Obsah (4)

§ 445§ 165§ 657§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-19-4843 Koh

) § 369 lg 1). 4.

1. Hagejal on kostja III vastu kehtiv täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-i 1 mõttes. Täitedokumendiks on maakohtu
2. detsembri
3. a otsus kriminaalasjas nr XXX-XXXXX, mille alusel võlg on muutunud sissenõutavaks. Hageja on tõendanud, et tema esitatud täitmisavalduse alusel on algatatud täitemenetlus nr 022/2019/6817 kostja II suhtes 61 169 euro suuruse võla sissenõudmiseks (kahjuhüvitis 50 000 eurot ning menetluskulud 11 169 eurot). Kohtutäituri
4. juuni
5. a teatega on tõendatud, et kostjal III puudub registrisse kantud vara, mille arvel hageja nõue rahuldada. Kostja III pangakontod on alates
6. novembrist 2019 arestitud, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad. Kostja III viibib kuni
7. juulini 2030 Tallinna Vanglas. Kohtutäitur edastas
8. novembril 2019 Riigi Tugiteenuste Keskusele kinnipeetava isiku (kostja III) arvel vara arestimise akti, kuid väljamakseid ei ole toimunud. Kuna kostjal III puudub vara, siis ei ole sissenõudmisega võimalik nõuet rahuldada. 4.
9. Järgnevalt hindas maakohus
10. juulil 2017 kostjate vahel sõlmitud kinkelepingu tagasivõitmise eelduste täidetust. Hageja esitas kostjate vastu hagi
11. märtsil
12. Seega on kinkeleping tehtud vähem kui kaks aastat enne hagi esitamist ning kohaldada tuleb TMS § 189 lg-t
13. Kostja III kinkis neli päeva pärast hagejale vigastuste tekitamist (hageja tulistamist) ning enne riigist põgenemise katset mõlemad kinnisasjad oma lähedastele. Kostjad ei ole tõendanud, et tegemist oli tavapärase kinkega, mis vastas kostja III majanduslikule olukorrale (TMS § 189 lg 3). Seega kuulub kinkeleping tagasivõitmisele ning maakohus tunnistas selle kehtetuks. Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale (TMS § 195 lg 1). Seega on kostjal III kohustus anda tehingu alusel saadu välja. Maakohtu hinnangul on kinnistu mõttelise osa tagastamise nõue kaetud kinnistusraamatu kannete tegemiseks tahteavalduste andmisega. Sellest tulenevalt ei ole vaja kostjat I eraldi kohustada kinnisasja osa tagastama. 4.
14. Kinnisasi oli hagi esitamise seisuga endiselt kostja I omandis. Kuivõrd kinnisasja kohta tehtud kinnistusraamatu kandel on õigustloov tähendus, tuleb kinnisasja tagastamiseks kanda kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna kostja I asemel kostja III. Kuigi nimetatud kinnisasja mõtteline osa on ühisomandis, tuleb kinnisasja tagastamiseks kanda kinnistusraamatusse kostja III. Selleks tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja 1 kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 1 ja lg 8 alusel kostja I tahteavaldus asendada praeguses asjas tehtava kohtuotsusega. 4.
15. Hageja ühisvara jagamise nõude osas leidis maakohus, et ühisvara jagamist ei takista asjaolu, et kostjad II ja III ei ole menetluses oma seisukohti esitanud. Hageja taotles kostjate II ja III ühisvara jagamist selliselt, et tagasivõitmise hagi tulemusel kehtetuks tunnistatud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu tagasitäitmise tulemusena lõpetatakse kostjate II ja III 5 2-19-4843 ühisomand kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel. Maakohus tuvastas kostja II ja kostja III rahvastikuregistri abielukande alusel, et kostjad II ja III on alates
16. aastast abielus. Kostja III kanti kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse
17. septembril 2000, seega on kinnisasi kostjate II ja III ühisvara. Maakohus lõpetas kostjate II ja III ühisomandi 1/8 kaasomandi osa suhtes ning määras, et kinnisasja 1/8 kaasomandi osa tuleb müüa avalikul enampakkumisel. Maakohus leidis, et kuna hageja ei ole kohtule põhjendanud, miks tuleks kogu ühisomandi müügist saadud raha jätta üksnes kostjale III, siis ei ole see nõue põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Müügitulem tuleb jagada kostja II ja kostja III vahel võrdsetes osades (perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3). 4.
18. Maakohus leidis, et
19. oktoobri
20. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb

§ 445lg 2 kohaselt kuni kohtuotsuse täitmiseni jõusse jätta.

4.8. Kuna maakohus rahuldas hagi neljast nõudest kolme osas tervikuna, jättis maakohus menetluskulud 90% ulatuses kostjate kanda ning 10% ulatuses hageja kanda.

§ 165

lg 1 kohaselt vastutavad kaaskostjad menetluskulude kandmise eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Seega tuleb iga kostja kanda jätta 30% menetluskuludest. Maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Apellatsioonkaebused

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu
2. septembri
3. otsuse tühistada osas, - millega maakohus jagas kinnisasja 1/8 kaasomandi osa müügist saadud raha kostjate II ja III vahel võrdsetes osades ning osas, - millega maakohus jättis menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda ning 30% ulatuses iga kostja kanda. Hageja palub vaidlustatud osas teha uue otsuse, millega rahuldada hagi selliselt, et jätta kinnisasja 1/8 kaasomandiosa müügist saadud raha üksnes kostjale III. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda või alternatiivselt jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja I kanda ning 10% ulatuses kostja II ja 10% ulatuses kostja III kanda. Kui ringkonnakohus ei saa vaidlust ise lahendada, saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Apellatsioonimenetluse kulud jätta solidaarselt kostjate kanda või alternatiivselt jätta apellatsioonimenetluse kulud 80% ulatuses kostja I kanda ning 10% ulatuses kostja II ja 10% ulatuses kostja III kanda. 5.
4. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostjate II ja III ühisomandisse kuuluva kinnisasja müügitulem tuleb jagada kostjate II ja III vahel võrdsetes osades. Kostja III sõlmis
5. juulil 2017 korteriomandi kinkelepingu, millega kinkis oma lahusvara hulka kuulunud korteriomandi asukohaga WWW, Tallinn oma abikaasale kostjale II varalistest kohustustes kõrvalehoidmise eesmärgil (vt hagiavalduse p 2.2.7). Hageja esitas oma väidete tõendamiseks korteri asukohaga WWW, Tallinn kinkelepingu. Kostja II müüs nimetatud korteriomandi kolmandale isikule. Kostjad on hinnanud korteri asukohaga WWW, Tallinn väärtuseks 50 000 eurot ning korteri asukohaga XXX väärtuseks 28 659 eurot. Järelikult on kostja II rikastunud kinkelepingu alusel oluliselt kostja III lahusvara arvelt. Nimetatud seisukoha ja tõendid on maakohus otsuse tegemisel jätnud täielikult tähelepanuta ja arvestamata. 5.
6. Maakohus oleks pidanud tõendite igakülgse ja objektiivse hindamise tulemusena jõudma järeldusele, et praegusel juhul ei ole põhjendatud kostjate II ja III vahel kinnisasja asukohaga XXX müügist saadud raha jagamine võrdsetes osades. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus lahendama kaasomandi 6 2-19-4843 lõpetamise poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Praegusel juhul kinkis kostja III mõlemad kinnisasjad enda varatuks muutmise eesmärgil vahetult enne Eestist põgenemist oma lähikondsetele. Seega puudus kostjal III kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise soov ning ta tegi kõik endast oleneva kahju hüvitamise vältimiseks. Vasara tn 2c korteri müümise tulemusena omandas kostja II kostja III lahusvara arvelt vähemalt 50 000 eurot. Maakohtu praeguses asjas tehtud otsuse kohaselt peaks kostja II saama lisaks eeltoodule poole korteri asukohaga XXX müügist saadud rahast. Võttes aluseks, et korteri asukohaga XXX väärtuseks oli kinkelepingu kohaselt 28 659 eurot, siis saaks kostja II kinnistu müügi järel veel 14 329 eurot 50 senti, millest tuleb maha arvata müügi korraldamise kulud. Seega tekiks sellise lahenduse korral olukord, kus kostja II on saanud vara kokku 64 329 eurot 50 senti ning kostja III 14 329 eurot 50 senti. Sellist vara jaotust ei saa pidada õiglaseks ega kostja III huvidega kooskõlas olevaks. Arvestades kinkelepingu sõlmimise asjaolusid, tuleb praegusel juhul kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest ning jagada kostjate II ja III ühisomandis oleva korteri asukohaga XXX, Tallinn müügist saadud raha selliselt, et see jääb tervikuna kostjale III. Selle hageja seisukoha on maakohus lahendi tegemisel tähelepanuta jätnud. Oluline on arvestada ka seda, et kostja II ja kostja III ei ole sellele hageja seisukohale vastuväiteid esitanud, samuti ei ole kostja I vastuses hageja apellatsioonkaebusele toonud välja ühtegi põhistust, mis võiks kinnitada, et ühisvara jagamine maakohtu otsuses toodud viisil on põhjendatud. 5.
7. Kuna maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja nõude jätta kinnisasja müügist saadud raha üksnes kostjale III, siis vaidlustab hageja ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse. Praegusel juhul ei ole põhjendatud

§ 165

lg-st 1 tuleneva üldreegli kohaldamine, mille kohaselt kostjad vastutavad menetluskulude kandmise eest võrdsetes osades. Maakohus oleks pidanud lähtuma

§ 165

lg 1 teisest lausest, mis võimaldab olukorras, kus kostjad on osalenud menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võtta selle menetluskulude jaotamisel aluseks.

§ 165

lg-st 2 tulenevalt ei pea kaaskostjad kandma teise kaaskostja esitatud avalduste, taotlusete, väidete ja tõenditega seotud menetluskulusid. Praegusel juhul on menetluses aktiivselt osalenud vaid kostja I ning muuhulgas esitanud taotlusi, mille eesmärk oli menetlust venitada. Kostja I on esitanud taotlusi ka teisi kostjaid puudutavates küsimustes. Kostjad II ja III ei ole hagile vastanud ega menetluses oma seisukohti esitanud. Maakohus ei ole nendele asjaoludele menetluskulude jaotamisel tähelepanu pööranud. Praeguse menetluse asjaolusid arvestades tuleks menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda või jaotada selliselt, et need jäävad 80% ulatuses kostja I kanda ning kostja II kanda 10% ulatuses ja kostja III kanda samuti 10% ulatuses. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui kaotanud poolel on mitu kostjat, tuleb neil üldjuhul vastutada vastaspoole menetluskulude eest solidaarselt, kui nad teostavad ühist õigust või kaitsevad ennast ühiselt. Kostja I on menetluses tegutsenud ka kostja II ja kostja III huvides, seega peaksid kostjad ka menetluskulud solidaarselt kandma. Kuid kostjate solidaarvastutus ei välista ka

§ 165lg 2 kohaldamist.

Seega palub hageja alternatiivselt jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja I kanda ning 10% ulatuses kostja II kanda ja 10% ulatuses kostja III kanda. 5.

1. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda või alternatiivselt 80% ulatuses kostja I kanda ning 10% ulatuses kostja II ja 10% ulatuses kostja III kanda.
2. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu
3. septembri
4. a otsuse menetluskulude jaotuse osas tühistada. 6.
5. Kostja I hinnangul oleks maakohus pidanud menetluskulude jaotamisel arvestama asjaoluga, et kostjat I puudutasid hageja nõuetest ainult kaks esimest (kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nõue ning nõue kohustada kostjat I tegema tahteavalduse kinnistusraamatus 7 2-19-4843 vaidlusaluse kinnisasja omanikukande muutmiseks). Kolmandas ja neljas nõue ei olnud suunatud kostja I vastu. Seega oleks menetluskulude jaotus pidanud olema järgmine: - esimese ja teise nõudega seotud menetluskulud (50% kõigist menetluskuludest) oleks tulnud jätta kostja I kanda; kolmanda nõudega seotud menetluskulud (25% kõigist menetluskuludest) jätta kostjate II ja III kanda võrdsetes osades; neljanda nõudega seotud menetluskulud (25% kõigist menetluskuludest) jätta pooles ulatuses ehk 12,5% ulatuses kostjate II ja III kanda ning 12,5% ulatuses hageja kanda. Seega oleks menetluskulud tulnud jaotada järgmiselt: kostja I kanda jäävad 16,67 %, kostjate II ja III kummagi kanda 35,415% ning hageja kanda 12,5% menetluskuludest. 6.
7. juuni
8. a vastuses tegi kostja I hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mille kohaselt kostja I tasub hagejale 10 000 eurot. See summa oleks vastanud poolele vaidlusaluse kinnisasja turuväärtusest. Äärmiselt ebaõiglane oleks mõista hageja menetluskulud välja kostjalt I tsiviilasja eest, mille oleks saanud lõpetada kostja I pakutud kompromissina. Arvestada tuleb ka seda, et praeguse tsiviilasja menetlus oli tingitud kostja III käitumisest. Vastustajate seisukohad
9. Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad II ja III apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.
10. Hageja vaidles kostja I apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata. Kompromissi osas selgitas hageja, et oli valmis kostjaga I kompromissi sõlmima
11. a lõpus, kui hageja edastas kostjale I tutvumiseks kompromissi projekti. Kostja I hageja kompromissiettepanekule ei vastanud. Kostja I esitas omapoolse kompromissi alles
12. juunil 2020 pärast seda, kui maakohus oli teatanud menetlusosalistele eelmenetluse lõpetamisest
13. juunil
14. Arvestades praeguse asja asjaolusid, mille kohaselt ei ole kinnisasja müügist saadu jagamine kostjate II ja III vahel võrdsetes osades põhjendatud, ei olnud hageja jaoks kostja I pakutud viisil kompromissi sõlmimine mõistlik. Seda eriti olukorras, kus poolte endi kanda oleksid jäänud menetluskulud. Praeguses asjas ei oleks õiglane jätta menetluskulusid tervikuna või suuremas osas hageja kanda. Seega ei ole hageja kostjalt I ühtegi tõsiseltvõetavat kompromissettepanekut saanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse osas ja teha uus otsus millega määrata, et maakohtu menetluskulud jäävad 10% X kanda, 10% solidaarselt Q ja C kanda, 80% solidaarselt kõigi kostjate kanda. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. X apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Y apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

1. Apellatsiooniastmes ei ole pooled vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega maakohus tunnistas kehtetuks
2. juulil 2017 sõlmitud kinnisasja asukohaga XXX 1/8 kaasomandi osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, kohustas kostjat I andma nõusoleku kostja III kinnisasja omanikuna sissekandmiseks, jagas kostja III ja kostja II ühisvarasse kuuluva kinnisasja asukohtaga XXX 1/8 kaasomandi osa ning määras selle müümise avalikul enampakkumisel. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaasomandi osa müügist saadud raha tuleb jagada kostja III ja 8 2-19-4843 kostja II vahel võrdsetes osades või määrata üksnes kostjale III. Samuti vaidlevad pooled menetluskulude jaotuse üle.
3. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti määranud, et kaasomandi osa müügist saadud raha tuleb jagada kostja III ja kostja II vahel võrdsetes osades. 11.
4. Sissenõudja nõue võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamiseks tuleneb TMS § 14 lg-st 2 ja PKS §-st
5. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 37 järgi ei ole alust ühisvara jagamisel osade võrdsusest kõrvale kalduda, kui abikaasad ei ole selles eelnevalt kokku leppinud. Kohtupraktikas on selgitatud, et sissenõudjal on õigus esitada selline ühisvara jagamise hagi, milles nõutakse vaid osa ühisvarasse kuuluvate esemete või ka vaid ühe eseme, nt kinnistu jagamist (RKTKo 20.12.2016, 3-2-1-74-16, p 21). Ühisvara jagamisel võib iseenesest olla asjakohane arvestada abikaasade vahelisi nõudeid, näiteks PKS § 34 hüvitisnõudeid (RKTKo 17.06.2021, 2-16-17491). PKS § 34 järgi võivad hüvitisnõuded tekkida eelkõige teise abikaasa vara kasutuseelise saamisest. 11.
6. Hageja väitel tuleb müügist saadud tulem määrata kostjale III seetõttu, et kostja III on pärast kuriteo sooritamist kinkinud enda lahusvaraks oleva korteri kostjale II. Vaidlust ei ole selles, et kostja III kinkis
7. juulil 2017 korteri asukohaga WWW, Tallinn (registriosa nr XXXXXX) oma abikaasale, kostjale II.
8. märtsil 2019 võõrandas kostja II korteri asukohaga WWW, Tallinn U-le 47 900 euro eest. 11.
9. Kolleegiumi hinnangul ei anna hageja esile toodud asjaolud põhjust PKS § 37 lg 3 alusel müügitulemi jaotamisel osade võrdsusest kõrvale kalduda. PKS § 37 ei näe ette, et tulemi jaotamisel tuleb arvesse võtta eelnevalt abikaasale tehtud kingitusi. Hageja esile toodud asjaoludel ei tekkinud abikaasadel ka PKS § 34 järgi hüvitisnõudeid, mida müügitulemi jaotamisel saaks arvestada. Isegi kui leiaks tõendamist, et kostja III tegi kinke oma abikaasale eesmärgiga muuta end varatuks, ei oleks alust osade võrdsusest kõrvale kalduda. See asjaolu, eeldusel, et täidetud on ka muud TMS § 189 lg 1 tingimused, võiks anda aluse kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks, kuid sellist nõuet ei ole hageja esitanud.
10. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse osas.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohtupraktikas on selgitatud, et nõude eripära võib tingida kulude jätmise

§ 165

lg 1 järgi kaotanud poolte kanda solidaarselt (RKTKo, 28.04.2010, 3-2-131-10, p 34). 12.1. Praegusel juhul olid kostjad III, II ja I vältimatud kaaskostjad kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nõude osas ja kostjad III ja II vältimatud kaaskostjad ühisvara jagamise nõude osas. Vältimatud kaaskostjad on täitemenetluses esitatava tehingu tagasivõitmise hagi puhul tagasivõidetava tehingu pooled (TMS § 187 lg 1 esimene lause), nagu ka täitemenetluses esitatava ühisvara jagamise hagi puhul mõlemad ühisomanikud (RKTKo, 20.12.2016, 3-2-174-16, p 23). Kolleegiumi arvates on vältimatute kaaskostjate kahjuks otsuse tegemine olemuslikult sarnasem solidaarkohustuse (

§ 165

lg 3) olukorrale ja sel juhul on põhjendatud kulude jätmine kostjate kanda solidaarselt. 12.2. Kolleegium muudab maakohtu otsust menetletavate nõuete proportsiooni osas (

§ 165lg 1 teine lause).

Maakohtu menetluskulud jäävad 10% X kanda, 10% solidaarselt Q ja C kanda, 80 % solidaarselt Y, Q ja C kanda. Kolleegiumi hinnangul seondub valdav osa menetlustoiminguid maakohtus kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nõudega ning üksnes väiksem osa seondub ühisvara jagamise nõudega. Seetõttu tuleb valdav osa kulusid jätta kõigi 9 2-19-4843 kostjate kanda solidaarselt. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad

§ 163lg 1 järgi poolte enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 10