← Eesti

2-21-134041/8

Obsah (7)§ 113§ 208§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108

2-21-134041 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2022. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-134041 Tsiviilas

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni 4.

Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus

  1. Jätta menetluskulud IxxxxFxxxxxx kanda.
  2. Välja mõista Ixxx Fxxxxxxxx Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulud summas 465 eurot. 1

(4)3. Välja mõista Ixxx Fxxxxxxxx Aktiva Finants OÜ kasuks viivis punktis 1 välja mõistetud menetluskuludelt

§ 113lg 1 2.

lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte isiklikult allkirja vastu 21.02.

  1. a. Kostjale oli määratud tähtaeg hagile vastamiseks - 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 10.07.
  2. a sõlmitud liitumisleping ning 10.07 ja 13.07.
  3. a sõlmitud lepingu lisad. Liitumislepinguga sõlmiti telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tasuliste teenuste eest vastavalt Tele2 Eesti AS hinnakirjale. Liitumislepingu lisas lepiti 10.07.
  4. a kokku teenusepaketis kuutasuga 5 eurot. Liitumislepingu lisana 13.07.
  5. a sõlmiti järelmaksuleping seadme ostmiseks netohinnaga 659 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama maksegraafiku alusel. Leping sõlmiti 24ks kuuks, igakuise maksega 32,26 eurot. Krediidikulukuse kogusumma 774,24 eurot. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Tele2 Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 17.02.
  6. a. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlg osutatud teenuste eest 42,26 eurot ning järelmaksulepingust tulenev põhivõlg 566,31 eurot. Kokku põhivõlg 608,57 eurot. Lisaks on kostjal järelmaksulepingust tulenev intressivõlgnevus 29,39 eurot. Tele2 Eesti AS loovutas 20.04.
  7. a kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Sissenõudmisega seotud kulud on kokku 30 eurot. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates 19.03.
  8. a kuni 25.01.
  9. a lepingujärgses määras 0,05% päevas, s.o summas 95,24 eurot põhinõudelt. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 26.01.
  10. a kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg-te 1-3 kohaselt toimub sideteenuse osutamine 2

(4)lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse elektroonilise side seaduse reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.

§ 208

lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel on sõlmitud sideteenuse osutamise leping ja vara müügileping. Vastavalt

§-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul on nõude loovutaja ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel kohustus nõude loovutaja osutama kostjale sideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu. Lisaks kohustub kostja tasuma müügilepingust tuleneva asja ostuhinna.

§ 8

sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 101

lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 608,57 eurot, intressid 29,38 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 07.04.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 104,84 eurot (95,24+9,6). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 08.04.2022. a viivise põhivõlalt

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus Ts

MS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 545 eurot, s.o 245 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 300 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 245 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Lisaks leiab kohus, et ka hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise 3

(4)esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades hageja lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud järgnevas: maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine (sh alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs), avalduse esitamine 0,5 tundi, s.o 60 eurot ning täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse koostamine ja ettevalmistamine (sh lisade kogumine ja komplekteerimine) ning esitamine kohtule 2 tundi, s.o 240 eurot. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kostjalt mitte enam kui 20 euro ulatuses. Kohus peab vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks hagimenetluses 2 tundi. Samas ei pea kohus põhjendatud tunnitasuks 120 eurot. Lepingulise esindaja näo on tegemist juristist esindajaga, mitte advokaadiga. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Õigusabikulud kokku on põhjendatud summas 220 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 465 eurot (245+220). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.