← Eesti

2-20-1690/33

Obsah (13)§ 178§ 633§ 187§ 436§ 230§ 231§ 232§ 445§ 459§ 173§ 162§ 174§ 177

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-20-1690 15. november 2021, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosali

§ 178lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilasi nr 2-20-1690 Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1.A S (hageja) oma seadusliku esindaja O S esitas 31.01.2020 hagi S S (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja nõudeks on mõista kostjalt välja elatis seaduses sätestatud alamääras alates 01.02.2020. Elatis kanda O S arveldusarvele X SEB Pangas, selgitusega „elatis“. Hagiavalduse kohaselt viimase kolme kuu jooksul tasub kostja elatist Eesti Vabariigi poolt kehtestatud alammäärast vähem. Kokkulepped elatise tasumiseks ei ole võimalik saada. 2.Viru Maakohus 05.03.2020 määrusega võttis hagi menetlusse. KOSTJA VASTUVÄITED Hagi vastuse kohaselt kostja ei tunnista hagi ja vaidleb hagiavaldusele vastu. Vaidlus puudub selle üle, et

  1. a)hageja sündis hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust, s.o kostja on hageja isa ja
  2. b)kostja elab O Sst lahus. Kostja vaidleb sellele vastu, et hageja nõude suurus on põhjendatud. Lisaks kostja arvates esinevad eeldused elatise vähendamiseks alla seadusega kehtestatud alammäära. 24.09.2019. a on kostjal sündinud teine laps N S, kes elab kostja juures ja kelle ülalpidamise kohustus laseb samuti kostjale. Antud asjaolu võimaldab kostjal paluda elatise vähendamist alla seadusega kehtestatud piirmäära PKS § 102 lg 1 alusel. Hageja esitades hagiavaldust ei esitanud tõendeid ega arvestusi selle kohta, milline on hageja tegelike vajaduste suurus. Käesoleval päeval esitatud hagiavalduse nõue on tõendamata ja lähtudes sellest on põhjendamatu. Kostja leiab, et on olemas asjaolud, mis võimaldavad vähendada elatise suurust alla seadusega kehtestatud alammäära; hagi on esitatud selliste puudustega, mis ei võimalda tuvastada hageja tegelikku vajaduste suurust. Lähtudes sellest on hagi rahuldamiseks vajalike asjaolude tuvastamine raskendatud selle tõttu, et hageja ei esitanud kõiki hagi rahuldamiseks vajalikke asjaolusid. Üksnes hagi nõude põhjendamata ja tõendamata jätmine annab aluse jätta hagi rahuldamata. Hageja esitades hagi viitas sellele, et kostja hakkas viimase aja jooksul maksma elatist alla alammäära jättes selgitamata, millest ajast hakkas kostja tasuma elatist väiksemas suuruses ja makstava elatise suurust. Siinjuures soovib kostja selgitada järgmist: kostja enne teise lapse sündi tasus elatist seadusega ettenähtud alammäära ulatuses vabatahtlikult. Kuid teise lapse sündimisega on kostja võimalused tasuda elatist oluliselt muutusid. Siinkohal tuleb võtta arvesse seda asjaolu, et aastal 2019 tegeles kostja endale töökoha leidmisega, kuid jätkas elatise tasumist olles töötu. 2019. a septembris tegi kostja hageja seaduslikule esindajale ettepaneku vähendada elatise suurust poole lapsele tasutava sotsiaaltoetuse (lepsetoetuse) võrra, kuid hageja seaduslik esindaja sellega ei nõustunud. Arvestades teise lapse ülalpidamise kohustuse tekkimist jätkas 2

(13)Tsiviilasi nr 2-20-1690 kostja alates
  1. a septembrist elatise tasumist summas, mis on vähendatud poole lastetoetuse summa võrra. Käesoleval ajal (alates
  2. a veebruarist) hakkas kostja töötama, kuid tema netopalk peab olema ca 700-750 eurot. Seoses Eestis eriolukorra kohaldamisega pole võimalik olla kindel, et antud sissetulek säilib lähimal ajal. PKS § 101 lg-s 1 elatise alammäära sätestades on seadusandja pidanud lapse vajadusteks üldjuhul elatise kahekordset miinimummäära, milleks on
  3. aastal eelduslikult 540 eurot ja alates
  4. aastal on 584 eurot. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE
  5. a novembris koostatud uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ leiti, et aastatel 2010-2012 on keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus ühe lapse kohta sätestatud töötasu alammäära 290 eurot juures. Vaadeldaval ajavahemikul 2011-2019 ei ületa üldjuhul tarbijahinnaindeksi kasv ühelgi aastal kolme protsenti. Statistikaameti andmetel tarbijahinnaindeksi muutus
  6. a eelmise aastaga võrreldes on 2,8% ning aastatel 2014-2016 on tarbijahinnaindeksi muutus olnud 0% või negatiivne, aastatel 2017-2018 muutus aga 3,4%. Tarbijahinnaindeksi muutus III kvartalis 2019 võrreldes III kvartaliga 2018 on 2,2%.
  7. Seega ei ole tarbijahinnaindeks vaadeldaval perioodil oluliselt tõusnud ning seega ei ole eelduslikult ka keskmine ülalpidamiskulu lapse kohta märgatavalt suurenenud. Seega leiti, et lapse keskmised vajadused on madalamad kui praegune elatise seaduses sätestatud alammäär. Korrigeerides uuringus leitud 280 euro suurust keskmist ülalpidamiskulu
  8. a tarbijahinnaindeksiga, on keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta kuus 287 eurot (280 +2,8%). Tuginedes TÜ RAKE
  9. a uuringule saab analoogselt välja tuletada
  10. aasta ühe lapse keskmise ülalpidamiskulu kuus 293 eurot (284 +3,4%). Arvestades asjaolu, et tarbijahinnaindeks jääks eelmise aastaga võrreldes samale tasemele, moodustaks
  11. aastal keskmine ülalpidamiskulu lapse kohta kuus 302 eurot (293 + 3,4%) ja
  12. aastal hinnanguliselt 312 eurot (302 +3,4%). Sellest johtub, et elatise alammäär kasvas oluliselt kiiremini, kui tegelikud laste kasvatamise kulud, mis põhjustas omakorda kostjapoolset ebaproportsionaalselt suurt toetust hagejale. Lisaks sellele olid 09.03.
  13. a meedias avaldatud Tartu Ülikooli uuringu tulemused. Mh Tartu Ülikooli uuringu järgi lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta on 172 eurot. Kuna alampalgaga seotud elatise miinimummäär on alates käesolevast aastast 292 eurot, kohustab seadus elatist maksma 70 protsenti rohkem kui lapsele keskmiselt kuulub. Kui lapsi on mitu, vähenevad kulud mastaabisäästu tõttu veelgi. Kostja on seisukohal, et hageja mõistlikud materiaalsed vajadused enda kasvatamiseks ja igakülgseks arenguks on PKS-s sätestatud elatise miinimummäärast väiksemad ning arvestades eelmainitud RAKE uuringu tulemusi ei ületa üldjuhul 344 eurot lapse kohta kuus, millega on kaetud piisavalt hageja otsesed vajadused toidule, riietusele ja jalanõudele, eluasemele, tervishoiule, sidekulud ja kulud transpordile, spordile, huvialadele, koolikohustuse täitmisele ja muud vältimatud püsikulud. Seega leiab kostja, et mõistlik elatise suurus on maksimaalselt 344 eurot kuus. Täiendavalt lapsevanemate majanduse seisundi hindamisel ning kostja ülalpidamiskohustuse väljamõistmisel peaks võtma mh arvesse, et hageja osa materiaalsetest vajadustest võib olla 3
(13)Tsiviilasi nr 2-20-1690 kaetud ka lapse emale makstava peretoetusega, mis on käsitatav mõjuva põhjusena PKS § 102 lg 2 tähenduses. Arvestades eeltoodut leiab kostja, et hagi ei ole põhjendatud ja tõendatud ning palub jätta hagi rahuldamata hagis esitatud nõude ulatuses. Kompromissi korral on kostja valmis arutlema elatise maksmist mõistlikus ulatuses. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja jäi hagi juurde. Hageja arvab, et nõude suurus on põhjendatud, kuna vastab PKS §101 lg 1 kehtestatud alammäärale. Fakt, et kostjal sündis teine laps ei ole hageja arvates mõjuv põhjus, sest hageja seaduslikul esindajal on olemas ka teine laps ja hageja seaduslik esindaja samuti peab üleval mõlemaid lapsi. Kostja pole esitanud kohtule konto väljavõtet alates oktoober 2019 kuni märts 2020, sest alates november 2019 oli ta maksnud iga kuu 30 eurot vähem, kui on seaduse poolt kehtestatud. Samuti kostja ei märkinud, et sel ajal, kui ta tegeles töökoha otsimisega, ostis ta endale korterit ja auto, olles samal ajal töötu. Oma vastuses kostja kirjutab, et 2019. a septembris tegi hageja seaduslikule esindajale ettepaneku vähendada elatise suurust poole lapsele tasutava lapsetoetuse võrra, kuid hageja seaduslik esindaja sellega ei nõustunud. See on väär, kuna hageja seaduslik esindaja ja kostja ei suhelnud omavahel sel ajal üldse. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvelt, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvelt. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Lähtudes sellest hageja seaduslik esindaja arvab, et hagi on põhjendatud ja ei ole nõus kompromissi sõlmimisega. KIRJALIK MENETLUS Kohus on 21.09.2021 määranud vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Hageja ei esitanud enam avaldusi, seisukohti ega menetluskulude nimekirja. Kostja on omapoolses seisukohas korranud hagi vastuses esitatud taotlused ja vastuväited üle. Lisaks leiab kostja, et, võttes tema sissetuleku ja vältimatute kulude suuruse arvesse, siis miinimummääras oleva elatise väljamõistmisel halveneb oluliselt kostja majanduslik olukord, mis raskendab kostja võimalust anda ülalpidamist alaealistele lastele, s.o kostja poolt ülalpeetav N S satub ebavõrdsesse olukorda võrreldes hagejaga. Et kostja töötasu ei tõuse samas tempos nagu elatise alammäär, siis taotleb kostja ka nimetatud asjaolu arvestamist otsust tehes. Lapse elulaad pole kunagi olnud selline, et temale kuluks kuus isa poolt 292 eurot ja ema poolt samuti 292 eurot. Kostja ei pea õigeks, et nüüd, s.o pärast vanemate kooselu lõppemist, oleksid lapse kulud oluliselt suuremad võrreldes nende kuludega, kui vanemad olid koos elamas. Kostja 4
(13)Tsiviilasi nr 2-20-1690 senine sissetulek on määranud lapse tavalise elulaadi ning lapse elu on olnud seotud mõnevõrra säästlikuma eluviisiga. Ka lapse ema sissetulek on olnud väike. Lapse elulaadi oluline paranemine pärast laste vanemate kooselu lõppemist pole seega põhjendatud, kuna ükski muu asjaolu peale kooselu lõppemise pole muutunud. Säästlik majandamine on kostja ja hageja ema varalist seisundit arvestades vältimatult vajalik ka edaspidi. Hageja ema ei ole ikka tõendanud, et tema kulutab kostjaga ühise lapse ülalpidamisele samaväärset rahasummat, mida nõutakse kostjalt, ehk tõendamata on, et hageja ema kulutab hageja ülalpidamisele 292 eurot kuus nagu ta avaldab hagis ning samaväärne rahasumma kulutakse hageja ema teise lapse ülalpidamisele. Kostja leiab, et hageja toodud kulude suurus ei ole asjaolusid arvestades mõistlik iga kuu lõikes ning tegelikult ei osuta hageja ema hagejale ülalpidamist samas ulatuses nagu ta seda kostjalt nõuab. Varaliste vahendite ühetaoline kasutamine PKS § 102 lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Tuleb arvestada, et alaealise hageja ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad, samuti maksab riik alaealisele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealise ülalpidamiseks saab kasutada. Seega, hinnates kostja varalist seisu, ei ole ta käesoleval juhul võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus vähendada hageja poolt nõutud elatise summat. Kostjalt seaduses sätestatud miinimummääras elatist välja mõistes koormab see kostjat ebamõistlikult. Seega on kostja tõendanud ja esile toonud asjaolud, mis lubavad vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja leiab, et mõistlik elatise suurus on maksimaalselt 344 eurot kuus. Menetluskulude nimekirja kostja esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt. 5

(13)Tsiviilasi nr 2-20-1690 Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Hageja nõue on mõista kostjalt välja igakuist elatist seadusega ettenähtud alammääras (292 eurot) alates 01.02.2020 ning kanda elatusraha hageja seadusliku esindaja O S pangakontole X SEB Pangas, selgitusega „elatis“. Kostja taotleb, võttes arvesse - kostja majanduslikku seisu, - et kostja ülalpidamisel on teine alaealine laps, kes satub hageja nõutud suuruses elatise väljamõistmisel ebavõrdsesse olukorda võrreldes hagejaga, - et hageja vajadused on osaliselt kaetud riiklike toetustega, - et hageja ema ei anna hagejale ülalpidamist samas suuruses nagu seda nõutakse kostjalt, jätta hagiavaldus avaldatud suuruses rahuldamata ning vähendada tasumisele kuuluvat elatist mõisliku suuruseni alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja leiab, et mõistlik elatise suurus on maksimaalselt 344 eurot kuus, millest pool peavad andma mõlemad vanemad. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on sündinud 30.01.2011 ja et kostja on tema isa (tl 4). Vaidlust ei ole, et hagejaks on alaealine laps ja kostjaks hageja vanem (esimese astme üleneja sugulane) ning kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Samuti ei ole vaidlust, et hageja elab koos emaga ning et kostja ei ela hagejaga koos. Üldjuhul on igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 alusel pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandina võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel miinimumelatist vähendada. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on mõjuvad põhjused sätestatud näidisloeteluna. Seega saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus nr 3-2-1-174-16, p 13). 6

(13)Tsiviilasi nr 2-20-1690 Alates aastast 2020 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 584 eurot, pool sellest on 292 eurot. Kostja nimetab alljärgnevad asjaolud, mis tema seisukohalt annavad alust elatise väljamõistmiseks alla seadusega ettenähtud miinimummäära: kostja majanduslik seisund, teine laps, kes satub hageja nõutud suuruses elatist välja mõistes ebavõrdsesse olukorda võrreldes hagejaga, hageja vajadused on osaliselt kaetud riiklike toetustega, hageja ema ei anna hagejale ülalpidamist samas suuruses nagu seda nõutakse kostjalt. Uurimaks hagi põhjendatust, peab kohus analüüsima, millised on hageja põhjendatud ja vältimatud vajadused ning kui suures ulatuses on kostja võimeline oma alaealisele lapsele elatist tasuma. Lapse elatisnõude suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada lapse tavapärast elulaadi, mida talle tema vanemad võimaldada saavad, ja analüüsida kas on alust elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavapärasest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist (vt Riigikohtu
  1. oktoobri
  2. a otsus nr 32-1-118-12). PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega peab kohus analüüsima ka hageja vanemate varalise seisundi üle. Kohus analüüsib esmalt, mis on kostja sissetulekuks ja selle saamise võimalusi ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Kohus kontrollis kostja varalise seisundi andmed üle mitmes registris. Asja materjalide hulgas olevate Maksu- ja Tolliameti töötajate registri andmete kohaselt (tl 4849) töötas kostja ajavahemikul 27.02.2020–02.03.2020 X xS OÜ-s töölepingu alusel tehase abitöölisena. Ajavahemikul 03.03.2020-02.03.2021 töötas kostja X OÜ-s töölepingu alusel elektriseadmete koostajana. Üks päev, 09.07.2020, töötas kostja x töölepingu alusel lihttöölisena. Ajavahemikul 20.07.2020-31.07.2020 töötas kostja Narva X töölepingu alusel valvurina. Alates 03.03.2021 töötab kostja x OÜ-s töölepingu alusel programmjuhtimispingi operaatorina (metall). Eesti Töötukassa 17.04.2021 vastuse kohaselt (tl 82) oli kostja viimati töötuna arvel 01.09.2019 26.02.2020 ja talle maksti tööturukoolitusel osalemise päevade eest stipendiumi ning sõidu-ja majutustoetust. Alates 10.09.2020 õpib S S x ja talle makstakse töötukassa kaudu tasemeõppe toetust, kui ta vastab tasemeõppe toetuse tingimustele. S S väljamaksed alates 01.08.2019 kuni käesoleva ajani: Makse kuupäev 09.04.2021 09.03.2021 09.02.2021 11.01.2021 09.12.2020 11.11.2020 12.10.2020 13.03.2020 13.03.2020 13.03.2020 13.03.2020 10.03.2020 Summa 292,00 292,00 292,00 180,00 180,00 180,00 180,00 4,20 0,60 26,88 3,84 0,60 Kommentaarid Tasemeõppe toetus Tasemeõppe toetus Tasemeõppe toetus Tasemeõppe toetus Tasemeõppe toetus Tasemeõppe toetus Tasemeõppe toetus Koolituse sõidukulu Koolituse sõidukulu Koolituse stipendium Koolituse stipendium Proovitöö sõidukulu 7
(13)Tsiviilasi nr 2-20-1690 10.03.2020 05.12.2019 05.12.2019 08.11.2019 08.11.2019 10.10.2019 10.10.2019 0,80 16,80 80,64 18,40 88,32 12,80 61,44 Proovitöö sõidukulu Tööpraktika sõidukulu Tööpraktika stipendium Tööpraktika sõidukulu Tööpraktika stipendium Tööpraktika sõidukulu Tööpraktika stipendium Eesti Töötukassa 21.09.2021 vastuse kohaselt (tl 130) ei ole S S’t registreeritud töötuna/tööotsijana. S S ei ole saanud ajavahemikul 01.04.2021–21.09.2021 töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Maksu- ja Tolliameti 14.04.2021 teatisest (tl 62) nähtub, et ajavahemikul 01.08.2019– 31.03.2021 on kostjale tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 9879,80 eurot. Teatisele lisadest (tl 68, 71, 72, 76, 77, 78, 79, 80) tulenevalt olid väljamaksete tegijateks Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa, Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond, OÜ x, OÜ X ja Swedbank AS. Seetõttu moodustas ajavahemikul 01.08.2019–31.03.2021 kostja sissetulek keskmiselt 494 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti 22.09.2021 teatisest (tl 135) nähtub, et ajavahemikul 01.04.2021– 31.08.2021 on kostjale tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 6162.97 eurot. Maksu- ja Tolliameti 22.09.2021 tõendi (tl 136) kohaselt olid väljamaksete tegijateks Eesti Töötukassa ja X Estonia OÜ. Ajavahemikul 01.04.2021–31.08.2021 moodustas kostja sissetulek keskmiselt 1232,59 eurot kuus. Seega on kostja sissetulek kolmekordistunud võrreldes ajavahemikuga 01.08.2019– 31.03.
  1. Sotsiaalkindlustusameti 21.04.2021 (tl 103) ja 29.09.2021 (tl 142) teatiste kohaselt ei ole kostjale määratud pensioni ja/või toetuseid. AS Pensionikeskuse 05.10.2021 vastuse (tl 149) kohaselt pole pensioniregistri pidaja andmeil kostja esitanud raha väljavõtmise avaldust. Kinnistusraamatu andmeil (tl 54-55, 56, 115) kuulub kostjale (ühisomandis x) kolm kinnisasja: Narvas aadressil x asuv 47 m2 suurune eraomand (kinnistusraamatusse kantud 03.09.2019), Narvas aadressil x asuv 868 m2 suurune kinnistu (kinnistusraamatusse kantud 05.05.2020) ja Narvas aadressil x asuv 910 m2 suurune kinnistu (kinnistusraamatusse kantud 04.08.2021). Asja materjalide kohaselt on kostja elukoha aadressiks x. Kohus palus kostjal 21.09.
  2. a määruses (tl 118-120) selgitada, mis moel on kasutusel kinnisvara, mis ei ole kostja elukohaks, nt kes seal elab, mis asub, kas üürile/rendile antav. Juhul kui kinnisvara sai üürile/rendile antud, siis kui suur üür/renditasu moodustub kuus. Kostja ei vastanud kohtu ettepanekule. Transpordiameti liiklusregistri andmeil (tl 46) kuulub kostjale alates 14.12.2020 sõiduauto Volkswagen Passat, registreerimismärk x, ehitusaasta
  3. Kostja pangakonto x (Coop Pank) väljavõtte (tl 109) kohaselt kandis ta 12.12.2020 E G ’ile 2790 eurot selgitusega „KUPIL AVTO Passat x“ ehk eesti keeles „OSTSIN AUTO Passat x“. 8
(13)Tsiviilasi nr 2-20-1690 Äriregistris (tl 51) puuduvad andmed kostja kohta, et tema oleks mistahes ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Ajavahemikul 30.09.2016-30.09.2019 kostja pangakonto x väljavõtte (tl 22-25) kohaselt kandis ta iga kuu elatist hageja seadusliku esindaja pangakontole
  1. aastal 215 eurot,
  2. aastal 235 eurot,
  3. a jaanuaris 235 eurot ning ajavahemikul 01.02.2018-01.07.2018 iga kuu 250 eurot. Ajavahemikul 02.07.2018-26.03.2019 elatise ülekanded ei kajastu. Ajavahemikul 27.03.2019-20.09.2019 tasus kostja iga kuu hageja seadusliku esindaja pangakontole elatist 270 eurot. Ajavahemiku 01.11.2020-06.05.2021 eest kostja pangakonto xxx (Coop Pank) väljavõtte (tl 108114) kohaselt tasus ta 12.11.2020 hageja seadusliku esindaja pangakontole elatisena 262 eurot ning alates 22.12.2020 hakkas tasuma iga kuu elatisena 150 eurot. Pangakonto väljavõtte kohaselt laekus kostja kontole 9503,17 eurot ja läks välja 9507,55 eurot, vabad vahendid on 06.05.2021 seisuga 0,26 eurot. Laekunud on töötasu, ülekanded füüsilistelt isikutelt: A Z , Õ S, Eesti Töötukassa toetused, tulumaksu tagasimaks. Väljaminekuks on sularaha väljavõtmine, elatis, maksmine kauplustes, apteekides, tanklates, lokaalides, kindlustusmaksed, korterimaksed jne. Kohus tegi 21.09.
  4. a määruses (tl 118-120) kostjale ettepaneku esitada pangakonto väljavõtteid ajavahemiku 30.09.2019-01.11.2020 eest ja alates 06.05.
  5. Kostja ei esitanud pangakonto väljavõtteid määruses viidatud aja eest. Ühtlasi tegi kohus kostjale ettepaneku esitada tõendeid alates 31.01.2020 hagejale vabatahtlikult tasutud elatise suuruse kohta juhul, kui seda kostja pangakonto väljavõtetest ei nähtu. Kui kostja tasus lapsega seotud kulud nagu nt koolis käimise kulud, huviringid, reisid, korter, mis on lapse elukohaks, jne, tuli selle kohta tõendid esitada. Kostja ei esitanud kohtule mitte midagi. Hageja esitatud maksekorralduste (tl 30-34) kohaselt tasus kostja 22.11.2019 ja 23.12.2019 hageja seadusliku esindaja pangakontole elatisena 240 eurot ning 19.01.2020, 16.02.2020 ja 15.03.2020 – 262 eurot. Kohus leiab põhjendamatuks kostja väited, et tema majanduslik seisund ei võimalda tal maksta hagejale elatist seadusega ettenähtud miinimummääras ilma et kahjustaks enese tavalist ülalpidamist ning et hageja nõutud suuruses elatise väljamõistmisel sattuks kostja teine laps ebavõrdsesse olukorda võrreldes hagejaga. Kostjal on lisaks hagejale veel üks laps (tl 21, 60) poeg N S , sünd x. Kostja on abielus. Kohus on juba tuvastanud Maksu- ja Tolliameti tõenditest, et kostja sissetulek moodustas ajavahemikul 01.08.2019–31.03.2021 keskmiselt 494 eurot kuus ning ajavahemikul 01.04.2021– 31.08.2021 keskmiselt 1232,59 eurot kuus. Seetõttu pärast kostja teise lapse sündi 24.09.2019 kostja sissetulek märkimisväärselt suurenes. Ka kuulub avalike registrite teabe põhjal kostjale vara, mida soetati tema teise lapse sündi järel, mis näitab kohtu arvates kostja head varalist seisu ning suurendab tema võimekust oma lastele ülalpidamist anda. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 18 antud suunistest tulenevalt tuleb elatise suuruse määramisel silmas pidada ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine. Hagi vastuse kohaselt pole hagiavaldusest võimalik tuvastada hageja tegelikku vajaduste suurust. Samuti palus kostja elatise suuruse määramisel lähtuda
  6. a uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ ja Tartu Ülikooli
  7. a 9
(13)Tsiviilasi nr 2-20-1690 uuringust (tõenäoliselt peab kostja silmas Justiitsministeeriumi tellimisel
  1. a veebruaril koostatud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi (PwC) lõpparuanne „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (miinimumelatise uuring)). Tõsi küll, hagiavaldus sai blanketil esitatud ja lahter „Lapse vajaduste loetelu (1 kuu kohta)“ jäi täitmata, kuid hageja on seisukohal, et tema nõude suurus on põhjendatud. Kohus tegi 21.09.
  2. a määruses (tl 118-120) hagejale ettepaneku esitada oma kulutuste liike ja nende suurust ühes kuus ja põhistada nende suurust ja vajadust, kuid hageja kohtule ei vastanud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 p-s 16 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Riigikohus on lahendis 3-2-1-7-05 p-s 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus. Eelneva alusel leiab kohus, et tuleb eeldada, et hageja ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Seetõttu ei ole kõne all oleval juhul asjakohane kostja viide uuringutele. Kohus leiab ülaltoodut arvesse võttes, et põhjendatud on hageja elatise nõue seadusega ettenähtud miinimummääras ning et kostja varaline olukord võimaldab tal täita hageja ülalpidamiskohustust kõnealuses suuruses seejuures kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja kostja teine laps ei sattu hageja nõutud suuruses elatist välja mõistes ebavõrdsesse olukorda võrreldes hagejaga. Kostja on menetluses taotlenud riiklike toetustega arvestamist. Kohus leiab, et kõne all oleval juhul see põhjendatud ei ole. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista (vt Riigikohtu 09.06.
  3. a otsus nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Perehüvitiste seaduse (PHS) § 2 sätestab üldise perepoliitilise eesmärgi, milleks on lastega perede ning laste kasvatamise toetamine. Sellel eesmärgil makstakse PHS § 3 järgi lastega perede heaolu tagamiseks perehüvitisi, mille liigid on riiklik peretoetus (peretoetus), vanemahüvitis ja elatisabi. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22.03.
  4. a otsus nr 3-2-1-174-16, p 14). Kohus leiab, et, arvestades kostja majanduslikku seisu, jääks põhjendamata riiklike toetustega arvestamine ja selle võrra väljamõistetava elatise suuruse vähendamine. Kohus ei ole nõus kostja väitega, et hageja ema ei anna hagejale ülalpidamist samas suuruses nagu seda nõutakse kostjalt. Kohus kontrollis ka hageja ema sissetulekud ja varalise seisundi. 10
(13)Tsiviilasi nr 2-20-1690 Vaidlust ei ole, et hageja emal O Sl on lisaks hagejale veel üks laps (tl 59): poeg F S , sünd 03.04.2017. Hageja seaduslik esindaja on abielus (tl 59). Asja materjalide hulgas olevate Maksu- ja Tolliameti töötajate registri andmete kohaselt (tl 47) töötab hageja ema alates 20.10.2008 Narva linna Sotsiaalabiametis lastekaitse tippspetsialistina (avalik teenistus). Eesti Töötukassa 17.04.2021 vastuse (tl 82) ja 21.09.2021 vastuse (tl 130) kohaselt ei ole töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri alusel O S olnud mitte kunagi töötuna arvel ning andmed tema kohta Eesti Töötukassas puuduvad. Maksu- ja Tolliameti 14.04.2021 teatisest (tl 64) nähtub, et ajavahemikul 01.08.2019– 31.03.2021 hageja emale on tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 17 340,66 eurot. Teatisele lisadest (tl 6667, 69-70, 73-75) tulenevalt olid väljamaksete tegijateks AS SEB Pank, Eesti Haigekassa, Narva linna Sotsiaalabiamet. Seetõttu moodustas hageja ema sissetulek ajavahemikul 01.08.2019–31.03.2021 keskmiselt 867 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti 22.09.2021 teatisest (tl 133) nähtub, et ajavahemikul 01.04.2021– 31.08.2021 on hageja emale tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 5533,36 eurot. Maksu- ja Tolliameti 22.09.2021 tõendi (tl 134) kohaselt oli väljamaksete tegijaks Narva linna Sotsiaalabiamet. Ajavahemikul 01.04.2021–31.08.2021 moodustas hageja ema sissetulek keskmiselt 1106,67 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti 21.04.2021 (tl 103) ja 29.09.2021 (tl 142) teatiste kohaselt on alates 01.08.2019 kuni käesoleva ajani O Sle (ik
  1. x)määratud: 01.08.2019 – lapsetoetus summas 120,00 eurot kuus; lapsehooldustasu summas 57,54 eurot kuus. 01.09.2019 kuni 30.04.2020 – lapsetoetus summas 120,00 eurot kuus; lapsehooldustasu summas 38,36 eurot kuus. 01.05.2020 kuni käesoleva ajani – lapsetoetus summas 120,00 eurot kuus. A S (ik xxx) eest on välja makstud: alates 01.04.2021 kuni käesoleva ajani – lapsetoetus summas 60,00 eurot kuus. AS Pensionikeskuse 05.10.2021 vastuse (tl 149) kohaselt on O S (isikukood
  2. x)esitanud pensioniregistri pidaja andmetel raha väljavõtmise avalduse 28.01.2021. Väljamakse teostati septembris X pangakontole. Hageja ema pensionikonto väljavõtte (tl 150) kohaselt oli temale välja makstud kokku 5715,21 eurot. Kinnistusraamatu andmeil (tl 52-53) kuulub hageja emale ½ kaasomandist Narvas aadressil x asuvast 65,50 m2 suurusest eraomandist (kinnistusraamatusse kantud 30.09.2014). Asja materjalide kohaselt elavad hageja ja tema seaduslik esindaja sellel aadressil. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (tl 45, 116-117) hageja ema omandis sõidukeid ei ole, ta on mitme sõiduki kasutajaks. Samas on ta alates 15.07.2021 AS-le SEB Liising kuuluva sõiduauto TOYOTA RAV4, registreerimismärk x, ehitusaasta 2021, vastutavaks kasutajaks. Äriregistris (tl 50) puuduvad andmed hageja ema kohta, et tema oleks mistahes ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. 11
(13)Tsiviilasi nr 2-20-1690 Ajavahemiku 01.11.2020–20.04.2021 eest hageja ema AS SEB Pank pangakonto X väljavõtte (tl 86-100) kohaselt laekus hageja ema kontole 7048,22 eurot ja läks välja 5836,67 eurot, vabad vahendid on 20.04.2021 seisuga 4173,56 eurot. Laekunud on peretoetus Sotsiaalkindlustusametilt, töötasu Narva linna Sotsiaalabiametilt, elatis kostjalt, töövõimetushüvitis Eesti Haigekassalt, tulumaksu tagastamine. Väljaminekuks on panga teenustasud, pangakonto kuutasud, sularaha väljavõtmine, maksed kauplustes, apteekides, tanklates, lokaalides, korterimaksed, maksed interneti, telefoni, elektrienergia eest jne. Kohus tegi 21.09.
  1. a määruses (tl 118-120) hagejale ettepaneku esitada pangakontoväljavõtet tema sissetulekute ja väljaminekute kohta alates
  2. aprillist
  3. Hageja ei esitanud kohtule mitte midagi. Kohus leiab, et esitatud andmete põhjal saab järeldada, et küll hageja ema on võimeline ja rahuldab hageja igapäevased vajadused ning tagab hageja arenguks küllaldased vahendid samas suuruses nagu kostjalt nõutakse. Asja materjalidest selgub, et kostja ei täida lapse (hageja) ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, sest maksab elatist ebakorrapäraselt ja seda seadusega ettenähtud suurusest vähem. Seega rikub kostja hageja suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ning hagi esitamine oli õigustatud ja kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et ajavahemikul 31.01.2020–13.04.2021 tasus kostja elatisena kokku 1536 eurot. Kui kostja tasus omal tahtel elatist ka viidatud ajavahemikul või pärast 13.04.2021, tuleb sellegagi arvestada kohtuotsuse täitmisel. Kooskõlas

§ 445

lg-ga 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra ning kohustab kostjat maksma hageja igakuise elatusraha hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tehtud otsus on seetõttu kostja kahjuks.

§ 162

alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui 12

(13)Tsiviilasi nr 2-20-1690 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude nimekirja hageja ei esitanud. Ühtlasi ei nähtu hageja menetluskulusid tsiviilasja materjalide hulgast, mistõttu kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata jätab. Hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 14.04.2022 kohtuotsusega. 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.