KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 13.01.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-534 Haldusasi Xi kaebus Mustamäe Linnaosa Val
) § 165 lg 2 kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea 4
(6)3-21-534 kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Nõustun vaidlustatud otsuste ja nende suhtes tehtud vaideotsuses esitatud vastustaja põhjendustega, mistõttu ei pea ma vajalikuks neid kohtuotsuse põhjendustes tervikuna korrata (
§ 165lg 2).
Vastuseks kaebusele märgin järgmist.
- Olen seisukohal, et vastustaja ei ole teinud otsustamisel kaalutlusvigu või rikkunud mõnda materiaalõiguse normi või haldusmenetluse põhimõtteid viisil, mis võiks kaasa tuua kaebuse rahuldamise.
- SHS § 14 lg 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras. Tallinna linna elanikele linna eelarve vahenditest makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 29.11.2012 määrusega nr 27 "Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord" (määrus nr 27). Määruse nr 27 § 3 p 2 sätestab, et sissetulekust sõltuvaid toetusi makstakse tervise säilitamise ja taastamisega (taastus- ja hooldusravi, retseptiravimid, vaktsineerimine jms) ja abivahendite soetamisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks. Nimetatud toetus on vajaduspõhine ja seda makstakse üksnes kulutusi tõendavate dokumentide alusel ning toetuse eesmärk on isiku toimetulekuraskuste leevendamine.
- Vaidlustatud otsuste õigusliku alusena on vastustaja põhjendustes toonud õigesti välja määruse nr 27 § 3 p-i 2, rõhutades sealjuures, et tervise säilitamise ja taastamisega seotud kulusid hüvitatakse osaliselt. Kuigi kaebaja leiab, et välistatud ei ole ka kulude täielik hüvitamine, siis tuleneb kulude hüvitamise osaline võimalikkus selgesõnaliselt eelviidatud sättest. Seega ei ole õigustatud kaebaja ootus, et tema ja tema tütre sanatooriumis käimisega seotud kulud hüvitatakse täies mahus või suures ulatuses.
- Praegusel juhul on vastustaja hüvitanud kaebajale Värska Sanatooriumis rehabilitatsiooni teenusele lisaks võetud protseduuride tasud, jättes nende hulgast välja üksnes parafango hoolduse, mille vastustaja luges kehahoolduseks mitte raviprotseduuriks. Lisaks hüvitas vastustaja kaebajale tema tütre võetud protseduurid Värska Sanatooriumis. Kaebajale jäeti vaidlustatud otsustega hüvitamata kaebaja omaosalus rehabilitatsiooniteenuse saamisel ning tema tütre majutus- ja toitlustuskulu.
- Vastustaja märgib otsuste põhjendustes, et abimeetme rakendamisel hinnatakse selle vajalikkust ja mõistlikkust ning eesmärgipärasust. Vastustaja toob välja, et kaebaja võetud protseduurid ei ole käsitletavad möödapääsmatute esmaste vajadustena, mida peaks sotsiaalabi korras kompenseerima Sellest hoolimata otsustas vastustaja kaalutlusõiguse alusel kompenseerida kaebaja ja tema tütre võetud protseduuride kulud (v.a. parafango hooldus). 34.
- Otsuste põhjendustes selgitab vastustaja õigesti, et kaebaja ja tema tütre puhul hinnatakse teenusevajadust Eesti Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti poolt ning vajadusel võetakse riigi poolt üle kohustus rehabilitatsiooni teenuste maksmise osas (sh majutus- ja sõidukulud, kui rehabilitatsiooni osutav asutus asub väljaspool omavalitsusüksust, kus isik elab). Praegusel juhul puudus vaidlus, et kaebajal oli kehtiv rehabilitatsiooniplaan, mille alusel ta Värska Sanatooriumis teenust sai. Kaebajal tuli teenuse saamisel tasuda endal vaid omaosalus 87 eurot. Kaebaja vaba soov ja tahe oli lisaks rehabilitatsiooni teenuse raames saadavatele protseduuridele võtta sanatooriumis juurde täiendavaid protseduure, mis ei tulenenud otseselt tema rehabilitatsiooniplaanist ega olnud ka muul moel tõendatult (vastavaid tõendeid ei ole kaebaja esitanud haldus- ega kohtumenetluses) arsti poolt ettekirjutatud. Seetõttu ei saanud kaebajal tekkida ka põhjendatud eeldust, et täiendavate protseduuride kulu hüvitab täies mahus kohalik omavalitsus. 34.
- Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja tütre rehabilitatsiooniplaan oli lõppenud ilma, et kaebaja oleks selleks ettenähtud rahastust õigeaegselt kasutanud. Värska Sanatooriumis viibimise ajal ei olnud kaebaja tütrel seega kehtivat rehabilitatsiooniplaani, mille alusel oleks tema majutust ja 5
(6)3-21-534 toitlustust kui rehabilitatsiooni teenuse osa võimalik riigieelarvelistest vahenditest katta. Asjaolu, et kaebaja tütar ei asunud rehabilitatsiooni teenust õigeaegselt kasutama ega taotlenud aegsasti uut rehabilitatsiooniplaani, ei ole õigustus sellele, et kaebajale tekib ootus justkui rehabilitatsiooni teenuse riikliku rahastamise asemel peaks sellised kulud katma kohalik omavalitsus oma eelarvest. Võimalust majutus- ja toitlustuskulude hüvitamiseks ei näe ette ka määruse nr 27 § 3 p
- Kaebaja tütre protseduuridele tehtud kulud vastustaja hüvitas.
- Lisaks eelnevale leian, et kaebajal ei ole õigustatud ootust, et tema kulud igal aastal ühtmoodi ja sama suures ulatuses hüvitataks. Esmalt märgin, et kaebuses esitatud varasemaid Värska Sanatooriumi arveid ja nende eest kaebajale makstud hüvitise summasid (dtl 5-7) kõrvutades nähtub, et ka varasemalt ei ole kaebajale hüvitatud toitlustusega seonduvaid kulusid, vaid üksnes protseduuridele tehtud kulutusi ja ka rehabilitatsiooni teenuse omaosalust. Seega puudub ka alus kaebajale õigustatud ootuse tekkeks, et kohalik omavalitsus kataks määruse § 27 § 3 p-ile 2 tuginedes tema kulud toidule ja majutusele või kõik kulud tervikuna. Samuti tuleb kaebajal silmas pidada, et sellised hüvitised makstakse linna eelarvest, mis ei ole igal aastal ühesugune ning vastustajal tuleb taotlusi lahendades arvestada ka kohaliku omavalitsuse majanduslike võimalustega.
- Märgin täiendavalt, et vastustaja teeb taotlusega seotud asjaoludest lähtuvalt kaalutlusotsuse, milline tervise säilitamise ja taastamisega seotud kulutus on selline, mis on kaebaja jaoks vajalik ja mille hüvitamine toetuse abil on eesmärgipärane ning see ei ole ilmtingimata otseses seoses sellega, mida kaebaja taotleb. Kaebaja ei saa siinjuures vastustajalt nõuda, et kõik tema taotletav kulu ka talle hüvitatakse.
- Kõigele eelnevale lisaks tuleb vastustajal otsustamisel silmas pidada ka avalike vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise põhimõtet (SÜS § 10 lg 1). Minu hinnangul on siinkohal eelkõige asjakohane veelkord rõhutada, et kaebaja sai Värska Sanatooriumis rehabilitatsiooni teenust, seega puudus tegelikkuses otsene vajadus täiendavate protseduuride võtmiseks ning ka põhjus õigustatud ootuseks, et selliste protseduuride kulud talle tervikuna hüvitatakse. Samuti ei ole eeltoodud põhimõttega kooskõlas see, et kaebaja tütrel puudus kehtiv rehabilitatsiooniplaan ning kaebaja tütar oli jätnud riigi poolt rahastatava rehabilitatsiooni teenuse õigeaegselt kasutamata. Minu hinnangul on seega vastustaja arvestanud asjakohaselt kaebaja enda valikutega ning hinnanud nende tulemusena tekkinud kulude mõistlikkust. Märgin, et mitte kõiki puudega isikule kaasnevaid kulutusi ei pea katma avalikest vahenditest. Pean vajalikuks sarnaselt vastustajaga eraldi rõhutada, et SÜS § 5 lg-st 1 tulenevalt vastutab oma toimetuleku eest esmajoones kaebaja ise.
- Eelneva tõttu on alusetu ka kaebaja väide otsustes arvestamata jätmisest PS §-ga
- Eeltoodust tulenevalt on kaebajale ja tema tütrele makstud põhjendatud ulatuses sissetulekust sõltuv toetus, järgides sealjuures asjaomast õiguslikku regulatsiooni ning lähtudes kaalumisel taotlustega seotud asjaoludest. Seetõttu jätan kaebuse rahuldamata Mustamäe Linnaosa Valitsuse 24.11.2020 ja 02.12.2020 kirjade tühistamise ja Tallinna Linnavalitsuse 10.02.2021 vaideotsuse nr 156 „Vaideotsus (sissetulekust sõltuv toetus)“ tühistamise nõudes rahuldamata. Tühistamisnõuete rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka sellega olemuslikult seotud kohustamisnõue. Menetluskulud 40.
§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (
§ 108lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 6
(6)