KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.11.2021, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-21-1571 /20259000611/ Kohtunik Anu Ammer Sekretär Elena Jõgis Pr

§ 424lg 2 järgi.

Süüdistatav TIIT OJASALU, isikukood 37310150223; xxxx kodanik; elukoht xxxx; emakeel xxxx; xxxx; xxxx; varem kriminaalkorras karistatud: 24.11.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt

§ 424

järgi 2 kuud 17 päeva vangistust tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga (24.11.2015- 23.03.2017); 23.05.2017 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

§ 424

järgi 1 aasta 17 päeva vangistust, vangistus asendatud üldkasuliku tööga 377 tundi, töö sooritatud 19.11.2018; kehtivad väärteokaristused puuduvad. Kahtlustatavana kinni peetud 05.09.-07.09.

1. Tõkend – ei ole kohaldatud Asja läbivaatamise kuupäev 18.05., 11.06., kohtuistungil Kohtuotsuse õiguslik alus KrMS § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 3, 9, ja § 179 lg 1 p 2 14.
2. ja 02.11.2021, avalikul RESOLUTSIOON TIIT OJASALU süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.09.07.09.2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja kanda jääb 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1

§ 74

lg 2 alusel kuulub mõistetud vangistusest kohesele ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust. Vangistusliku karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Ülejäänud karistus, s.o 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust jätta

§ 74lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 (kaks) aastat.

Katseajaks allutada Tiit Ojasalu kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel on Tiit Ojasalu katseajal kohustatud: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks lugeda 16.11.2021.

§ 50

lg 1 p 1 ja lg 3 ning

§ 424

lg 4 p 2 alusel võtta Tiit Ojasalult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on Tiit Ojasalu kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Vabastada aresti alt Viru Maakohtu 19.01.2021 kohtumäärusega 1-21-189 konfiskeerimise tagamiseks Tiit Ojasalule (isikukood 37310150223) kuuluv sõiduauto Xxxx (VIN-kood: xxxx) registreerimismärgiga xxxx. Menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades, et menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus kaitsjatasust, mille kogukulu on 1176,40 eurot, ½ , s.o 588,20 eurot riigi kanda. Mõista Tiit Ojasalult välja riigituludesse menetluskuluna: 876 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel; 95,00 eurot arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti nr 20E-LÕX0166 maksumus; 588,20 eurot määratud kaitsjatele, s.o adv Urmas Simonile ja adv Arvo Suubanile makstud tasu katteks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 1559,20 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust esimesel üheteistkümnel kuul vähemalt 129,93 eurot ja viimasel kuul 129,97 eurot. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank 2 EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700047495 ning selgitus: „Tiit Ojasalu, 1-21-1571, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulu osamakse ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 07.12.
2. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. I SÜÜDISTUS Tiit Ojasalu on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles 24.11.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega ja 23.05.2017 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis taas alkoholijoobes olles 05.09.2020 kella 16:45 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Tartu tn 55 asuvas parklas talle kuuluvat mootorsõidukit Xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tiit Ojasalu ei tulnud alkoholijoobe tõttu toime sõiduki juhtimisega ning tagurdas otsa parklasse pargitud sõiduautole Xxxx registreerimismärgiga xxxx, millega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, peale mida Tiit Ojasalu lahkus sündmuskohalt ning sõitis xxxx juurde. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0024 tuvastati Tiit Ojasalul väljahingatavas õhus etanoolisisalduseks 1,27 mg/l kohta. Sellise käitumisega rikkus Tiit Ojasalu liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (juht ei tohi olla joobeseisundis; joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 (alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid. Seega Tiit Ojasalu, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD TÕENDID Süüdistatav Tiit Ojasalu end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Andis ütlusi, mille kohaselt kohaselt ta läks 05.09.2020 ämmale Lilleoru poest kartulit ja liha tooma ning võttis endale 0,7 viina ja 6 plokki õlut, mis jäi tal osaliselt autosse ka. Enne autoga sõitma minemist tarvitas viimati alkoholi päeval mingi kella 13:30 või 14:00 aeg. Siis ta jõi purgi õlut ära ja M. ütles, et ära rohkem joo, et õhtul peavad poodi minema, kannatad õhtuni ära. Siis ta rohkem ei võtnud. Läksid poodi, see oli kuskil enne viit natukene, kell võis olla 16:

1. Tema poes ei käinud, M. käis üksinda poes ära, tema istus autos. Nii kaua, kui autos istus, alkoholi ei tarvitanud. Sõitis minema poe juurest, kuigi tundis mingit väikest kõksu, kuid see oli nii väike kõks, et ta ei saanud arugi. M. ütles veel talle, et tegid vist kellelegi kõksu või sõitsid millelegi 3 vastu või jäi kivi ratta alla, mida iganes, ta ei saanud aru sellest. Miks ta vaatama ei läinud, ta ei tea. Ta sõitis Xxxx tagasi, parkis auto ära, uksed lukku, võtmed läksid tuppa. Siis M. läks õue midagi toimetama veel, tema istus maha, tõmbas selle 0,7 Mõrnaja lahti, valas sealt 100 g topsi, selle kärutas kohe sisse, siis tegi õlle lahti ja õlut võttis peale. Kuus topsi jõi kindlasti ja sinna pudeli põhja võib-olla jäi ainult 100-120 grammi ja siis tuli politsei. Siis tuldi korjati teda diivani pealt ära, viidi autosse, pandi puhuma. Kuigi ülekuulamises on kirjas vähe teistsugune number, siis väidab, et ta ei saanud seda öelda, seda enam, et seal on kirjutatud Laua viin, ta ei joo Laua viina üldse. Protokollile on alla kirjutanud, sest loll oli, sest tal ei olnud prille kaasas ja ta ei näe peenikest kirja. Väidab, et ülekuulamise protokollis öeldud numbrid ei ole õiged, see kogus oli tunduvalt suurem, mida ta jõudis selle ajaga nahka pista. M. väidab, et ta jõi ainult ühe õlle, sest M. läks õue, nägi, et ta selle õlle lahti tegi ja tuli selle peale tuppa tagasi ja ütles, miks see politseibuss siia tuli. Ülejäänud aeg M.t toas ei olnud. Tarvitab ravimeid, kangeid valuvaigisteid. Tema sai selle inimese numbri uurija käest, helistas, said Raja poe juures kokku nädal aega hiljem. Näitas talle seda Xxxx vasaku stange nurga alla on pisikene kriim tehtud, aga Xxxx konks ei ulata nii madalale elu sees. Tema ei tunnista liiklusõnnetuse põhjustamist, see on võimatu. Mingisugune väike kõks oli, aga see võis olla kivi ta ratta alla jäänud. Nad käisid pärast sündmuskohal ise vaatamas, et see vahe pidi olema nii suur, et ta peab 10 meetrit tagurdama parklas, milleks tal seda vaja on. Sest, et selle teise auto omanik hakkas talle Raja poes ajama, et ta pani sihukese litaka, et auto oli liikunud koha peal, siis oleks pidanud stange jumala ribadeks olema. Koju võis jõuda 17.15, sõidab sinna xxxx parklast poe juurest mingi 10 minutit. Eelmisel õhtul jõi 2 purki õlut ja limpsis 200 grammise Mõrnaja ära ning üks õlu jäigi hommikuks, mille ta muruniitmise vahepael ära jõi. Sõitma minnes ta ei tundnud küll, et midagi viga oleks, Kui teda politseis üle kuulati, siis sellest lõunaaeg ära joodud õllest rääkis kindlasti aga ega ta ei tea, mis sinna kirja pandi. Seoses vastuoludega Tiit Ojasalu kohtus antud ja eeluurimisel antud ütlustega avaldati 07.09.2020 ülekuulamisest vastuoluline koht „Olin enda teada kaupluse juurde sõites kaine. Olin eelneval õhtul kell 17.30-22.00 tarvitanud alkoholi. Jõin eelneval õhtul 150 grammi viina ja 2 õlut. Ma ei saanud küll kuidagi aru, et oleksin hiljem 05.09.2020 kella 17.00 paiku veel joobes olnud. Olin 05.09.2020, peale poes käiku ämma juurde jõudnud kella 17.15 paiku, hakkasin jooma viina ja õlut. Jõudsin kella 17.50 ära juua 250 grammi Laua viina ja sinna vahel poolteist purki (pindist 5,2 protsendilist) Aleksandri õlut. Minu juurde koju tuli politsei, pani mind puhkuma alkomeetrisse, puhkusin välja 1,27 mg/l kohta joobe." Miks on kirjas teistsugused ütlused, kui kohtus rääkis, seda ta ei tea. Tema teada ta ütles seda, et päeval niitis muru ja see, mis tal õhtust üks järgi jäi, selle ta jõi päeval ära. Aga see oli lahja õlu 4,
2. Ta arvab küll, et ta on sinna alla kirjutanud aga lihtsalt ta ei suutnud seda läbi lugeda, kuna tal ei olnud prille ees ja ta ei näe peenikest kirja. Kirjas on sõnaselgelt see, et ütlused on kirja pandud tema sõnade kohaselt ja on läbiloetud ja on õiged ja siia alla on kirjutanud Ojasalu. Sõnaselgelt on allkirjast aru saada, et tegemist on nimega Ojasalu ja niimoodi ta alla kirjutab küll. Luges, mis ta luges, ta ei lugenud kõike välja. Kaitsja luges talle toimiku materjalid ette ja ütles, et seal on tal Laua viin kirjas. Ta teadis ka, mida ekspert öelnud on. Auto, millega ta sõitis on tema ainuke auto. Võttis pangast laenu ja maksab siiamaani, maksta on veel 1000 eurot või natukene peale. Ta käis isegi veebruarikuus sõitmas, kui avastas, et tal said load 26 jaanuar läbi, põhimõtteliselt ta sõitis ilma lubadeta, nii et ta ei teadnudki. Tal said mõlemad otsa, tervisetõend ka. Iseenesest juhtimisõigus on tal alles aga ta lihtsalt ei teadnud, et tal on juhiluba kehtivuse lõpetanud. Ta peab perearsti käest kõigepealt saama selle tervisetõendi, ilma selleta ju load ei kehti, eks siis tuleb minna ARK-i ja vaatama järgi selle asja. Tavaliselt nädalalõppudel on alkoholi võtnud, nädala sees tahaks kuskil midagi tööd teha. Kohtuistungile tuli alkoholijoobes, kuna neljapäeval lõpetas sõbra juures garaaži värvimise, siis oli muidugi vaja võtta, see oli suur viga, väga vabandab selle eest, et see nii juhtus. 4 Tunnistaja M. P. keeldus kohtus ütluste andmisest oma lähedase isiku suhtes ja tema 05.09.2020 politseile antud ütlused avaldati. Protokolli lõpus on kirjas, et „ütlused on omakäeliselt ja on õiged“. „05.09.2020 kella 16.30 paiku alustasime sõitmist sõiduautoga Xxxx (xxxx) xxxx, et minna Rakveresse ALDARI kauplusesse. Mina istusin ees kõrvalistmel. Autot juhtis omanik Tiit Ojasalu. Alkohoolset jooki tarvitasime koos juhiga 05.09.2020 kella 01.00 paiku. Mina jõin veini aga Tiit jõi õlut. Minu arvates autoga sõitma minnes Tiit ei olnud päris kaineks saanud. Poest väljudes hakkasime autoga uuesti liikuma, mina istusin ees kõrval ja Tiit oli roolis. Tiit tagurdas ja tundsime, et sõitsime millelegi otsa. Sain aru, et sõitsime seisvale autole otsa. Seejärel autost väljumata sõitsime parklast minema tagasi xxxx. Läksime tuppa ja Tiit hakkas õlut jooma. Ta jõudis juua 1 purgi 0,5 l Alexandri õlut enne politsei tulekut. Õnnetuse pealtnägijate nimesid mina ei oska öelda.“ Ekspert M. T. andis kohtus selgitusi, et kasutas arvamuse andmiseks talle esitatud dokumente, kõigepealt ekspertiisimäärus, siis kahtlustatava enda ütlused, tunnistaja M. P.u ütlused ja isiku läbivaatuse protokoll ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll. Ta jõudis arvamusele, et mootorsõiduki juhtimise ajal ja enne oli Tiit Ojasalu väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon arvutuslikult 1,09-1,40 mg/l kohta. Sellise tulemuseni jõudmiseks kasutas ta arvutuses Tiit Ojasalu enda ütlusi selle kohta, kui palju oli ta alkoholi tarvitanud peale mootorsõiduki juhtimist. Tiit Ojasalu tarvitas 250 g viina ja poolteist purgitäit ühepindise mahuga õlut. Arvutuses oli vajalik ka Tiit Ojasalu enda keha mass ilma riieteta, riided mõjutavad kilo-pooleteise võrra. Arvutuses kasutas Widmarki valemit. Widmarki valem on vere etanooli kontsentratsiooni määramiseks, seda sama valemit kasutatakse üle maailma ja see annab vere etanooli kontsentratsiooni. Liiklusseadusest tulenevat koefitsienti 2,0 kasutades saab konverteerida vere etanooli kontsentratsiooni väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioonile, kuna Tiit Ojasalul oli mõõdetud tõendusliku alkomeetriga, mitte ei olnud verest määratud etanooli kontsentratsioon. Kui võtta arvesse Tiit Ojasalu ütlustest see, mis ta eelmisel õhtul oli tarvitanud, siis sellest ta tegelikult välistas eelmise õhtu alkoholi tarvitamise mõju mootorsõiduki juhtimise hetkele ja tegelikult on siin praegu üsna suur erinevus. Kui Tiit Ojasalu väidab, et ta oli mootorsõiduki juhtimise ajal kaine ja tarvitas selle alkoholi, mis ta maininud on, siis ei lähe klappima. Sest väljahingatavas õhus oli Tiit Ojasalul palju, palju suurem see tulemus, kui see, mida ta ise ütles. See on nagu üks aspekt. Teine aspekt on tegelikult alkoholi farmakokineetika. Kui tõepoolest Tiit Ojasalu oleks olnud mootorsõiduki juhtimise ajal kaine ja ta oleks tarvitanud tunduvalt suuremas koguses alkoholi, kui ta mainis, siis tegelikult oli see kiiresti ära joodud alkoholi kogus, mis annab talle ikkagi 2,5 promillise joobe, mis on raske joove. Siis suure tõenäosusega ei oleks ta suutnud üldse tõenduslikku alkomeetrisse puhuda, sest see kiiresti tekkiv joove suure koguse peale on selline, mis võtab nii-öelda jalust maha, teeb inimese täiesti võimetuks. Pluss veel tegelikult on siin üks asjaolu, et kuna Tiit Ojasalu väidab, et ta jõi terve selle aja, kui ta oli mootorsõiduki juhtimise lõpetanud ja see ajavahemik 17.50 kuni siis tõendusliku alkomeetrisse puhumine 17.58, see on 8 minutit, et tegelikult ei oleks tohtinud tal see alkoholi kontsentratsioon niimoodi tõusnud olla. Lihtsalt imendumine juba võtab aega ja täielikult imendunud kindlasti ei oleks alkohol olnud. Siin on mitmed asjaolud, mis räägivad selle vastu, et on tarvitatud suures koguses alkoholi ja et see alkohol on siis tarvitatud kuni 17.
3. Ta jääb enda arvamusele kindlaks, et Tiit Ojasalu pidi olema mootorsõiduki juhtimise ajal 16.50, millal see avarii juhtus, alkoholijoobes. Selleks, et öelda, kas oli tegemist kriminaalse joobega, ta tegelikult kasutas ka tunnistaja ütlusi, et kui palju ta võis ikkagi peale mootorsõiduki juhtimist ära juua, see oli 1 purgitäie õlut. Ilma selle tunnistuseta oleks ta isegi võib-olla arvanud, et tal oli see joove suurem enne, sest see väike kontsentratsioon, mis sellest 1 purgitäiest õlust sai, see muudab väga vähe kliinilises pildis. See on võimalik, et see väike, ütleme 1 purgitäis õlut oli peale mootorsõiduki juhtimist tarvitatud ja ilma selle ütluseta oleks ta arvanud, et Tiit Ojasalul tegelikult oli suurem joove juba mootorsõiduki juhtimise ajal. Seega, kui nüüd võtta P. ütlusi, et jõi 1 õlle pärast seda kodus, et siis oli see joove väiksem aga kui seda õlle joomist ei oleks olnud, siis isegi oleks olnud joove 5 sõitmise ajal veel suurem. Kui Tiit Ojasalu kodus üldse ei joonud, oleks see joove ikkagi vähemalt selles mõõdetud väärtuses, mis on. Tiit Ojasalu enda ütlused on täiesti vastuolus sellega, et ta mainis nagu oleks ta joonud poole vähem, et saavutada sellist joovet, see ei ole võimalik lihtsalt. Väiksemast kogusest alkoholist saada nii suurt joovet nagu tal mõõdeti, see on vastuolu. Pluss veel see ka, et kui ta oleks joonud ligi kaks korda rohkem, siis ta ei oleks olnud suuteline tõenduslikku alkomeetrisse tõenäoliselt puhuma, et ta oleks olnud ikkagi väga, väga joobes. Kiiresti saavutada sellist kontsentratsiooni, rasket joovet, see on lihtsalt praktiliselt võimatu. Kui Tiit Ojasalu oleks saavutanud kiiresti selle, mis tal tõenduslikus alkomeetris mõõdeti, see oli verele ümber arvutatuna praktiliselt 2,54 kuni 3,1, see on raske joove. Kiiresti alkoholi tarvitades, see võtab väga kiiresti tasakaalu häired, teadvushäired aga see siin ei kajastunud see Tiit Ojasalu kliinilisest pildist kuidagi moodi. Sellist rasket joovet talub inimene paremini siis, kui see on tal pikaajaliselt tekkinud. Pudel viina sobib inimesele, kes tarvitab seda pikemat aega, mitte ei ole nii, et ta joob kolinal selle ära ja läheb tantsima, et seda kindlasti ei juhtu, see peab olema mitme tunni jooksul joodud. Teine asi on see, et kui on tegemist alkoholisõltlasega, siis tema talub nagu paremini ja see tähendab seda, et oleks juba tegemist nagu sellise igapäevase joojaga. Widmarki valem kasutab koefitsiente hästi laiades piirides, võttes arvesse inimese tervislikku seisundit, vanust, võimalike ravimite mõju. Ta annab sellepärast arvutuses kogu aeg kaks numbrit, mitte ei anna ühte, et arvestada erinevaid mõjusid, et oleks seinast seina ja haaraks kõik ära. Imendumata alkoholi mõju võis siin tegelikult olla küll aga samas ikkagi arvestades numbritega, siis need ei lähe ikkagi kuidagi moodi klappima. Seda öeldud ei olegi, et ta vahetult enne oli joonud. Kohus uuris asjas olevaid kirjalikke tõendeid - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, alkomeetri näitude väljatrükk ja tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST ARAF-0024 taatlustunnistus – 05.09.2020 kell 17:58 kasutati tõenduslikku alkomeetrit, kontrollile allutatud isik Tiit Ojasalu, kellel tuvastati alkoholijoove 1,27 mg/l kohta. Tõenduslik alkomeeter oli taadeldud ja vastas esitatud nõuetele /tl.3-5/. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus – 05.09.2020 kell 18:05 kõrvaldati Tiit Ojasalu sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta on joobeseisundis. Isikult levis tugevat alkoholilõhna ja tal oli ebakindel kõnnak /tl. 6/. - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll – Tiit Ojasalu peeti kinni kahtlustatavana

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 05.09.2020 ning vabastati 07.09.2020 /tl. 9-10/. - Isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega – Tiit Ojasalu kaalus koos riietega 94,6 kg ja tema pikkus oli 176 cm. Isik fotografeeriti /tl. 11-13/. - Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 20E-LÕX0166, milles eksperdiuuringute kirjeldus, tulemuste hindamine ja eksperdiarvamus, mille kohaselt: 1. Alkoholi kontsentratsiooni tekkeks väljahingatavas õhus (1,41±0,14) mg/l 05.09.2020 kella 17:58 ajal pidi Tiit Ojasalu, ik 37310150223 tarvitama alkoholi koguses ja kanguses, mis sisaldas 156–231 g puhast etanooli. Küsimusele, millal ja kui suures koguses pidi Tiit Ojasalu

§ 424järgi.

Ta on 24.11.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt karistatud

§ 424

järgi vangistusega 2 kuud 17 päeva tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga (24.11.2015- 23.03.2017) ning 23.05.2017 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

§ 424

järgi vangistusega 1 aasta 17 päeva, vangistus asendatud üldkasuliku tööga 377 tundi, töö sooritatud 19.11.2018 /tl. 57-58, 40-43/. - Tõendid Tiit Ojasalu maksustatava tulu kohta –

1. aasta deklareeritud tulu on 5109 ja
2. aasta 12 707 eurot. Päevamäär on 28.50 eurot /tl. 48-49/. - Viru Maakohtu 19.01.2021 määrus 1-21-189 ja vara arestimise protokoll – kohus arestis konfiskeerimise tagamiseks kahtlustatavale Tiit Ojasalule kuuluva sõiduauto Xxxx registreerimismärgiga xxxx /tl. 50-55/. - Väljatrükid Maanteeameti andmebaasist - sõiduauto Xxxx registreerimismärgiga xxxx omanik on Tiit Ojasalu /tl. 58/. 7 - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega ja sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt nr 526 –Rakvere politseijaoskonna parklas vaadeldud Rakvere Kreutzwaldi 5a seisvat mootorsõidukit Xxxx reg nr xxxx. Värvikahjustused sõiduki tagumisel põrkeraual. Sõiduk jäetud hoiule Rakvere politseijaoskonda /tl. 14-25/. III KOHTU PÕHJENDUSED

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis on korduv mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Seega tuleb selle hindamisel, kas Tiit Ojasalu on juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, eelkõige lähtuda üle kuulatud isikute poolt antud ütlustest ja kirjalikest tõenditest ning hinnata nende usaldusväärsust ja elulist usutavust. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Tiit Ojasalu juhtis 05.09.2020 kella 16:45 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Tartu tn 55 asuvas parklas talle kuuluvat mootorsõidukit Xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tiit Ojasalu ei tulnud toime sõiduki juhtimisega ning tagurdas otsa parklasse pargitud sõiduautole Xxxx registreerimismärgiga xxxx, millega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, peale mida Tiit Ojasalu lahkus sündmuskohalt ning sõitis xxxx asuva xxxx juurde. Vaidlust pole ka selles, et tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0024 tuvastati kell 17:58-18:02 Tiit Ojasalul väljahingatavas õhus etanoolisisalduseks 1,27 mg/l kohta (vastab arvutuslikult vere etanooli kontsentratsioonile 2,54–3,10 mg/g). Tiit Ojasalu enda ütluste kohaselt, mis ta andis eeluurimisel, oli ta eelneval õhtul kell 17.30-22.00 tarvitanud alkoholi. Jõi eelneval õhtul 150 grammi viina ja 2 õlut. Ta ei saanud küll kuidagi aru, et oleks hiljem 05.09.2020 kella 17.00 paiku veel joobes olnud. Oli 05.09.2020, peale poes käiku ämma juurde jõudnud kella 17.15 paiku, hakkas jooma viina ja õlut. Jõudis kella 17.50 ära juua 250 grammi Laua viina ja sinna vahel poolteist purki (pindist 5,2 protsendilist) Aleksandri õlut. Kohtus Tiit Ojasalu kinnitas, et enne autoga sõitma minemist, tarvitas viimati alkoholi päeval mingi 13.30 või 14.00 aeg. Siis ta jõi purgi lahja 4,7 õlut. Peale poes käimist jõi ca 600 grammi Mõrnaja viina ja õlut võttis peale. Eelmisel õhtul jõi 2 purki õlut ja limpsis 200 grammise Mõrnaja ära ning üks õlu jäigi hommikuks, mille ta muruniitmise vahepael ära jõi. Sõitma minnes ta ei tundnud küll, et midagi viga oleks. Seadusandja on sidunud alkoholijoobe definitsiooni arvulise näiduga ja alkoholisisalduse

§ 424

süüteokoosseisule vastav alkoholi sisalduse määr on minu 8 hinnangul usaldusväärselt tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri näitude väljatrükiga, milledest nähtub, et 05.09.2020 kell 17:58 tuvastati tõendusliku alkomeetriga Tiit Ojasalul alkoholijoove 1,27 mg/l kohta. Kohtutoksikoloogia ekspert on andnud arvamuse, et alkoholi kontsentratsiooni tekkeks väljahingatavas õhus (1,41±0,14) mg/l 05.09.2020 kella 17:58 ajal pidi Tiit Ojasalu tarvitama alkoholi koguses ja kanguses, mis sisaldas 156–231 g puhast etanooli. Mootorsõiduki juhtimise ajal ja enne ühe 568 ml mahuga 5,2 vw% kangusega purgitäie õlle tarvitamist oli Tiit Ojasalu väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon arvutuslikult ~1,09–1,40 mg/l. Alkoholi manustamise järgselt hakkavad joobe kliinilised tunnused avalduma järk-järgult – esmased välised tunnused on märgatavad umbes 15 minutit peale tarvitamist ning tunnused süvenevad kuni seedetraktist imendumise lõpuni tühja kõhu korral 30 kuni 60 minuti jooksul ja täis kõhu korral kuni 90 minuti jooksul. Etanooli eemaldatakse verest ehk elimineeritakse kiirusega 0,12– 0,30 (keskmiselt 0,15) mg/g tunnis. Lähtuvalt alkoholi farmakokineetikast, ei ole võimalik, et tarbides alkoholi 05.09.2020 ajavahemikus kell 17:15–17:50, oli Tiit Ojasalul kogu manustatud alkoholis, 250 g viinas ja pooleteise pindise mahuga purgitäies õlles, olev etanool imendunud tõendusliku alkomeetri kasutamise ajaks kella 17:58-ks ehk 8 minutit pärast alkoholi tarvitamise lõppu, mistõttu pidi Tiit Ojasalu olema peamise osa tema organismis olevast alkoholist tarbima tunduvalt varem. Eelnevast lähtuvalt oli 05.09.2020 Tiit Ojasalu mootorsõiduki juhtimise ajal enne kella 17:15 alkoholijoobes. Kui tõepoolest Tiit Ojasalu oleks olnud mootorsõiduki juhtimise ajal kaine ja ta oleks tarvitanud tunduvalt suuremas koguses alkoholi, kui ta eeluurimisel mainis, siis suure tõenäosusega ei oleks ta suutnud üldse tõenduslikku alkomeetrisse puhuda, sest see kiiresti tekkiv joove suure koguse peale oleks selline, mis võtab nii-öelda jalust maha, teeb inimese täiesti võimetuks. Tegelikult oli see kiiresti ära joodud alkoholi kogus selline, mis annab talle ikkagi 2,5 promillise joobe, mis on raske joove. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kuna Tiit Ojasalu väidab, et ta jõi terve selle aja mootorsõiduki juhtimise lõpetamisest kuni politsei tulekuni ja see ajavahemik 17.50 kuni siis tõendusliku alkomeetrisse puhumine 17.58, mis on 8 minutit, siis tegelikult ei oleks tohtinud tal see alkoholi kontsentratsioon niimoodi tõusnud olla. Alkoholi imendumine võtab aega ja täielikult imendunud kindlasti ei saanud alkohol olla. Eksperdi sõnul on mitmed asjaolud, mis räägivad selle vastu, et on tarvitatud suures koguses alkoholi ja et see alkohol on siis tarvitatud kuni 17.50. Ekspert jäi enda arvamusele kindlaks, et Tiit Ojasalu pidi olema mootorsõiduki juhtimise ajal kell 16.50, millal see avarii juhtus, kriminaalses alkoholijoobes. Kiiresti saavutada sellist kontsentratsiooni, rasket joovet, see on lihtsalt praktiliselt võimatu. Kui Tiit Ojasalu oleks saavutanud kiiresti selle, mis tal tõenduslikus alkomeetris mõõdeti, see oli verele ümber arvutatuna praktiliselt 2,54 kuni 3,1, see on raske joove. Kiiresti alkoholi tarvitades, see võtab väga kiiresti tasakaalu häired, teadvushäired aga siin ei kajastunud see Tiit Ojasalu kliinilisest pildist kuidagi moodi. Sellist rasket joovet talub inimene paremini siis, kui see on tal pikaajaliselt tekkinud. Ekspertiisiaktis kasutas ekspert alkoholi kontsentratsiooni arvutamiseks Widmarki valemit, mida kasutatakse vere etanooli kontsentratsiooni määramiseks väga paljudes riikides. See on klassikaline meetod, kus arvestatakse inimese sugu, joodud alkoholi kogust, puhta etanooli sisaldust, kehamassi. Kasutatakse kahte koefitsienti 0,53 ja 0,74, et ära katta erinevad inimeste tüübid ja tervislik seisund. Ekspertiisis võtab ekspert aluseks isiku enda ütlused, mis puudutavad joodud alkoholi kogust ja kangust, tunnistajate ütlused, kirjalikud dokumendid, mis kirjeldavad joobeseisundile viitavaid tunnuseid. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt 9 usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt. Seega tuleb selle hindamisel, kas Tiit Ojasalu juhtis mootorsõidukit ajal, mil ta oli eelnevalt tarvitanud alkoholi, eelkõige lähtuda kogutud kirjalikest tõenditest ja eksperdi ning tunnistaja ütlustest ning tuleb väga hoolikalt hinnata tõendite ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust ja elulist usutavust ning seda, kas kellegi on motiiv, et valetada. Kohus nõustub täielikult prokuröri poolt väljendatuga selles, et käesolevas asjas esitatud kaitseversioon on järjekordne näide roolijoodikute väljapakutavast lõputust kaitsearsenalist. Käesoleva kohtuasja tõenditest ja faktilistest asjaoludest tulenevat tervikpilti hinnates, jõuab kohus seisukohale, et tegemist on järjekordse rabedavõitu katsega välistada süüdistatava poolt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine. Motiiv valetada on ainult süüdistataval, mitte tunnistajal ja eksperdil, kelle ütlustega haakuvad ja neid kinnitavad objektiivsed tõendid, millega ei ole võimalik manipuleerida. Samuti ei saa jätta tähelepanuta kogutud tõendites sisalduva tõendusliku teabe elulist usutavust. Ei ole eluliselt usutav ja tõenäoline ei Tiit Ojasalu kohtus esitatud versioon tunduvalt suurema alkoholikoguse tarvitamisest, kui ta rääkis eeluurimisel ning ka põhjendused ütluste muutmise kohta. Tiit Ojasalu, olles tutvunud toimikus olevate tõenditega ja ennekõike ekspertiisiaktiga, kus on muuhulgas kirjas ka lause, et „…ta pidi olema tarbinud ütluses fikseeritust rohkem alkoholi“, arvas, et mõistlik oleks alkoholi kogust oluliselt suurendada, jättes arvestamata selle, et ka sellise koguse alkoholi imendumine ei toimu hetkega, vaid selleks kulub teatud aeg ning lisaks viib sellise koguse alkoholi tarvitamine väga lühikese aja jooksul piltlikult öeldes jalad alt ära. Tiit Ojasalu lahkus parklast autoga kella 16.50 ajal, koju jõudis ca 17:15, alkoholi tarvitamiseks jäi aega alates 17:15-17:50, s.o ca 35 minutit. Ta puhus alkomeetrisse 17:58-18:02 ehk siis 8 minutit peale alkoholi tarvitamise lõppu ja ca 40 minutit peale sõitmise lõppu. Seega on ajavahemikud väikesed ning ei klapi mingil viisil Tiit Ojasalu poolt esitatud versiooniga. Tõendatud on, et Tiit Ojasalu oli alkoholijoobes ja juhtis ka sellises seisundis mootorsõidukit. Liiklusseadus sätestab, et alkoholijoobes loetakse olevat mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Tiit Ojasalul tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0024 väljahingatavas õhus etanoolisisalduseks 1,27 mg/l kohta (vastab arvutuslikult vere etanooli kontsentratsioonile 2,54–3,10 mg/g). Tiit Ojasalule inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Tiit Ojasalu tarvitas alkoholi ja asus seejärel juhtima mootorsõidukit. Vaieldamatult oli ta teadlik sellise tegevuse lubamatuses ja karistatavuses, teadlikult ja tahtlikult teostas ta

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo süüteokoosseisu ja pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Tiit Ojasalu tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluse käigus ei tuvastatud. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohale, et esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine Tiit Ojasalu poolt. Tema poolt toime pandud tegu täidab

§ 424

lg 2 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja Tiit Ojasalu on selle toimepanemises süüdi. IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 10

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu näeb ette karistusena ainult vangistuse ning seda vangistust ei tohi jätta ka täielikult tingimisi kohaldamata. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, milleks

§ 424

lg 2 järgi on 2 aastat vangistust.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kuni 4-aastase vangistusega.

§ 424

lg 4 p 1 ja 2 kohaselt ei jäeta lõikes 2 sätestatud kuriteo korral mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ning kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega nõustub kohus prokuröriga selles osas, et Tiit Ojasalule kohaldatavaks karistusliigiks on üksnes vangistus, mille kandmiselt ei ole süüdistatavat võimalik ka täielikult vabastada. Arvestades Tiit Ojasalu süü suurust ning seda, et puuduvad vastutust raskendavad ja kergendavad asjaolud, samuti temal tuvastatud joobe suurust ning kuritegude toimepanemise intensiivsust ja järjepidevust, tuleb pidada põhjendatuks mõista karistuseks reaalne vangistus ja seda sanktsiooni keskmises määras, mida kohus ei pea siiski põhjendatuks täielikult täitmisele pöörata, vaatamata asjaolule, et Tiit Ojasalu ennast süüdi ei tunnistanud ning üritas vastutusest pääseda. Tiit Ojasalu on varel kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, karistused olid teo toimepanemise ajal kustumata. 24.11.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt on teda karistatud

§ 424

järgi vangistusega 2 kuud 17 päeva tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga (24.11.2015- 23.03.2017) ning 23.05.2017 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt on karistatud

§ 424

järgi vangistusega 1 aasta 17 päeva, vangistus asendatud üldkasuliku tööga 377 tundi, töö sooritatud 19.11.2018. Seega ei ole tegemist juhusliku episoodiga tema elus, vaid harjumusliku käitumismustriga. Samas on kohus käesolevalt seisukohal, et tuleb pidada põhjendatuks mõista Tiit Ojasalule vangistuslik karistus, millest osa kuulub reaalselt ärakndmisele ja ülejäänud osas anda temale võimalus kujundada oma käitumismustreid kriminaalhooldusele alludes. Kohus on seisukohal, et Tiit Ojasalu suhtes tuleb kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Tiit Ojasalul on juhtimisõigus olemas, seda ei ole ära võetud ega kehtetuks tunnistatud, vaid see on peatunud. Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine või peatumine on isikul mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine. Mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud või saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev. Mootorsõiduki juhtimisõigus peatub juhiloa või tervisetõendi kehtivuse lõpupäevale või järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäevale järgneval päeval. Andmebaasist nähtub, et Tiit Ojasalu juhtimisõigus on peatunud juhiloa lõpupäevale järgneval päeval. 11

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.

§ 424

lõikes 2 sätestatud teo eest kohaldatakse lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-1-59-15, p 12). Lisaks tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et põhi- ja lisakaristus koostoimes peavad vastama isiku süüle ning eri- ja üldpreventiivsetele kaalutlustele ning avaldama koos isikule piisavat mõju hoidumaks ära uute kuritegude toimepanemisest. Otsustamaks, kas Tiit Ojasalu võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik, tuleb lisaks süü suurusele arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid ja isiku käitumist kuriteo toimepanemise ajal ja pärast seda. Seda, kas isiku suhtes tuleb kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist või mitte, tuleb lahendada iga üksikjuhtumi eripära silmas pidades. Nii on oluline vahe, kas isiku joove ületab keelatud piirmäärasid vaid minimaalselt või oluliselt, kas liigeldakse suurema või väiksema liiklustihedusega maanteel jne ehk teisisõnu - milline on toimepandud süüteo konkreetne etteheidetavus. On väljaspool igasugust vaidlust, et mootorsõiduki juhtimine linnas olles alkoholijoobes ja sellest tingitud ebakindel sõidustiil, kujutab suurt ohtu kaasliiklejatele ning viitab keskmisest oluliselt kõrgemale teosüüle. Kohus nõustub prukoröriga, et üheks peamiseks asjaoluks, mis annab aluse lisakaristuse kohaldamiseks, tuleb pidada seda, et Tiit Ojasalu juhtis autot joobes olles, hoolimata sellest, et mingit vajadust tal autoga sõitma minna ei olnud. Selline käitumine näitab hoolimatut suhtumist liiklusnõuetesse. Samuti oli tegemist kriminaalse joobe miinimummäära olulise ületamisega, tal esinesid ka välised joobe tunnused ja ta asus autot juhtima hoolimata sellest ning põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Kohtu poolt mõistetav põhi- ja lisakaristus peegeldab Tiit Ojasalu süü suurust. Tuvastatud tehioludel ei saa tema süüd pidada väikseks. Lisakaristusegi puhul tuleb arvestada, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süü tunnistamisest, toimepandu kahetsemisest ega hukkamõistust süüdistatava puhul rääkida ei saa. Vastupidi, Tiit Ojasalu suhtumine toimepandusse ja tema käitumine kriminaalmenetluses kinnitab, et see väärib riigilt ranget hukkamõistu. Üldteada on fakt, et aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi. Seega ühiskond ei saa tolereerida isikuid, kes alkoholijoobes on nõuks võtnud autot juhtida. Sellised isikud tuleb liiklusest ühiskonna turvalisuse tagamiseks teatud ajaks kõrvaldada. Tiit Ojasalu mõjutamiseks ei piisa ainult põhikaristuse kohaldamisest, mis ei avaldaks kohtu hinnangul Tiit Ojasalule siiski piisavat mõju ja selle mõju vähesust tuleb kompenseerida lisakaristuse määraga. Juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik Tiit Ojasalu suhtumise muutmiseks. Juhiloa olemasolu ei ole isiku põhiõigus ning mootorsõidukit, kui suurema ohu allikat, on õigus juhtida vaid isikutel, kes liiklusreeglitest kinni peavad. Tagamaks samalaadsete 12 süütegude ärahoidmist ja kindlustamaks ühiskonna turvalisust tuleb pidada piisavaks Tiit Ojasalu suhtes kohaldada lisakaristust - sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheks aastaks, s.o selle keskmisele määrale lähedases määras. Juhtimisõiguse äravõtmine põhjustab Tiit Ojasalule ajutiselt küll ebamugavusi, kuid see, et isikul on juba 9 kuud olnud juhtimisõigus peatunud ja see ei ole takistanud tema igapäevast elu, ainult kinnitab arvamust, et Tiit Ojasalu saab ilma selleta oma igapäevase eluga hakkama ning tõendab, et lisakaristus ei mõjuta Tiit Ojasalu liiga rängalt ega ole ebaproportsionaalne. Karistuse ettepanekut tehes esitas prokurör kohtule taotluse

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahend – Tiit Ojasalule kuuluv mootorsõiduk Xxxx registreerimismärgiga xxxx. Kohus peab seda taotlust käesoleval ajal siiski ebaproportsionaalseks ja süüdistatava suhtes liigselt koormavaks, kuna saab pidada põhjendatuks isikut piisaval määral mõjutada temale põhi- ja lisakaristuse kohaldamisega. V KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades, et menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus kaitsjatasust, mille kogukulu on 1176,40 eurot, ½ , s.o 588,20 eurot riigi kanda. Tiit Ojasalult kuuluvad menetluskuluna riigituludesse väljamõistmisele: 876 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel; 95,00 eurot arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti nr 20E-LÕX0166 maksumus; 588,20 eurot määratud kaitsjatele, s.o adv Urmas Simonile ja adv Arvo Suubanile makstud tasu katteks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 1559,20 eurot tasuda ositi kohtuotsuse resolutsioonis määratud viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 25.03.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Viru Maakohtu

1. novembri
2. a otsus. Riigikohtu 30.05.2022 kohtumäärusega jäeti kassatsioon menetlusse võtmata. 16.11.2021 kohtuotsus 1-21-1571 jõustus osaliselt
3. mail 2022 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 13