KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 08. september 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-9829 Tsiviilasi Skyyren OÜ av

§ 272lg 1 tunnustele ja võlgnik palub nimetatud tagastada avaldajale.

Samuti Tagatise seadmise kokkulepe ei vasta

§ 272lg 1 tunnustele ja võlgnik palub nimetatud tagastada avaldajale.

Maamaksuvõla vaidlus (väidetav nõue 7861, 74 eurot) kuulub vaidlemisele eraldi menetluses. Kohtumääruse põhjendused

1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus ajutise halduri samuti nimetamata juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus märgib, et pankrotimenetluses esitatavad nõuded peavad olema üheselt selged, sissenõutavad ning ei tohi olla vaieldavad. Käeolevalt ei ole nimetatud eeldused täidetud. Kohtu hinnangul on võlausaldaja esitanud pankrotiavalduse ennatlikult.
2. Võlgniku kohustus tuleb maamaksu hüvitamise nõudest summas 7861,74 eurot. Lisaks maamaksu tasumise nõudele on avaldaja käsitlenud oma avalduses ka teist nõuet, mis ületab hüpoteegiga tagatud vara väärtust.
3. Võlgnik vaidlustab täies ulatuses avalduse lisaks 1 oleva 01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingu ehtsuses ja taotleb, et kohus seda dokumenti tõendina ei arvestaks. Kohus tuvastas, et tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingu punktis 3.1.4 (tlk 4) viidatakse ehitusloale nr 25936 kuupäevast 15.11.
4. Leping ei vasta tegelikule olukorrale, kuna lepingu kuupäeva ajal 01.08.2013 ei saanud olla teada ehitusloa number

§ 272lg 1 mõistes.

Avaldusele on lisatud Ehitustööde lepingu täiendus (leppetrahvi kohaldamise kokkulepe, tlk 13) ja Kinnituskiri (novatsioon, tlk 14). Nii leppetrahvi kokkuleppel kui ka novatsioonil puudub koostamise kuupäev. Kuupäeva puudumine tähendab, et need dokumendid ei sisalda asja lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Näiteks kui võtta ette novatsiooni punkt 6., mis sätestab, et rahaline nõue summas 912 000 eurot muutub sissenõutavaks

1. päeva möödudes alates käesoleva novatsiooni allkirjastamisest, siis avaldaja ei ole tõendanud, millal novatsioon on allkirjastatud. Kuna avaldaja ei ole tõendanud 22.12.2016 sõlmitud kinnituskirja (novatsiooni), siis ei saa olla avaldajal ka nõuet, mis oleks muutunud sissenõutavaks 21.01.2017 (vt avaldaja p 1.3). Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peab olema täidetud üldine eeldus: poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe), mida praegusel juhul on võlgnik vaidlustanud. VÕS § 159 lg 2 kohaldamise eelduseks on muu hulgas ka kohustuse rikkumise avastamise aja tuvastamine, mis kuupäeva puudumise tõttu on ebaselge.
2. Avaldusele lisatud Tagatise seadmise kokkulepe (tlk 15) ei vasta samuti dokumentaalse tõendi tunnustele

§ 272lg 1 mõistes, kuna puudub dokumendi koostamise kuupäev.

Kohus viitas ärakuulamisel, et lepingupoolte näol on tegemist isikutega, kes lähtuvalt oma äritegevusest sõlmivad sagedalt lepinguid, mistõttu on kuupäeva märkimine niivõrd oluline, et kui kuupäev jääb välja toomata, siis sellel on mingi põhjus ning see tuleb selgeks vaielda väljaspool pankrotimenetlust.

1. Võlgnikul on võimalik tuvastushagiga tuvastada, millal leping sõlmiti ja lepingu sõlmimise asjaolusid. Samuti seda, mis asjaoludel tasus kolmas isik T I temale mitte kuuluvate kinnistute eest maamaksu (tlk 45 jj). Õigusselguse huvides on mõistlik need asjad üle vaielda ja tunnistajad üle kuulata ning selgitada välja, kas need dokumendid, mis täna toimikusse on esitatud, on samad, mis esitati notarile ja kuidas oli ette nähtav 01.08.2013 ehitusloa number. Võlgnikul on võimalus hagimenetluses tõestada alusdokumentide kehtetust ja seejärel võib ära langeda ka ühishüpoteegi seadmise alusdokument. Tühiste alusdokumentide alusel seatud ühishüpoteegid on sel juhul ebaõiged ja hageja võib nõuda kande muudatusi.
2. Võlgnik on öelnud, et nõue on ebaselge ja kuna Pindi Kinnisvara on 19.04.2021 eksperthinnanguga nr 32573 hinnanud võlgnikule kuuluvate kinnistute väärtuseks 640 000 eurot (tlk 73) ning arvestades, et ühishüpoteeki (1 miljon eurot) on võimalik kustutada/vähendada teatud asjaoludel, võib tekkida situatsioon, et Kähriku Arendus OÜ ei ole maksevõimetu.
3. Praeguses olukorras leiab kohus, et võlgniku vastuväidetest lähtuvalt tuleb vaidlus nõude olemasolu ja õigusliku aluse üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (RKTKm 3-2-1-17-02, p 10). PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab 4 võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 15 lg 3 p 1 mõtte kohaselt ei saa kohus ajutist haldurit määrata juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja toob esile asjaolud, mis muudavad pankrotiavalduse aluseks oleva nõude kohtu jaoks kaheldavaks ning tingivad vajaduse nõude olemasolu kindlakstegemiseks asjaolude eelnevat tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotiavalduse menetlemise raamidest. Kohus on seisukohal, et antud juhul on võlgniku vastuväited piisavad selleks, et kahelda võlausaldaja nõude selguses. Eeltoodu alusel ei ole PankrS § 15 lg 3 p-st 1 tulenevalt võimalik ajutist pankrotihaldurit määrata. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.
4. PankrS § 10 lg 1 alusel jätab kohus olenemata võlgniku maksejõuetusest, pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus.
5. Kuna kohus jätab ajutise halduri nimetamata, on võlausaldajal õigus esitada taotlus ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiitkontole makstud summa tagastamiseks. Menetluskulud
6. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Kuna kohus võlausaldaja avalduse alusel ajutist haldurit ei nimeta, siis tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
7. Võlgnik on 31.08.2021 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt võlgniku menetluskulud koosnevad esindaja tasust summas 1800 eurot (koos käibemaksuga). Samuti on võlgnik palunud välja mõista avaldajalt viivise menetluskuludelt.
8. Kohus on andnud menetluses avaldajale võimaluse esitada vastuväiteid võlgniku menetluskuludele. 24.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Menetluskulude nimekirja kohaselt on võlgnik kandnud järgnevaid menetluskulusid: - Tutvumine avalduse ja sellele lisatud tõenditega, faktiliste asjaolude tuvastamiseks dokumentatsiooniga tutvumine Viimsi vallas (tehnovõrkude ehitustööde töövõtuleping) ja vastuse koostamine - 10 h Avaldaja täiendava seisukohaga tutvumine ja istungiks valmistumine - 4, 5 h Istungil osalemine - 0, 5 h 5 Osutatud õigusteenuse põhjendatus ja vajalikkus
2. Võlgniku väljatoodud kulu seoses avalduse ja sellele lisatud tõenditega tutvumisel, faktiliste asjaolude tuvastamiseks dokumentatsiooniga tutvumine Viimsi vallas (tehnovõrkude ehitustööde töövõtuleping) ja vastuse koostamine on kohtu hinnangul põhjendatud 10 tundi. Avaldaja on esitanud pankrotiavalduse, mille juures on 14 lisa, kokku on avalduse materjale 96 lehte. Pankrotiavaldusele vastuse esitamiseks on vajalik tutvuda asjaoludega, koguda tõendeid ja kujundada õiguslik positsioon. Kohtu hinnangul võivad esmased toimingud menetluses olla seetõttu ajakulukamad. Võlgnik on 09.07.2021 esitanud seisukoha pankrotiavaldusele (tlk 99-102). Arvestades avalduse sisu ja mahuga on kohtu hinnangul 10 tundi osutatud teenusele mõistlik ja usutav.
3. Võlgniku väljatoodud kulu seoses avaldaja täiendava seisukohaga tutvumine ja istungiks valmistumine on kohtu hinnangul põhjendatud 4,5 tundi. E-toimiku andmetel esitas avaldaja 24.08.2021 seisukoha võlgniku vastusele (5 lk), millele on lisatud 2 lisa. Avaldaja täiendava seisukohaga tutvumist ei saa pidada menetluses ebavajalikuks kuluks. Samuti on istungiks ettevalmistamine vajalik tegevus. Kohus loeb mõistlikuks ajakuluks nimetatud teenustele 4,5 tundi.
4. Võlgniku väljatoodud kulu seoses istungil osalemisega loeb kohus põhjendatuks 0,5 tundi. Tsiviilasjas toimus kohtuistung 31.08.2021 kell 11:03 kuni 11:
6. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku esindaja ajakulu põhjendatud kokku 15 tunni eest. Võlgniku esindaja menetluskulud on tunnihinnaga 150 eurot + käibemaks kokku 15 tunni eest 2250 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku seega 2700 eurot (võlgnik ei ole käibemaksukohuslane). Arvestades, et võlgniku lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat, siis kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud.
7. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning avaldajalt tuleb välja mõista menetluskulud õigusabi eest summas 2700 eurot (sisaldab käibemaksu). 31.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlgnik on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda võlgnikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2700 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 32.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Fred Fisker Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 7