni
2. a hagiga, jääb hageja taotlus tõendite esitamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata (

§ 64lg 1 ja § 422 lg 1).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja palub
2. jaanuaril 2022 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Alternatiivselt palub hageja lahendada määruskaebus vastuväitena kohtu tegevuse peale, vastuväide rahuldada ja maakohtu määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus
3. detsembri
4. a avalduse ebaõigesti menetlusse võtmata. Kohus ei lõpetanud
5. novembri
6. a istungil eelmenetlust, vaid määras hagejale tähtaja uute tõendite esitamiseks.

§ 329lg-te 1–2 järgi ei saaks tõendeid esitada pärast eelmenetluse lõppemist.

Seega oli hagejal õigus hagi alust täiendada ning tugineda mh tema subjektiivsete õiguste rikkumisele kostja IV poolt. Maakohus on põhjendamatult käsitlenud

1. detsembri
2. a avaldust ning selles esitatud täpsustatud nõudeid ühtsena. Nõuete täpsustamist tuleb vaadata üksikute nõuete kaupa. Kui kohus leidis, et nõuete täpsustamine kostja IV suhtes ei ole lubatav (hageja sellega ei nõustu), ei saanud kohus tagasi lükata ka kõiki ülejäänud nõuete täpsustusi. Tegemist ei ole täiesti uue hagi esemega. Nõue kaasomandiõiguse tunnustamiseks oli esitatud esialgses hagis ning see hõlmas kaugküttevõrgust 25,92% moodustavat osa. Soojatorustike katastriüksuste kaupa märkimine ei muuda nõuet. Tegemist on endiselt sama soojatorustiku ning kaugküttevõrgu osaga, mille omandiõiguse tunnustamist hageja taotles. Kostjate I ja II vastu on
3. detsembri
4. a avalduse taotluste p-dega 1.3–1.4 hõlmatud kohustamisnõuded esitatud esialgses hagis, st tegemist ei saa olla hagi muutmisega. Mõlemad kostjad on saanud nõuetele vastu vaielda ja esitada omapoolseid seisukohti. Kostja IV vastu ei olnud esialgses 5 hagis kohustamisnõuet küll esitatud, kuid tema vastu on esitatud omandiõiguse tunnustamise nõue, millele ta on vastu vaielnud. Seega küsimus saab olla vaid selles, kas kostja IV suhtes sai hagi eset kohustamisnõudega täpsustada või mitte. Ülejäänud osas oleks kohus pidanud nõuete täpsustamisega nõustuma. Maakohus oleks pidanud lubama hagi eset täpsustada

§ 376lg 2 alusel.

Eelmenetlus ei ole lõppenud. Kui kohus kohustamisnõuet ei menetle, peab hageja esitama uue hagi ning algatama uue kohtuasja. Tagajärge, kus kahes tsiviilasjas vaieldaks suures osas samade küsimuste üle, tuleks vältida. Isegi kui hagi muutmise eeldused ei pruugi olla täidetud, on kohtul

§-st 2 tulenevalt kohustus kaaluda, kas uute nõuete praegusesse menetlusse liitmine

§ 374alusel oleks otstarbekas ja põhjendatud.

Selle tegemata jätmine on oluline menetlusõiguse rikkumine.

§ 422

lg-le 1 tuginemine tõendite esitamise tähtaja pikendamata jätmisel ei ole põhjendatud. Uute tõendite esitamine on eelkõige vajalik kostjate menetluse kestel esitatud avaldustest ning

1. novembri
2. a istungil väljendatust. Need asjaolud ning takistused ei saanud olla hagejale teada hagi esitamisel. Lisaks ei ole asjas eelmenetlus lõppenud. Mõne uue tõendi lisandumine ei oleks pikendanud ega koormanud menetlust. Maakohus on oluliselt piiranud hageja õigust tõendada hagi rahuldamiseks vajalikke asjaolusid. Tegemist on olulise menetlusõiguse ja poolte võrdsuspõhimõtterikkumisega. Alternatiivselt palub hageja käsitleda määruskaebust vastuväitena maakohtu tegevusele (

§ 333lg 1).

1. Kostja IV palub määruskaebuse jätta tõendite esitamise tähtaja pikendamata jätmise vaidlustamise osas läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palub kostja IV jätta hageja kanda. Tõendite esitamise tähtaja pikendamata jätmine ei ole määruskaebemenetluses vaidlustatav. Määruskaebus tuleb kõnealuses osas jätta läbi vaatamata. Isegi kui see oleks vaidlustatav, ei ole hageja esile toonud mõjuvaid põhjuseid tähtaja pikendamiseks. Kuna kohus määras tõendite esitamise tähtaja
2. novembri
3. a istungil hageja juuresolekul, oleks hageja pidanud

§ 333lg 2 järgi esitama vastuväite samal istungil või sellele järgnevas, s.o 10.

detsembri

1. a menetlusdokumendis. Lisaks pole alust väita, et tõendid on asjakohased, kuna hageja ei ole märkinud, mis tõenditega on tegemist ja mida soovib nendega tõendada. Kohus määras
2. novembri
3. a istungil lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks
4. novembri
5. Seega oli hageja
6. detsembriks 2021 uute seisukohtade esitamise õiguse minetanud. Hagi muutmine on lubatud üksnes erandlikel asjaoludel. Kostja IV ei ole selleks

§ 376lg-s 1 sätestatud nõusolekut andnud.

Kohtul oli diskretsiooniõigus määrata, et hagi muutmisega nõustumise korral veniks tsiviilasja menetlus, mis on vastuolus

§ 376lg-s 2 sätestatud põhimõttega lahendada hagi kiiremini ja säästlikumalt.

Hageja on hagieset oluliselt muutnud. Ebaõige on hageja väide, et hageja oli esitanud omandiõiguse tunnistamise hagi. Algse, 2. juunil 2020 esitatud hagiavalduse resolutsioonis ei ole kostjat IV märgitud. Seega ei saaks kohus

§ 439kohaselt temale siduvat otsuse resolutsiooni teha.

Samuti ei ole hageja taotlenud kostja IV ainuomandiõigust vähendada hageja kaasomandi mõttelise osa võrra. On märkimisväärne, et AÕS § 70 lg 3 kohast mõttelist 6 osa pole uues haginõudes nimetatud. Uues haginõudes nõutakse abstraktset kaasomandiosa, mis on õiguslikult võimatu, kuna kaasomand on alati määratletud. Hageja on muutnud ka hagi alust.

§ 363lg 1 p 2 järgi on hagi aluseks faktilised asjaolud.

1. juuni
2. a hagi kohaselt pole kostja IV hageja subjektiivseid õigusi rikkunud. Ühtegi kostja IV kohustust, sh hoidumiskohustust või selle alust pole
3. juuni
4. a hagi alusena väljatoodud. Kuna hageja on muutnud nii hagi alust kui ka eset, pole tegemist hagi täpsustuse, vaid uue hagiga.

§ 376

lg 1, § 206 lg 1, 222 lg 1 p 5 järgi on võimalik muuta üksnes hagi alust või eset. Hagi aluse ja eseme korraga muutmine pole võimalik

1. Kostjate I ja II arvates on määruskaebus põhjendamatu ning tuleb jätta määruse resolutsiooni p 2 vaidlustamise osas läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata. Hageja on muutnud hagi eset. Kuigi hageja palub tunnustada (kaas)omandiõigust, ei nähtu, kui suurele mõttelisele osale peaks kohus hageja väidetavat kaasomandit tunnustama. Sisuliselt ei ole enam tegemist kaugküttevõrgu mõttelisele osale omandiõiguse tunnustamise nõudega, vaid konkreetsetele soojatorustike osadele (lõikudele) omandiõiguse tunnustamise nõudega. Samuti on hageja esitanud uue nõude kostjate II ja IV vastu. Kui hagis nõudis hageja väidetava kaasomandi õiguse rikkumisest hoidumist, siis
2. detsembri
3. a menetlusdokumendis nõuab ta omandiõiguse ja valduse rikkumisest hoidumist. Kostjad ei andnud nõusolekut hagi eseme muutmiseks. Samuti on hageja esitanud uusi asjaolusid. Hagi kohaselt on kostjale II kuuluva kaugküttevõrgu mõttelise osa suurus 70,34% (7496,15 m). Hageja
4. detsembri
5. a menetlusdokumendi kohaselt ei kuulu kostjale II isiklikke kasutusõigusi Tapa linna soojusvõrgu omamiseks ning talle ei kuulu ka soojatorustiku alust maad. Hageja arvates ei kuulu kostjale II Tapa linnas ühtegi osa kaugküttevõrgust. Hageja ei tugine enam hagis esitatud väitele, et soojatorustik on kaasomandis ning hagejale endale kuuluva mõttelise osa suurus on 25,92% kogu kaugküttevõrgu soojatorustikust, vaid on asunud seisukohale, et temale kuulub konkreetsete torustikuosade (lõikude) omand isikliku kasutusõiguse ja kinnistu omandi kaudu. Hageja on asunud väitma, et tema ainuomandis on konkreetsed torustikuosad konkreetetel maatükkidel. Eelnimetatud faktilisi asjaolusid ei ole hageja hagis esile toonud. Tegemist ei ole hagis esitatud faktiväidete täiendamisega (

§ 376lg 4 p 1).

Hageja on muutnud oma nõuete aluseks olevaid põhilisi asjaolusid, kuid kostja selleks nõusolekut andnud ei ole. Hageja möönab ka ise, et tegemist on uute nõuetega, heites kohtule ette, et kohus jättis nende menetlusse võtmise

§ 374alusel kaalumata.

Hageja etteheited on põhjendamatud, sest ta ei ole esitanud

§ 363nõuetele vastavat hagi.

Tõendite esitamine tähtaja pikendamata jätmise peale ei saa määruskaebust

§ 660lg 1 järgi esitada.

Selles osas tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata. Hageja teadis kostjate I ja II vastuväidetest rohkem kui aasta tagasi. Hagejal on olnud piisavalt aega avalduste, seisukohtade ja taotluste esitamiseks ning

1. detsembri
2. a menetlusdokumendis esitatu põhjustab asja lahendamise viibimist. 7 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus keeldus hageja 10.

detsembri

1. a hagi muutmise avalduse menetlusse võtmisest.
2. detsembri
3. a menetlusdokumendis sisalduvad hageja nõuded kohustada kostjat II hoiduma kogu Tapa linna kaugküttevõrku kuuluva soojatorustiku valdamisel ja kasutamisel hageja omandiõiguse ja valduse rikkumisest, sh hageja eelneva nõusolekuta mitte sõlmima kasutus- või võõrandamislepingut Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrku kuuluva soojatorustiku kasutuseks, mitte võimaldama kolmandatel isikutel vallata või kasutada Tapa linna kaugküttepiirkonna soojatorustikku ning mitte kasutama Tapa linna kaugküttepiirkonna soojatorustikku niivõrd, kui see mõjutab hageja poolt selle kasutamist, ning nõue kohustada kostjat I hoiduma Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrku kuuluva soojatorustiku valdamisel ja kasutamisel hageja õiguse rikkumisest, sh hageja eelneva nõusolekuta mitte tegema toiminguid, mille tulemusena Tapa kaugküttevõrgu valdus või kasutusõigus võõrandatakse kolmandale isikule, olid esitatud juba algses,
4. juuni
5. a hagiavalduses. Vastavas osas ei ole hageja
6. detsembril
7. a hagi muutnud. Muud hageja
8. detsembri 2021.a menetlusdokumendis sisalduvad nõuded saadab ringkonnakohus maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus jääb läbi vaatamata osas, milles hageja vaidlustab maakohtu määrust hageja
9. detsembri
10. a tõendite esitamise tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmise kohta. Muus osas määruskaebus rahuldatakse. 11.

§ 664

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata.

§ 664

lg-st 2 tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles hageja on vaidlustanud maakohtu määruse

1. detsembri
2. a tõendite esitamise tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmise osas. Maakohus on määruskaebuse selles osas võtnud ekslikult menetlusse, kuna hageja ei saa maakohtu määrust kõnealuses osas määruskaebusega vaidlustada. 11.1.

§ 660

lg 1 järgi võib maakohtu määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruse peale ringkonnakohtule määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Seadus ei võimalda esitada määruskaebust kohtu määruse peale, millega on tõendite esitamise tähtaja pikendamise taotlus jäetud rahuldamata. Seega ei saa hageja esitada määruskaebust maakohtu määruse peale osas, milles maakohus jättis hageja

1. detsembri
2. a tõendite esitamise tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata. 11.
3. Kuna määruskaebus jääb eelnimetatud osas läbi vaatamata, ei vasta ringkonnakohus tõendite esitamise tähtaja pikendamata jätmist puudutavatele kaebuse sisulistele väidetele.
4. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega, nagu oleks hageja
5. detsembri
6. a menetlusdokumendis (IV kd, tl-d 112–116)

§ 376

lg 1 tähenduses hagi muutnud.

§ 376

lg 1 järgi võib hagi eset või alust pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut 8 eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt.

§ 376

lg 4 p 2 järgi ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. 12.

1. Osas, milles hageja esitas kostjate II ja IV vastu nõude hoiduda kogu Tapa linna kaugküttevõrku kuuluva soojatorustiku valdamisel ja kasutamisel hageja omandiõiguse ja valduse rikkumisest, sh hageja eelneva nõusolekuta mitte takistama Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrku kuuluva soojatorustiku kasutamist soojuse edastamiseks ja jaotamiseks, ning kostja IV vastu täiendavalt nõuded ilma hageja eelneva nõusolekuta mitte sõlmima kasutus- või võõrandamislepingut Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrku kuuluva soojatorustiku kasutuseks, mitte võimaldama kolmandatel isikutel vallata või kasutada Tapa linna kaugküttepiirkonna soojatorustikku ning mitte kasutama Tapa linna kaugküttepiirkonna soojatorustikku niivõrd, kui see mõjutab hageja poolt selle kasutamist, on ringkonnakohtu arvates tegu uute nõuetega. Neid nõudeid
2. juuni
3. a hagist ei nähtu (I kd, tl-d 1–5). Uue nõude esitamist (kõrvuti algsega)

§ 376

ei reguleeri, paragrahv reguleerib üksnes olemasolevate nõuete muutmist või asendamist (vt nt Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 55). Maakohtul tulnuks seega otsustada esmalt nimetatud nõuete menetlusse võtmine (

§ 372lg 1).

Nõude menetlusse võtmiseks ega liitmiseks n-ö põhimenetlusega (

§ 374) ei olnuks seejuures kostjate nõusolekud vajalikud.

Nõuete menetlemise üle tulnuks otsustada sõltumata sellest, kas maakohus pidas võimalikuks vaadata neid nõudeid läbi käesolevas tsiviilasjas (koos varem esitatud nõuetega) või mitte. Viimasel juhul saaks nõuded läbi vaadata eraldi menetluses. 12.1.1. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks otsustanud kõnealuste nõuete menetlusse võtmise. Ringkonnakohus ei ole ka tuvastanud, et neid nõudeid vaadataks läbi mõnes teises tsiviilasjas. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud maakohtu määrust ei saa käsitleda eelnevas punktis nimetatud nõuete menetlusse võtmisest keeldumise määrusena. Maakohus ei ole määruses viidanud

§ 372

lg 4 kohaselt ka ühelegi

§ 371

lg-s 1 või lg-s 2 nimetatud hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusele.

§ 11

lg 1 järgi vaatavad kõiki tsiviilasju esimese astme kohtuna läbi maakohtud.

§ 9

lg 3 kohaselt ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 12.1.

1. Eelmärgitut arvestades tuleb hageja
2. detsembri
3. a menetlusdokumendis sisalduvad nõuded kostjate II ja IV vastu hoiduda kogu Tapa linna kaugküttevõrku kuuluva soojatorustiku valdamisel ja kasutamisel hageja omandiõiguse ja valduse rikkumisest, sh hageja eelneva nõusolekuta mitte takistama Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrku kuuluva soojatorustiku kasutamist soojuse edastamiseks ja jaotamiseks, ning kostja IV vastu täiendavalt esitatud nõuded ilma hageja eelneva nõusolekuta mitte sõlmima kasutus- või võõrandamislepingut Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrku kuuluva soojatorustiku kasutuseks, mitte võimaldama kolmandatel isikutel vallata või kasutada Tapa linna 9 kaugküttepiirkonna soojatorustikku, mitte kasutama Tapa linna kaugküttepiirkonna soojatorustikku niivõrd, kui see mõjutab hageja poolt selle kasutamist, saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, arvestades mh käesolevas määruses esitatud ringkonnakohtu seisukohti. Ringkonnakohus märgib samas, et hageja poolt
4. aprillil 2022 ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis avaldatu kohaselt ei soovi hageja praegusel hetkel kostja IV vastu eelmärgitud hoidumisnõudeid esitada, kuna kostja IV ei ole hageja valdust otseselt rikkunud.
5. Osas, milles hageja ei nõua
6. detsembri
7. a menetlusdokumendis kostjalt II Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu valdamisel ja kasutamisel hageja kaasomandiõiguse rikkumisest hoidumist, sh hageja eelneva nõusolekuta Tapa linna kaugküttepiirkonna soojatorustiku kasutamise või käsutamise viisi muutmisest, on hageja ringkonnakohtu arvates hagi tagasi võtnud (

§ 424

), mille järgi peab pärast eelmenetluse lõppemist hagi tagasivõtmiseks olema kostja nõusolek, või hagist loobunud (

§ 429

). Samas ei ole maakohus asja materjalidest nähtuvalt kindlaks teinud, kas hageja tahe on selle nõude osas hagi tagasi võtta või hagist loobuda. See tahe tuleb maakohtul asja edasise menetluse käigus kindlaks teha.

1. Ringkonnakohus märgib, et ebaselge on algses,
2. juunil 2020 esitatud hagiavalduses märgitud nõue tunnustada hageja (kaas)omandiõigust hagi esitamise seisuga 276200/1065705 (25,92%) mõttelisele osale Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgule. Sellest nõude sõnastusest ei selgu, kas hageja soovib enda omandiõiguse tunnustamist Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu suhtes kaas- või ainuomanikuna või on tegemist alternatiivsete nõuetega. Hageja omandiõiguse tunnustamise nõue peab olema hagis

§ 363lg 1 p 1 järgi selgelt väljendatud ning üheselt mõistetav.

Seega ei vasta hageja 2. juunil 2020 esitatud hagi

§ 363lg 1 p 1 järgi hagiavaldusele sätestatud nõuetele.

Hageja on

1. detsembri
2. a menetlusdokumendis määratlenud Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu (kaas)omandiõiguse tunnustamise nõude puhul soojatorustike katastriüksused. Hageja ei palu enam tunnustada tema omandiõigust kaasomandi mõttelisele osale, vaid konkreetsetele soojatorustikele. Ringkonnakohtu arvates ei selgu siiski ka
3. detsembri
4. a menetlusdokumendist, kas hageja soovib enda omandiõiguse tunnustamist Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu suhtes kaas- või ainuomanikuna, võttes mh arvesse, et hageja ei soovi enam enda omandiõiguse tunnustamist kaasomandi mõttelisele osale. Seetõttu on ebaselge, kas ja millises osas on hageja
5. detsembri
6. a menetlusdokumendis kõnealust nõuet võrreldes
7. juuni
8. a hagis esitatuga

§ 376lg 1 tähenduses muutnud.

Eelnevat arvestades tuleb maakohtul jätta hageja omandiõiguse tunnustamise nõue kooskõlas

§ 3401

lg-ga 1 käiguta ja määrata hagejale tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks – selgelt väljendatud omandiõiguse tunnustamise nõude esitamiseks. Pärast nimetatud menetlustoimingu tegemist tuleb maakohtul vajadusel otsustada hageja

1. detsembri
2. a menetlusdokumendis esitatud omandiõiguse tunnustamise nõude menetlusse võtmise üle.
3. Hageja on alternatiivselt palunud määruskaebust käsitleda vastuväitena kohtu tegevusele (

§ 333lg 1).

Ringkonnakohus selgitab, et vastuväite lahendab määrusega see asja menetlev kohus, kelle tegevuse peale on vastuväide esitatud. Praegusel juhul on 10 hageja esitanud vastuväite maakohtu tegevuse peale seoses hageja

1. detsembri
2. a avalduse menetlemisest keeldumise ja tõendite esitamise tähtaja pikendamata jätmisega. Seega ei saa ringkonnakohus hageja vastuväidet ise lahendada. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks seni vastuväite lahendanud.
3. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin 11 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest