Obsah (8)

§ 368§ 386§ 162§ 174§ 143§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 07.06.2021.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-4777 Tsiv

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 277 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kohus nõustub kostjatega, et üksnes e-kirja esitamisest ei piisa selle kättesaamise tõendamiseks, kuid üksnes asjaolust, et M. K e-kirja kätte ei saanud, ei saa ka järeldada, et e-kirja tegelikult ei saadetud. Kostjad on välja toonud, et 12.09.2019 saabus T. Ri e-posti aadressilt xxx tühi e-kiri M. Ku e-posti aadressile xxx pealkirjaga „proov email“ (dtl 650). Tõend, mille ehtsus on vaidlustatud, esitati kohtule 08.05.

1. Veenev ei ole, et kui tõendi loomisega tegeleti 12.09.2019, siis menetlusse esitati see alles 8 kuud hiljem. Kokku ei lange ka tühja e-kirja ja 15.02.2019 e-kirja aadress, 15.02 e-kiri on saadetud aadressile xxx. Seetõttu ei näe kohus seost 12.09 ja 15.02 e-kirjade vahel. Asjaolud, et hageja ei esitanud 15.02.2019 e-kirja tõendina kohe koos hagi esitamisega ning et M. K e-kirja kätte ei saanud, ei ole piisav tekitamaks kohtul põhjendatud kahtlust e-kirja ehtsuse osas. Kohus arvestab 12.09.2019 e-kirja tõendina.
2. Vaidlus puudub, et 04.03.2019 toimus T. Ri ja V. S vahel telefonivestlus, mille toimumises lepiti kokku 03.03.2019 (dtl 599) ning mille T. R salvestas (dtl 600). Hageja on esitanud tõendina vestluse helisalvestise (08.05.2020 menetlusdokumendi lisa 1, stenogramm dtl 593598).
3. Salvestise kohaselt rääkis T. R 04.03.2019 V. Sle: „Okei… vaata kui me Sinuga kohtusime eks, et siis saime mõned päevad hiljem Mga kokku. Ja ma palusin… ma polnud üldse seal xxx juures käinud, kus meil see I on. Ma palusin tal näidata, et kuhu me oleme raha kulutanud… Ja mulle tundub, et ma astusin talle natuke nii-öelda varba peale“ (0.42 – 1.04); „Ja siis jutu jätkuks ma ütlesin, et sa võiksid mind ikkagi siia Lamesa juhatusse panna ja kuskil aprillikuus võiks S R siis nõude tagasi osta, eks..“(1.06 – 1.24); „Nojaa.. vaata ma küsisin seal kui me käisime.. ma polnud seal kinnistu peal käinud viis aastat, eks… mul olid mõned küsimused I kohta… ma ütlesin et edaspidi teeme nii, et kõik avalik, avalikud pakkumised eks...ta rääkis mulle mingist SMSiga saadetud pakkumistest ja nii edasi eks, et seal on mingid…“ (9.32 – 9.53); „jajaa.. mind ei ole üldse sinna ligi lastud, eks… ja lõpuks ma ütlesin talle, et aga teeme… mängime nii ikkagi, et me oleme 50-50 ja me oleme nagu sõbrad ja mängime lahtiste kaartidega, lase mind ka juhatuse liikmeks, võtame koos pakkumisi, milles küsimus… et me ei ole kuskil võlavanglas et on mingi, et firmad tuleb…“ (9.55 – 10.20). 7
4. Pooled ei vaidle, et xxx on kostjale II kuuluv kinnistu (väljavõte kinnistusraamatust dtl 54-55), mille omandamiseks andsid kostjale II laenu T. Ri ja M. Kuga seotud ühingud, milliste asjaolude tõendamiseks on esitatud väljavõtted registrist OÜ K I ja OÜ S kohta (dtl 435-438, 439-442) ja kandeavaldus (dtl 443). Nähtuvalt 15.02.2019 e-kirjast ning 04.03.2019 vestluse salvestusest, on T. R pärast 31.01.2019 pidanud seda kinnistut jätkuvalt enda xxx.
5. Salvestise kohaselt avaldas T. R V. Sle 04.03.2019 veel järgmist: „Kui ma Hispaanias olin, siis ma hakkasin nagu pangakontot vaatama.. ja vaatan kurat, et Lamesa on kadunud, eks…Ja proovin nagu.. Mul oli Lamesa konto oli nagu..“ (3.23 -3.35); „Jaa.. oota ma räägin veel eks… Ja ta on mulle kandnud pool miljonit nõude loovutamise eest Solarbaldi kontole..“ (3.37 – 3.48); „Nõue oli kokku miljon, eks.. aga me pidime seda maksma mingi kuradi viie või seitsme aasta jooksul..“ (3.53 – 3.57); „Et, et… See… ja siis ma rääkisin temaga, kui ma Hispaanias olin, eks. Ja tema ütles ,et T, selleks et sa rahulik oleks eks ja saaksid rahulikult magada ja rahulikult golfi mängida ma kandsin sulle kuradi pool miljonit üle, et kõik oleks nagu rahulik… kurat kui ta sellist juttu ajab, et ta kannab mulle pool miljonit, siis mul just ei ole rahu… et mul on just sitem tunne“ (4.11 – 4.38); „No ta ütles, et… ma olin Hispaanias ja ta ütles, et tule tagasi, istume maha ja siis räägime, et see ei ole ju telefonijutt, et kõik kokkulepped nagu kehtivad ja nii edasi, eks… Ma nüüd ei saa aru, kas ta mõtleb neid paberi peal tehtud kokkuleppeid või ikkagi seda meie härrasmeeste kokkulepet, mis ka oli, et ikkagi see Solarbalt ostab Randburgi nõude kindlasti tagasi.. et ma ei oleks kindlasti nõus ühe miljoni, nominaali eest sellest loobuma, et see vara maksab nagu oluliselt, oluliselt rohkem.“ (6.11 – 6.38); „Mhmh… ei lihtsalt… ma olen täiesti kindel, et need küsimused mis ma tegin.. mees ärritus, ma ütlesin talle, et ma tahaks ka nagu siia juhatuse liikmeks tulla, et sõbrad teevad asju ühiselt, 50-50 on äri et teeme nagu avalikult… ei, et mul ego… täpselt nii ütles välja, et mu ego ei luba sind siia võtta, et mu…“ (12.36 - 13.00); „Nojah, aga kui ta ostabki (mind välja), kannab pool milli…“ (13.13 – 13.15); „Ei, ei...ma mõtlen… ta ostab lihtsalt praegu selle nõude loovutamisega, ta maksab mulle miljoni ära ja ütleb, et…“(13.18 – 13.26); „…head aega, jah“ (13.27).
6. Kohtule on esitatud ka T. Ri ja M. Ku e-kirjavahetus 2019.a. märtsist. 05.03.2019 e-kirjas (dtl 645) T. R küsib, kas M. K kavatseb taganeda suulisest härrasmeeste kokkuleppest, mis seisnes hageja õiguses osta kostjalt I nõue kostja II vastu teatud ajahetkel tagasi. E-kirjas heidab T. R M. Kule ette veel juurdepääsu eemaldamist kostja II pangakontole ning teeb ettepaneku taastada hageja 50% osalus kostjas II. 07.03.2019 vastab M. K (dtl 496-497), et kokkuleppe plaanib täita kas või veri ninast väljas. Samuti märgib M. K, et keegi ei olnud pahatahtlik, kui nõude loovutamine jäi tagamata, see jäi lihtsalt kahe silma vahele; tehingute ettevalmistamise käigus oli juttu, et T. Ril oleks võimalus omandada kostja II 6-7 aasta pärast. 07.03.2019 vastab T. R (dtl 496), et ootab ettepanekut, kuidas 50:50 kostjas II taastada. 08.03.2019 kirjutab M. K (dtl 496), et kavatseb sõltumata T. Ri tänasest käitumisest kokkulepet täita. 08.03.2019 vastab T. R (dtl 495), et see on tore, kui täidetakse kokkulepet, kus hageja saab tagasi 50% osaluse kostjas II samadel põhimõtetel nagu see oli enne, 10.03.2019 küsib, kuidas M. K kavatseb kokkulepet täita (dtl 646). 11.03.2019 vastas M. K (dtl 495), et selliseid kokkuleppeid kindlasti olnud ei ole, olemasoleva kokkuleppe täidab. T. R küsis vastuseks (dtl 495), et lubasid telefonis hageja kasuks kostja II kinnistule hüpoteegi seadmist, millal saame selle teha. M. K vastas (dtl 495), et seda ta lubas ja seda ta ka teeb, kui T. R seda soovib. 18.03.2019 ekirjaga tegi T. R M. Kule ettepaneku kostja II kinnistu ostmiseks (dtl 687). 23.03.2019 kirjutas M. K T. Rile, et mingeid kokkuleppeid kostja II T. Rile müümiseks ei olnud ega ka ole (dtl 498).
7. Kohus tuvastab, et T. R on 05.03.2019 nii V. Sle kui M. Kule väitnud, et on kokkulepe, et hageja ostab nõude kostjalt I kostja II vastu tagasi, mis ei ole kooskõlas hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusega selle kohta, et osa ja nõue tagastatakse mõne kuu möödudes selliselt, et raha tegelikult ei liigu. T. R on esmakordselt väitnud kokkuleppe olemasolu, mille 8 kohaselt hageja peaks tagasi saama kostja II osa, 08.03.2019, millise kokkuleppe olemasolule vaidles M. K vastu. M. K on küll lubanud mingi kokkuleppe täitmist „kas või veri ninast väljas“, aga e-kirjavahetusest ei ole võimalik tuvastada, millist kokkulepet M. K selle all silmas pidas, kostja II osa tagastamise kohustusele on M. K kirjavahetuses otsesõnu vastu vaielnud.
8. Kohus tuvastab, et kostja I tasus 31.01.2019 hagejale 1 250 eurot selgitusega „Lamesa Kapital 50% osa eest“ (maksekorraldus dtl 428), so 31.01.2019 lepingujärgne müügihind. Samuti on kostja I tasunud 20.02.2019 hagejale 100 000 eurot selgitusega „
9. osamaks vastavalt nõude loovutamise lepingule“ (dtl 430), 27.02.2019 tasunud hagejale 500 000 eurot selgitusega „põhiosa tagasimakse vastavalt nõude loovutamise lepingule“ (dtl 431) ning kostja II on 31.12.2019 tasunud hagejale 60 000 eurot selgitusega „Randburg Runners OÜ eest vastavalt nõude loovutamise lepingule, põhiosa tasumine“ (dtl 432).
10. Kohus leiab, et muud tõendid peale T. Ri vande all antud seletuse ei kinnita hageja väidet, et vastupidiselt 31.01.2019 avaldatule raha tegelikult liikuma ei pidanud, so et kohustust tasuda osa müügihind ning tasu nõude loovutamise eest tegelikult ei olnud. Kohus tuvastab, et kostja I tegi 31.01.2019 hagejale ülekande pärast seda, kui T. R oli saatnud M. Kule e-kirjaga hageja konto numbri (e-kiri dtl 491, maksekorralduse allkirjastamise aeg dtl 492). Seega hageja soovis, et osa eest ka tegelikkuses tasutaks, vaatamata sellele, et osa müügilepingu p 3.1 olid lepingupooled kinnitanud, et müügihind on juba tasutud. Vestluses V. Sga ei ole T. R väljendanud üllatust 31.01.2019 ja 20.02.2019 ülekannete osas. T. R puudutas vestluses 27.02.2019 ülekannet summas 500 000 eurot kontekstis, et miks ülekanne tehti, kui maksmises oli kokku lepitud 5 või 7 aasta jooksul. Vestluses ei ole väljendatud seisukohta, et tasumise kohustust üldse ei olnud. Samuti ei ole sellist seisukohta väljendatud T. Ri ja M. Ku ekirjavahetuses 2019.a. märtsist. Vastupidi, T. R on 11.03.2019 nõudnud kostja II kinnistule hüpoteegi seadmist, st soovinud kohustuse tagamist, mitte väljendanud kohustuse puudumist.
11. Hageja esitatud kõnesalvestisel on V. S avaldanud: „ma mitu korda läksin sealt kabinetist välja, selle struktuuri kokku leppimisel… vaata need nõude loovutamised ja asjad olid tema idee…. Aga ta ütles, et vaata V me omavahel räägime, meil on muud arveldused…No mine välja… Mina läksin välja, siis ma tulin tagasi, M oli sulle selle idee maha müünud… Hallo kuuled mind?... Ja oli selle idee sulle maha müünud ja mina ei tea mis kokkulepped teil veel olid, mille valguses tuli niimoodi see nõude loovutamise asi teha“ (5.00 – 6.10). Et V. St ei olnud tehingute struktuuri kokkuleppimise juures on V. S märkinud ka T. Rile 18.03.2019 saadetud e-kirjas (dtl 90) ega ole kinnitanud kokkuleppe juures viibimist mh vastusena T. Ri sms-ile (dtl 96). Samuti on hageja seaduslik esindaja avaldanud vande all, et 29.01.2019 kohtumisel tegi M. K V. Sle ettepaneku toast välja minna, misjärel hakkas T. Rit veenma vajaduses teha 31.01.2019 tehingud kostja II osa võõrandamiseks ja nõude loovutamiseks. Kohus leiab, et kuivõrd V. St hageja väidetud 29.01.2019 kokkulepete sõlmimise juures ei olnud, siis ei saa anda usaldusväärset teavet poolte tegeliku tahte kohta 31.01.2019 lepingute sõlmimisel ka V. Sle teadaolevad andmed poolte kokkulepete kohta.
12. Hageja väitel puudus tal mistahes majanduslik vajadus 31.01.2019 tehingute tegemiseks, kostjast II kui ühisest äriprojektist väljumiseks, mis oli seni teeninud intressi 9% laenujäägilt aastas (laenulepingu lisakokkulepe, dtl 56). Pooled vaidlevad kostja II osa väärtuse üle. Hageja väljatoodu kohaselt kaotas hageja asjassepuutuvate tehingutega sisuliselt tulu teenimise võimaluse seoses kostja II osa väärtuse tõusuga seoses kostja II poolt omandatud perspektiivika kinnisasjaga. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolust, et tehingud ei pruukinud olla hagejale majanduslikult kasulikud, ei saa järeldada hageja väidetud kokkuleppe olemasolu, et kokku oli lepitud kostja II osa tagasivõõrandamise kohustuses.
13. Kostjad on välja toonud, et pooled kandsid seoses 31.01.2019 tehingutega kulusid - kostja I tasus notari tasu seoses osa võõrandamise lepinguga (lepingu p 7.3, maksekorraldus dtl 429) ning kostja I hüvitas hagejale pool õigusteenuse arvest seoses lepingute vormistamisega (arve 9 dtl 502, maksekorraldus dtl 433). Samuti, et 30.01.2019 võttis hageja ainuosanik OÜ L vastu otsuse hageja juhatusele nõusoleku andmiseks 31.01.2019 tehingute tegemiseks (otsus dtl 490). Kohus leiab, et nimetatud asjaolud iseenesest hageja väiteid seoses tehingute osalise näilikkuse või osa tagasivõõrandamise kohustusega ei välista.
14. Kohus leiab, et M. Ku vande all antud seletus, et 31.01.2019 tehingud pidid olema lõplikud, on kooskõlas 31.01.2019 notariaalselt tõestatud osa müügilepingus ning poolte poolt allkirjastatud nõude loovutamise lepingus väljendatuga. Samuti on kooskõlas M. Ku seletusega asjaolu, et pooled asusid lepinguid täitma, mh nõudis T. R täitmise tagamiseks hüpoteegi seadmist. Samasugusele kokkuleppele, nagu vande all väidetud ostueesõigus 6-7 aasta pärast, on viidatud ka M. Ku 07.03.2019 e-kirjas.
15. T. Ri vande all antud seletust seevastu ükski muu tõend ei toeta. Raha liikumise osas väidetu on vastuolus kohtule esitatud maksekorraldustest nähtuvaga. Asjaolu, et T.R on pärast 31.01.2019 pidanud kostjale II kuuluvat kinnistut jätkuvalt enda investeeringuks, ei tähenda, et lepingupoolte vahel pidi olema just kostja II osa tagasivõõrandamise kokkulepe. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole kohtule esitatud lepingutejärgset suhtlust kajastavatest tõenditest nähtuvalt esialgselt väitnud ka T. R: 05.03.2019 väidetu kohaselt olevat olnud kokkulepe, et hageja ostab nõude kostjalt I kostja II vastu tagasi, 08.03.2019 e-kirja kohaselt ootab T. R ettepanekuid osaluse taastamiseks, 11.03.2019 nõuab hüpoteegi seadmist, 18.03.2019 avaldab soovi kostja II kinnistut ära osta. Nimetatud ebajärjepidevus avaldustes ei viita sellele, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud konkreetse sisuga kokkuleppeid seoses kostja II osa, nõude või kinnistuga, mida 31.01.2019 lepingud ei kajasta.
16. Kohus on seisukohal, et asjaolude alusel, et asjassepuutuvad tehingud ei pruukinud olla hagejale majanduslikult kasulikud või et hageja seaduslik esindaja asus tehingute tegemist hiljem kahetsema, ei ole võimalik järeldada, et 29.01.2019 sõlmisid hageja ja kostjad hageja poolt väidetud sisuga kokkulepped. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, milles pooled vastava sisuga kokkuleppeid omavahelises hilisemas suhtluses tunnistaksid. Ka asjaolu, et T. R pidas pärast 31.01.2019 kostja II kinnistut enda investeeringuks, ei anna teavet selle kohta, kas ja milles 29.01.2019 kokku lepiti. Võttes arvesse, et asjas esitatu kohaselt on oluline osa T. Ri majandustegevusest olnud korraldatud oma vara ja majanduslikke huvisid varjates, ei ole välistatud, et pooltel või T. Ril ja M. Kul isiklikult võis olla kokkuleppeid, mille sisu ei ole käesoleva asja menetluses välja toodud, kuid millele pooled asjas tõenditena esitatud e-kirjades või telefonikõnes vihjanud on, või mis on nendes väljendatud arusaamade kujunemist mõjutanud. Kohus leiab, et sellistes tõendites esitatud hägusa või ebajärjepideva sisuga avalduste alusel ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada mitte ühtegi asjaolu seoses pooltevaheliste kokkulepetega.
17. Kohus asub seisukohale, et hageja väited pooltevaheliste kokkulepete kohta, mille kohaselt 31.01.2019 osa võõrandamise ja nõude loovutamise lepingute järgi tegelikult tasu maksmise kohustust ei tekkinud ning oli täiendavalt kokku lepitud osa tagasivõõrandamise kohustuses, ei ole tõendatud. Seetõttu ei ole tehingud täielikult või osaliselt tühised näilikkuse või vorminõude rikkumise tõttu.
18. Hageja alternatiivse käsitluse kohaselt on 31.01.2019 tehingud tühised vastuolu tõttu heade kommetega. TsÜS § 86 lg 2 p 1-2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja on seisukohal, et „muuks sarnaseks asjaoluks“ TsÜS § 86 lg 2 mõistes saab lugeda seda, kui isik, kellel puuduvad õigusteadmised, usaldab jäägitult oma aastatepikkust advokaati. Hageja väitel tegi hageja 31.01.2019 tehingud põhjusel, et tema juhatuse liige T. R usaldas jäägitult kostjate 10 juhatuse liiget M.Kut, ning M. K soovitas sellised tehingud teha. Hageja on kinnitanud, et tema käsitluse kohaselt on tehingud tühised ning ta ei väida, et tehingud oleksid tühistatud eksimuse või pettuse tõttu (26.01.2021 istungi protokoll, dtl 1019).
19. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS tehingu tühistamise koosseisud (eelkõige TsÜS §-d 92, 94 ja 96) on erinormiks TsÜS § 86 suhtes, st tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud ei saa olla samal ajal tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu (nt 3-2-1-9-16, p 28). Kohus leiab, et kui M. K veenis hageja esindajat tehinguid tegema, tekitades temas ebaõige ettekujutuse, et tehingud on hagejale kasulikud maksude vältimiseks vm põhjusel, siis saavad tehingud olla tühistatavad pettuse tõttu vastavalt TsÜS § 94 lg 1 ja
20. Tulenevalt viidatud Riigikohtu seisukohast ei saa tehingud samade asjaolude tõttu olla tühised. Seetõttu ei saa hageja väljatoodu olla sisustatav muu asjaoluna TsÜS § 86 lg 2 tähenduses ning kohus ei analüüsi täiendavalt nimetatud sätte kohaldamise eelduste täidetust, sh pooltele tehingutest tulenenud vastastikuste kohustuste väärtust ning seoses sellega esitatud tõendeid kinnistu väärtuse kohta, so xxx 14.02.2020 arvamus (dtl 576-581), M. Ku 29.04.2014 e-kiri (dtl 582), xxx hindamisakt (dtl 1044-1078), xxx xxx hindamisakt (dtl 651-686); ning tõendeid kostja II osa väärtuse kohta, so xxx hinnang (dtl 688-703), kostja II majandusaasta aruanded (dtl 960-973, 974-987). Seoses hageja poolt läbivalt rõhutatuga seoses väidetava erilise usaldusega nimelt advokaadi või advokaatide vastu, märgib kohus, et õigusteenuse osutamine saab toimuda käsunduslepingu alusel, mille rikkumisega võib kaasneda kahju hüvitamise kohustus. Nimetatu ei puuduta aga tehingute kehtivust, mille tegemiseks käsundussuhte raames nõu anti.
21. Kohus asub seisukohale, et 31.01.2019 tehingud ei ole tühised ka vastuolu tõttu heade kommetega. Kuna tehingud tühised ei ole, on kõik nendes väljendatud tahteavaldustele vastavad õiguslikud tagajärjed tekkinud, kostja II osa omand ning nõue kostja II vastu on hagejalt kostjale I kehtivate käsutustega kehtivate kohustuste alusel üle läinud. Seetõttu ei saa hagejal olla nõuet kostja II vastu lepingute alusel saadu tagastamiseks. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded kostja I tahteavalduste tegemiseks kohustamiseks ning alternatiivsed tuvastusnõuded.
22. Kohtule on esitatud 22.02.2019 kostja II osanike koosoleku protokoll (dtl 97-99), millest nähtuvalt otsustasid osanikud 22.02.2019 vastu võtta uue põhikirja ja suurendada osakapitali. Hageja on esitanud täiendavalt nõude tuvastada kostja II 22.02.2019 osanike koosolekul vastu võetud otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks.

§ 368

lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. ÄS § 178 lg 3 järgi osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Osanik, kes andis oma hääle enne koosolekut, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta.

1. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole alates 31.01.2019 kostja II osanik ning kohus ei rahulda nõuet kostja I tahteavalduse andmiseks kohustamiseks, et osa hagejale tagastada, ei saa hagejal olla õiguslikku huvi kostja II 22.02.2019 osanike otsuste tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks. Samuti ei ole hageja ÄS § 178 lg 3 nimetatud isikuks, kellel oleks õigus nõuda osanike otsuste kehtetuks tunnistamist. Kohus jätab hageja nõuded kostja II 22.02.2019 osanike otsuste tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks, rahuldamata seoses nõudeõiguse puudumisega.
2. Hagi jääb täielikult rahuldamata. 04.04.2019 määrusega kohus tagas hagi, Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.06.2019 määrusega kohaldatud abinõud osaliselt. Hagi tagamise 11 määrus jõustus osas, millega kohus arestis kostja II osa ning määras selle käsutamise keelamise kohta äriregistrisse keelumärke kandmise. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu

§ 386lg 4 alusel.

34. Kohtu hinnangul ei sisalda teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta hageja, xxx, xxx, OÜ L ja R OÜ üld- ja isikuandmete ajaloo väljatrükk registrist (dtl 132-135, 136141, 551-555, 11-13, 58-59), xxx ja hageja ülekanded advokaadibüroole (dtl 556-559, 560563), hageja osa võõrandamisleping (dtl 14-17), 03.12.2018 kohtumäärus tsiviilasjas 2-183872 (dtl 422-425), K. A kinnitus (dtl 426), kinnitused pretensioonide puudumisest seoses Li juhtimisega (dtl 427), L OÜ bilanss (dtl 434), hagiavaldus tsiviilasjas 2-20-3160 (dtl 444-480), kohtumäärus tsiviilasjas 2-16-15351 (dtl 481-482), poolte 29.-30.01.2019 ekirjavahetus V. Sga (dtl 484-488, 647-649), T. Ri 01.02.2019 sms (dtl 493) ja 19.03.2013 e-kiri (dtl 494), V. S 17.04.2019 e-kiri (dtl 503-504), 31.01.2019 sms-id (dtl 988), artikkel L. I kohta (dtl 989). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 35.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kostjate menetluskulud hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda. 36.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

1. Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjatel kokku kulu 20 422,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjad on kokku leppinud kulude kandmises võrdsetes osades. Kostja I ei ole käibemaksukohustuslane, kostja II on.
2. Nähtuvalt asja materjalidest on mõlemad kostjad esitanud 22.04.2019 määruskaebuse hagi tagamise määrusele, kumbki kostja tasus oma kaebuselt 50 eurot. 39.

§ 143

lg 1 p 2 järgi on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kostjate 05.03.2021 menetlusdokumendi lisadeks on xxx hinnang (al dtl 688) ja xxx hinnang (al dtl 651), mille saamiseks kulus vastavalt ilma km-ta 1 000 eurot (arve dtl 1209) ja 1 100 eurot (arved dtl 1211, 1213), so kokku 2 100 eurot, mitte 1 385 eurot, nagu on ebaõigesti märgitud kostjate nimekirjas. Tulenevalt

§ 174

lg 1 ja 8 ei ole kohus menetluskulude kindlaks määramisel seotud poole taotlusega ning tuvastab tõendite saamise kulu esitatud arvete alusel. 40.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjad on välja toonud, et kostjate esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga: 40.

1. 40.
2. 40.
3. 04.04.2019.a. hagi tagamise määruse ja asjaolude esialgne analüüs ja 22.04.2019.a. määruskaebuse koostamine – 12,5 h Nõupidamised kliendiga, hagiavaldusega esmane tutvumine ja 03.05.2019.a. taotluse koostamine eeldatavate menetluskulude katteks – 10,0 h Hagi ja tõendite analüüs ning hagile 08.04.2020.a. vastuse koostamine – 38,25 h 12 Hageja 08.05.2020.a. menetlusdokumendi ja lisadega tutvumine ja analüüs ning kostjate 07.09.2020.a. seisukoha koostamine – 9,5 h 40.
4. Hageja 10.09.2020.a. menetlusdokumendi analüüs – 1,5 h 40.
5. Ettevalmistus ja osalemine 15.09.2020.a. kohtuistungil – 2,25 h 40.
6. 22.09.2020.a. menetlusdokumendi koostamine – 4,5 h 40.
7. Hageja 07.10.2020.a. menetlusdokumendi analüüs ja 14.10.2020.a. menetlusdokumendi koostamine – 2,0 h 40.
8. Hageja 02.11.2020.a. menetlusdokumendiga (hagi terviktekst) tutvumine ja analüüs ning kostjate 21.12.2020.a. koondvastuse koostamine – 23,0 h 40.
9. Ettevalmistus ja osalemine 26.01.2021.a. kohtuistungil – 4,0 h 40.
10. 05.03.2021.a. menetlusdokumendi koostamine – 2,5 h 40.
11. Hageja 05.03.2021.a. menetlusdokumendiga tutvumine ja analüüs ning 19.03.2021.a. menetlusdokumendi koostamine – 8,75 h 40.
12. Ettevalmistus 27.04.2021.a. kohtuistungiks – 3,0 h 40.
13. Menetluskulude nimekirja koostamine – 1,0 h 40.
14. Esindus 27.04.2021.a. kohtuistungil – 3,5 h 40.
15. Märgitud ajakulu kokku on 126,25 tundi.
16. Kohus leiab, et kostjate poolt väljatoodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Tegemist on olnud asjaolude poolest keskmisest mahukama menetlusega, mõlemad pooled on esitanud mahukaid menetlusdokumente, mille koostamisele ja millega tutvumisele kulub paratamatult keskmisest enam aega. Võrdlusena on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kogu ajakuluks (ilma põhiistungita) 295,5 töötundi, so 147,75 tundi arvestatuna ühe esindaja kohta. Kohus ei nõustu hagejaga, et põhjendatud ajakulu ulatuse hindamisel saaks arvestada, et kostjate seaduslik esindaja on ise õigusteadmistega isik. Nimetatu ei võta kostjatelt õigust osaleda menetluses lepingulise esindaja kaudu.
17. Kostjad on märkinud, et neile osutati õigusteenust hinnaga 150 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusteenus tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on 18 937,50 eurot (126,25 x 150).
18. Kostjate menetluskulu tõendi saamiseks ja lepingulisele esindajale kokku ilma käibemaksuta on 21 037,50 eurot (2 100 + 18 937,5).
19. Kuna kostjad on kokku leppinud kulude võrdses kandmises, on kummagi kostja kulu ilma käibemaksuta 10 568,75 eurot (21 037,5 : 2 + 50).
20. Kuna kostja I ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb tulenevalt

§ 174lg 10 tema kulude kindlaks määramisel arvestada lisanduvat käibemaksu.

46. Kostja II hüvitamisele kuuluv menetluskulu on 10 568,75 eurot ning kostja I kulu 12 672,45 eurot ((21 037,5 : 2 x 20%) + 10 568,75), kohus mõistab kostjate menetluskulud hagejalt välja vastavalt. 47.

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostjate taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13 48.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 14