§-le 192 lg
lg 1 p 3 sätestatud rahuldamisjärgus Tähtaegselt esitamata tunnustatud nõudeid ning pankrotiseaduse kohaselt nende nõuetega samas järgus rahuldamisele kuuluvaid nõudeid kompromissi alusel ei rahuldata. 1.
lg 1 p 3 sätestatud rahuldamisjärgus, siis talle väljamakseid ei tehta ning nendele nõuetele vastavate arvestuslike jaotiste väljamaksmiseks hoiustatud raha makstakse 6
lg 1 nimetatud väljamaksed ja pärast kompromissettepaneku esitamist 28.06.2021 tekkinud ja tekkivad täiendavad kulud ja kohustused, sealhulgas, kuid mitte ainult AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri menetluskulud (välja arvatud pankrotihalduri lepingulise esindaja kulud) ja AS-ilt Süda Maja (pankrotis) või AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldurilt kohtumenetlustes välja mõistetavad teiste menetlusosaliste menetluskulud (edaspidi ühiselt nimetatud Kulud) hüvitab OÜ Orbital Tallinn (registrikood 14887194) kompromissi alusel OÜle Orbital Tallinn tehtava väljamakse arvel. Pärast kompromissi kinnitava määruse jõustumist kohtumenetlustes AS-i Süda Maja (pankrotis) kasuks välja mõistetavad menetluskulud hüvitatakse OÜ-le Orbital Tallinn. 1.
Jätta pankrotihaldur Toomas Saarma vabastamata kuni kompromissist tulenevate kohustuste täitmiseni. Lõpetada AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetlus. Pankrotihalduril avaldada teade kompromissi kinnitamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7 4) Maakohus tuvastas, et teade võlausaldajate üldkoosoleku toimumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.06.2021, mis oli kooskõlas pankrotiseaduse (
) § 79 lg-ga 4. Võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt osales koosolekul 7 võlausaldajat, kellel oli nõudeid kokku 28 559 804,74 eurot. Kokku oli võlausaldajatel nõudeid 28 852 706,30 eurot. Koosolekul osalesid seega võlausaldajad, kellel oli rohkem kui 2/3 nõuete summast. Kompromissi poolt hääletas 5 võlausaldajat, kelle nõuded moodustasid kokku 28 272 692,54 eurot ja vastu oli 2 võlausaldajat, kelle nõuded moodustasid kokku 287 112,20 eurot. Poolt hääletas rohkem kui pool kohalviibijatest. Kompromissotsus vastas
Vastavalt
lg-le 2 tuli kohtul hinnata, kas järgitud on pankrotiseaduses sätestatud formaalseid nõudeid kompromissi tegemisel. Maakohus asus seisukohale, et kohus ei tungi otsuste majanduslikku sisusse ega otstarbekusse. Kõik need kaalutlused jäävad võlausaldajate kanda. Võlausaldajad peavad ise hindama, kas raamatupidamine on piisav kompromissi tegemiseks ja kas kompromiss on täidetav. Pooleliolevad kohtuvaidlused ei olnud kompromissi välistav asjaolu.
lg 2 kohaselt võib kompromiss ette näha, et teatud tehinguid võib võlgnik teha üksnes halduri nõusolekul, mistõttu vara valitsemise õigus kompromissi kinnitamisel tingimusteta võlgnikule üle ei lähe. Kõike seda kaaluvad just võlausaldajad. Kohus jälgib kompromissi kinnitamise (protseduuri) seaduslikkust ja peab jälgima, et tegemist ei oleks pettusega vastuvõetud kompromissiga. Pettusega antud juhul tegemist ei olnud. Samuti olid täidetud kõik pankrotiseaduses sätestatud nõuded kompromissi tegemiseks. Võlausaldajate vastav üldkoosolek oli kokku kutsutud pankrotiseaduse nõudeid järgides, kompromissi oli otsustanud vajalik hulk võlausaldajaid. Seetõttu olid pankrotiseaduse nõuded täidetud. Kompromissiga võttis kohustuse ka Orbital Tallinn OÜ, mis oli lubatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 5 alusel. Orbital Tallinn OÜ kinnitas oma tahet kohustusi kanda nii võlausaldajatele kui kohtule, paludes vaatamata esitatud vastuväidetele kompromiss kohtu poolt kinnitada. Kompromiss hõlmas pankrotihalduri tasu, mis mahtus
lg 4 ja § 65 (kuni 30.06.2014 kehtinud redaktsioonis) järgi sätestatud piirmääradesse (antud juhul 3,82% pankrotivarasse laekunud varast). Seetõttu puudusid takistused kompromissi kinnitamiseks. Kompromiss polnud vastuolus pankrotiseaduse mõtte ega eesmärgiga. Määruskaebus 5) Võlausaldajad ALANDIA KV OÜ ja X (kaebajad) palusid tühistada maakohtu määruse ja teha uue, millega jätta kompromiss kinnitamata või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Menetluskulud tuli jätta võlgniku kanda. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme hinnates vaid kompromissi vastavust pankrotiseaduse formaalsetele nõuetele, mis viis ebaõige lahendi tegemiseni. Formaalsete eelduste täidetuse kõrval pidanuks kohus kompromissi ka sisuliselt kontrollima ja hindama, kas kompromiss oli sisulisest küljest seadusega kooskõlas ja täidetav ning arvestab maksimaalselt kõikide võlausaldajate ühiste huvidega. Kohus pidanuks analüüsima kaebajate poolt kompromissile esitatud vastuväiteid ja nendega mittenõustumist põhjendama. Maakohtu määrus oli olulises osas põhjendamata, seadusevastane ja kohus rikkus uurimiskohustust. Maakohus rikkus materiaalõiguse norme, kui jättis arvestamata, et kompromissotsus eirab pankrotiõigusliku kompromissi seadusjärgset eesmärki pakkuda alternatiivi likvideerivale pankrotimenetlusele. Pankrotiõiguslikku kompromissi ei saanud teha ilma äriühingu tervendamise kavatsuseta ja tegevuse jätkamiseta. Maakohus kompromissotsuse seaduspärasuse analüüsimisel jättis
§-d 178 ja 179 põhjendamatult kohaldamata. Sisuliselt sooviti kompromisskokkuleppega varjatult läbi viia n.ö tavapärane likvideeriv pankrotimenetlus, eirates samas aga likvideerivale pankrotimenetlusele sätestatud reegleid. 8 Kompromissiotsus oli põhimõttelises vastuolus kompromissi seadusjärgsete tagajärgedega ning polnud täidetav. Kompromissotsuses haldurile ettenähtud õigused ja kohustused olid otseses vastuolus
Olukorras, kus halduril puudus õigus teha kompromissis talle ettenähtud toiminguid, ei olnud kompromiss reaalsuses ka täidetav. Kompromissiga sooviti lubamatult vältida pankrotiseaduses nõuete tasaarvestusele seatud piiranguid ja maakohus jättis põhjendamatult hindamata, et kompromissi täitmine polnud ka nõuete tasaarvestuse piirangute tõttu ilmselt võimalik. Kaebajad leidsid, et kompromiss oli tehtud pettuse mõjul, sest see sisaldas ebaõiget või vähemalt äärmiselt spekulatiivset kinnitust, nagu saaksid võlausaldajate nõuded kompromissi korral rahuldatud tunduvalt suuremas ulatuses kui tavapärase likvideeriva pankrotimenetluse puhul. Tegelikkuses eelistatakse kompromissiga põhjendamatult võlgniku uue suurvõlausaldaja Orbital Tallinn OÜ huve ning kompromiss ei taga seda, et võlgniku võlausaldajate nõuded saaksid rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Oli võimalik, et tavapärases pankrotimenetluses ilma kompromissita saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud suuremas ulatuses kui vaidlusaluse kompromissiga. Kompromissotsus ei arvestanud võlgniku pooleliolevate kohtuasjadega, millel oli otsene mõju pankrotivarale ja kompromissi täitmisele. Pankrotimenetlust ei saanud kompromissiga lõpetada ka olukorras, kus puudus terviklik ja usaldusväärne ülevaade võlgniku rahalistest liikumistest ja varalisest seisundist. Sellega seonduvalt oli pooleli võlgniku erikontrolli kavandamine ja läbiviimine. Menetluse edasine käik 6) Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis ülejäänud menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks. 7) Võlausaldajad Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, Q, osaühing Probus ja Orbital Tallinn OÜ ning pankrotihaldur vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Pankrotihaldur avaldas, et Z polnud enam võlausaldaja. Võlausaldaja Y toetas määruskaebust. 8) Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 9) Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Käesolevas asjas vaieldakse selle üle, kas maakohtu otsustus võlgniku võlausaldajate poolt vastu võetud kompromissi kinnitamise kohta oli seaduslik. Määruskaebuse esitajate hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et kompromissiotsus vastas pankrotiseaduse nõuetele ja selle kinnitamata jätmiseks puudus alus. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajatega.
lg 1 kohaselt on kompromiss võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises.
lg 2 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui kompromissi tegemisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid või kui kompromiss on tehtud pettuse mõjul. Samas võib kompromissi eeltoodud sätte alusel kinnitamata jätta ka selle vastuolu tõttu heade kommetega. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt vastab kompromiss tsiviilõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 lg-s 1 antud tehingu mõistele ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 8 antud lepingu mõistele, millele VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldub ka võlaõigusseadus. Sellest tulenevalt kohalduvad kompromissile ka lepingutele esitatavad üldised 9 nõuded võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi (vt Riigikohtu 24.05.2005 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-53-05, p-d 18, 19). Kohus saab kontrollida kompromissi sisuliselt ja peab hindama mh seda, kas kompromissiga ei kahjustata ebaproportsionaalselt mõnda võlausaldajat. Kohus peab kontrollima, kas kompromissiga on erinevate võlausaldajate ühiste huvidega maksimaalselt arvestatud ning ega mõnda võlausaldajat ei ole näiteks häälteenamusele tuginedes põhjendamatult eelistatud. Omal algatusel peab kohus kompromissi kinnitamisel kontrollima üksnes seda, kas kompromissi kinnitamisel on järgitud vastavaid menetlusnorme, s.t kas kompromiss vastab formaalselt seaduse nõuetele ja kas kompromissi ei saavutatud hääletusega mõnda võlausaldajat teistega võrreldes hea usu põhimõtte vastaselt kahjustades või eelistades, näiteks vaidlustatud nõuetest tuleneva häälteenamusega. Muul alusel kompromissi kinnitamata jätmise eelduseks on vastava vastuväite esitamine kohtule ja selle põhjendamine (vt viidatud Riigikohtu määruse p-d 21 ja 23). 10) Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate etteheidetega, et maakohus jättis kompromissi sisuliselt kontrollimata ja kaebajate vastuväidetele vastamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on nõuetekohaselt põhjendatud. Maakohus kontrollis kompromissiotsust sisuliselt. Määruse põhjendava osa kohaselt hindas maakohus kompromissiotsust kinnitades muu hulgas seda, kas on täidetud kõik pankrotiseaduses sätestatud kompromissiotsuse tegemise nõuded, sh kas võlausaldajate üldkoosolek kutsuti kokku nõuetekohaselt ning kompromissiotsusel oli piisav võlausaldajate toetus, kas kompromissiotsus pole vastu võetud pettusega. Maakohus selgitas, et pooleliolevad kohtuvaidlused ei ole kompromissiotsuse tegemist välistavaks asjaoluks ning kompromissiotsuse tegemist ei takista ka kaebajate poolt võlgniku raamatupidamise korraldamise kohta esitatud spekulatsioonid. Maakohus juhtis põhjendatult tähelepanu ka sellele, et võlausaldajad hindavad kompromissiotsuse tegemisel ise kompromissi sisu ja otstarbekust ning kompromissiotsuse tegemiseks vajalike andmete piisavust. Maakohus arvestas määruse tegemisel kõigi kaebajate poolt kompromissiotsusele esitatud vastuväidetega, leides kokkuvõtlikult, et need vastuväited ei anna alust kompromissiotsuse kinnitamata jätmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga. Kaebajad ei ole kompromissiotsusele esitanud selliseid vastuväiteid, mis annaks alust kompromissiotsuse kinnitamata jätmiseks. 11) Kaebajad väitsid, et kompromiss peaks nägema ette võlgniku tegevuse jätkamise. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole põhjendatud vastuväitega.
§-dest 178 ja 179 ei tulene piirangut, et kompromissi saab teha üksnes juhul, kui pankrotivõlgniku tegevus jätkub. Samuti pole kaebajate selline seisukoht kooskõlas
§-ga 2, § 178 lg-ga 1 ja § 157 p-ga 6, mille järgi võib pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuete rahuldamine toimuda mitte ainult võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu, vaid ka võlgniku vara võõrandamise kaudu.
lg 1 teise lause kohaselt lisatakse kompromissiettepanekule majandus- või kutsetegevuse jätkamise kava ja ettevõtte tervendamiskava juhul, kui pankrotivõlgnik tegeleb majandus- või kutsetegevusega. Pankrotihaldur selgitas, et võlgnik puudub majandustegevus ning võlgnik ei alusta majandustegevust ka pärast kompromissi kinnitamist. Seetõttu nägi kompromissiettepanek ette võlgniku likvideerimise pärast kompromissi täitmist. Kompromissi korral ei kohaldu
piirangud, millele määruskaebuses läbivalt viidatakse, kuna kompromissi korral pankrotimenetlus lõpeb. Kompromissi regulatsiooni peamine idee ei ole mitte seada piiranguid kokkuleppimisele, vaid luua võimalus pankrotiasja kokkuleppeliseks, kiiremaks lahendamiseks. Kaebajad ei toonud ka esile, et neil oleks eraldiseisev kaitset vajav huvi võlgniku tegevuse jätkumise vastu. Seetõttu võlgniku likvideerimine ei kahjusta võlausaldajate huve. Maakohus märkis vaidlustatud määruses õigesti, et kompromiss ei ole vastuolus pankrotiseaduse mõtte ega eesmärgiga. 10 12) Ebaõiged on määruskaebuses toodud väited, et kompromissi täitmine ei ole tagatud, kuna kompromissiga saaks võlgnik tagasi vara valitsemise õiguse. Kompromissiotsuse p 1.2 ei ole vastuolus
Antud juhul andsid võlgnik ja võlausaldajad omavahelise kokkuleppe alusel pankrotihaldurile õiguse kompromissiotsuses kirjeldatud toimingute tegemiseks, sh võlgniku vara müümiseks ning võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kuna pankrotihaldur tegutseb pärast kompromissi kinnitamist ja pankrotimenetluse lõpetamist võlgniku ja võlausaldajate vahelise kokkuleppe alusel, siis on pankrotihalduril vaatamata pankrotimenetluse lõppemisele õigus võlgniku vara müüa ja väljamakseid teha. Seega on kompromiss täidetav. 13) Ringkonnakohus leiab, et kompromissiotsus ei ole
lg-tega 3 ja lg 31 vastuolus.
Kompromissiotsuse kinnitamisega pankrotimenetlus lõppeb (
Pankrotimenetluse lõppemisega koos lõpeb ka
Kompromiss on alternatiivne pankrotimenetluse lõppemise alus ning on iseenesest mõistetav, et pankrotimenetluse lõppemise järgselt lõpeb ka pankrotiseaduses sätestatud nõuete mõju. Kompromissi täitmise ajal toimub nõuete tasaarvestamine VÕS § 197 jj sätestatud üldised nõuete tasaarvestamise reeglid. Ringkonnakohus leiab, et kompromissiotsuses sisalduv nõuete tasaarvestamise võimalus on kooskõlas võlaõigusseaduses sätestatud üldise nõude tasaarvestamise regulatsiooniga. Kaebajate väited, et kompromiss ei tohiks näha ette Orbital Tallinn OÜ-le väljamakstava summa arvelt pankrotimenetluse kulude kandmist ja vajadusel võlausaldajate nõuete rahuldamist, on asjakohatu, sest kõnealusel juhul ei ole tegemist enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõude võlausaldajapoolse tasaarvestamisega pankrotimenetluse ajal, vaid pärast pankrotimenetluse lõppemist väljamakstavast summast mahaarvamiste tegemiseks nõusoleku andmisega. Nõusolek, mis võimaldab rahuldada teiste võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses, ei saa olla teiste võlausaldajate huvidega vastuolus. Seega märkis maakohus vaidlustatud määruses õigesti, et kompromissiga on võtnud kohustuse ka Orbital Tallinn OÜ, kes on kinnitanud oma tahet vastavat kohustust kanda. Ebaõige on kaebajate väide, mille kohaselt sõltub kompromissi täitmine sellest, kas Orbital Tallinn OÜ-l on võimalik oma nõudeid võlgniku vastu tasaarvestada või mitte. Orbital Tallinn OÜ-l on sarnaselt kõigi teiste võlausaldajatega õigus kompromissiotsuse alusel väljamakse saamiseks. Orbital Tallinn OÜ saab kompromissiotsuse alusel tehtava väljamakse arvel kompromissiotsusest tulenevad rahalised kohustused sõltumata selles, kas Orbital Tallinn OÜ osaleb võlgniku vara müümiseks korraldatavatel enampakkumistel või mitte. Kaebajate vastupidised väited on tõendamata. Kompromissi kohaselt on kõigil võlausaldajatel võrdne võimalus teha tasaarvestusi kompromissi alusel tehtava väljamakse tasumise nõudega. Tasaarvestuse võimaluse andmisega ei ole eelistatud mitte ühtegi võlausaldajat. Tasaarvestuse võimaluse kasutamine ei kahjusta mitte ühtegi võlausaldajat. Põhjendamatu on ka kaebajate väide, mille kohaselt on kompromissi eesmärgiks viia võlgniku varade müük läbi sisuliselt ainult ühele võlausaldajale sobival viisil. Kompromissiotsuse kohaselt toimub võlgniku varade müük enampakkumisel pankrotiseaduses sätestatud korras. Pankrotiseaduses sätestatud vara müügi korda ei saa käsitleda ühele võlausaldajale sobiva vara müügi viisina. Kompromissiotsuses kirjeldatud vara müügi viis on seaduslik. Kinnistu müügist sõlmitavast müügilepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust tasaarvestuse kaudu täitev ostja ei omanda müügilepingu eset tasuta. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses. Seega mõlemad tasaarvestuse poole jätavad oma kohustuse osaliselt „reaalses rahas“ täitmata. See ei 11 anna alust väita, et tasaarvestamise võimalust kasutav võlausaldaja oleks saanud mingisuguse eelise. Tasaarvestus on õiguspärane rahalise kohustuse täitmise viis. Enampakkumisel konkureerivad kõik ostuhuvilised võrdsetel alustel. Ainuüksi asjaolu, et mõnel enampakkumisel osalejal võib olla võimalik ostuhinda tasaarvestada, ei muuda enampakkumisel osalemise aluseid ebavõrdseks. Võlausaldajaks mitteoleva isiku huvi enampakkumisel osaleda ei sõltu sellest, kas võlausaldaja võib parima pakkumise esitamise korral kinnistu eest tasumisele kuuluva summa ja võlgniku käest saadava väljamakse tasaarvestada. Enampakkumisel konkureeritakse mitte tasumise viisis, vaid hinnas. Kui võlausaldajaks mitteolev isik esitab enampakkumisel suurema pakkumise kui võlausaldaja, siis omandab kinnistu võlausaldajaks mitteolev isik. Kui võlausaldajaks mitteolev isik esitab enampakkumisel väiksema pakkumise kui võlausaldaja, siis omandab kinnistu võlausaldaja. Mõlemal juhul on tagatud võlausaldajate ühine huvi, et võlgniku kinnistu saaks võõrandatud suurima võimaliku summa eest. Tasaarvestuse võimalus ei mõjuta enampakkumisel kujunevat kinnistu hinda ega võlausaldajatele tehtavate väljamaksete arvutamisel aluseks võetava tulemi suurust. Sellise sisuga kompromissis ei ole mitte midagi petturlikku. Määruskaebusest ei nähtu, milles konkreetselt seisneb kompromissiga kaasnev võlausaldajate huvide kahjustamine ja miks pankrotimenetluse jätkamine kompromissita oleks võlausaldajatele kasulikum. 14) Alusetud on ka määruskaebuse esitajate väited ülevaate puudumise kohta pankrotivõlgniku majanduslikust seisust ja selle kohta antava info ebausaldusväärsusest. Puudub vaidlus, et pankrotihalduri üle on kogu pankrotimenetluse vältel teostanud järelevalvet pankrotitoimkond, ning nii pankrotihalduri ja pankrotimenetluse üle omakorda järelevalvet ka maakohus. Samuti on pankrotihaldur andnud võlausaldajate koosolekul ülevaateid võlgniku majanduslikust seisust ning võlausaldajatel on olnud ka õigus pöörduda teabe saamiseks otse pankrotihalduri poole. Ka justiitsministeerium menetles mitut kaebust halduri vastu ning leidis, et pankrotihaldur ei olnud oma kohustusi rikkunud. Pankrotihaldur kinnitas, et kõigile võlausaldajatele on pankrotimenetluse ajal olnud tagatud juurdepääs pankrotiseaduses sätestatud teabele ja võlgnikul olemasolev raha vastab arvelduskontodel tegelikult hoiustatud rahasummale. Summa vastavust on kontrollinud pankrotihalduri tegevuse üle järelevalvet teostav pankrotitoimkond. Kaebajad ei ole määruskaebuses esile toonud mitte ühtegi konkreetset asjaolu, mis annaks kasvõi kaudseltki alust arvata, et võlgniku arvelduskontodel hoiustatud rahasumma peaks olema kompromissiettepanekus näidatust suurem. Kaebajate esile toodu ei anna kohtule alust kahelda, et summa ei vasta tegelikkusele. Nähtub, et kompromissiettepanekus on väljamaksete suuruse kujunemise aluseks olevaid asjaolusid piisavalt detailselt selgitatud. Seega oli igal võlausaldajal võimalik väljamaksete suurust kontrollida. Puudub mistahes alus eeldada, et pankrotihaldur on kompromissiettepanekus esitanud pankrotivara koosseisu kohta valeandmeid. Selle kohta puuduvad mistahes tõendid. Määruskaebuse esitajad ei ole esitanud mitte ühtegi konkreetset väidet, milline peaks nende arvates pankrotivara suurus olema või mis ulatuses peaks nõudeid rahuldama. Ka võlgniku võimalik erikontroll ei puuduta pankrotimenetlust ega mõjuta pankrotimenetluse käiku. Samuti ei välista võimalik erikontroll kompromissiotsuse tegemist ega kinnitamist. Kaebuse vastuväited erikontrolliga seoses olid ebamäärased ja tõendamata. 15) Maakohus märkis vaidlustatud määruses õigesti, et kohtuvaidlused ei ole kompromissi välistav asjaolu. Ringkonnakohutu hinnangul ei ole kaebajate väited sellised, mis annaksid aluse kompromissi kinnitamata jätmiseks. 12 Kaebajad leidsid, et tsiviilasjaga nr 2-21-9952 kompromissis mittearvestamine on vastuolus kompromissi üldeesmärgiga hõlmata kompromissiga kõik pooleliolevad kohtuasjad. Puudus vaidlus, et tsiviilasja nr 2-21-9952 menetlus algas pärast kompromissiettepaneku koostamist ja kompromissiotsuse tegemist. Seetõttu ei saanud kompromiss tsiviilasja nr 2-21-9952 hõlmata. Pelgalt tsiviilasja nr 2-21-9952 kompromissiotsuses kajastamata jätmine ei anna alust kompromissiotsuse kinnitamata jätmiseks, sest peab eksisteerima sellega kaasnev negatiivne tagajärg. Sellist asjaolu kaebajad esile ei toonud. Üldistatud ja hüpoteetilised etteheited ei ole piisavaks, et jätta kompromiss kinnitamata. Kaebajad leidsid, et pankrotimenetluse kompromissiga lõpetamine oli ennatlik ja põhjendamatu ka seetõttu, et tsiviilasjas nr 2-21-9952 peab kohus muuhulgas hindama pankrotihalduri kutsetegevuse nõuete võimalikku rikkumist võlgniku pankrotimenetluses. Kuna pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses tehtava kompromissi pool, siis ei saa pankrotihalduri tegevuse peale esitatud kaebused takistada kompromissiotsuse tegemist ega kinnitamist. Kaebajad väitsid mh ka seda, et polnud selge, milliste vahendite arvelt kantakse selles vaidluses menetluskulusid. Käesolevas asjas tehtud kompromiss näeb ette pärast kompromissiettepaneku esitamist tekkivate kulude kandmise. Kulusid kannab OÜ Orbital Tallinn. Seega ei välista ka sellised vastuväited kompromissi kinnitamist. Asjaoludest nähtub, et kompromissi tegemisel on lähtutud eeldusest, et hagi rahuldamine tsiviilasjas nr 2-20-10358 on ebatõenäoline. Seega ei saa väita, et kompromissi tegemisel ei arvestatud selle vaidlusega. Asjaolu, kas kompromissiotsuse täitmine võib kunagi tulevikus võimatuks muutuda selle tsiviilasja või mõne muu asjaolu tõttu, on hüpoteetiline ega ei anna alust kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kaebajate hinnangul tsiviilasjas nr 2-15-19597 esitatud haginõuetest ei laeku mingit raha pankrotivarasse, mida kompromissi tegemisel sooviti kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka sellised väited aluse kompromissi kinnitamata jätmiseks. Pankrotihaldur selgitas, et kompromissiotsust ei tehtud lähtudes eeldusest, et tsiviilasja nr 2-15-19597 esemeks olnud hagi rahuldatakse. Kompromissiotsuse tegemisel arvestati ka võimalusega, et tsiviilasja nr 2-15-19597 esemeks olnud hagi jääb rahuldamata. Kompromissiotsus on tehtud arvestusega, et kompromissi aluseks saaksid võlausaldajate nõuded nö tavapärase likvideeriva pankrotimenetlusega võrreldes suuremas ulatuses rahuldatud ka siis, kui tsiviilasjas nr 2-15-19597 esemeks olnud hagi jääb rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-15-19597 esemeks olnud hagi rahuldamata jätmine ei mõjuta kompromissiotsuse alusel võlausaldajatele tehtava esimese väljamakse suurust (kompromissiotsuse p-d 1.7., 1.8. ja 1.9.). Tsiviilasjas nr 2-15-19597 esemeks olnud hagi rahuldamata jätmine ei mõjuta kompromissi kasulikkust. Kaebajate vastupidised väited on alusetud. Kaebajad olid seisukohal, et haldur tegi kompromissi tingimusi rikkudes pankrotivarast suure väljamakse menetluskulude hüvitamiseks, mis märgatavalt vähendas pankrotivara ja mõjutab negatiivselt võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust. Ringkonnakohus leiab, et kõnealuse väljamakse tegemine ei ole kompromissiotsusega vastuolus. Kompromissiotsus ei keelanud pankrotimenetluse kulude kandmist ja massikohustuste täitmist võlgniku pankrotivara arvel. Kompromissiotsuses on kokku lepitud, et OÜ Orbital Tallinn hüvitab massikohustused, pankrotimenetluse kulud, muud
lg 1 nimetatud väljamaksed kompromissi alusel OÜ-le Orbital Tallinn tehtava väljamakse arvel. Seega on väljamakse kompromissiotsusega kooskõlas ja see makse ei mõjuta kompromissiotsuse täitmist ega kompromissiotsuse alusel võlausaldajatele tehtavate väljamaksete suurust. 16) Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud võrdsetes osades ALANDIA KV OÜ ja X kanda vastavalt TsMS § 165 lg-le 1 ja § 171 lg-le 1. 13 Menetluskulude kindlaksmääramist määruskaebemenetluses taotlesid 17.12.2021 OÜ Orbital Tallinn ja 20.12.2022 Y. Ülejäänud menetlusosalised menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei taotlenud. Ringkonnakohus analüüsis mõlema võlausaldaja menetluskulude nimekirju ning leidis, et need vastavad menetluse käigule ning on täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud, arvestades määruskaebuse väiteid ning esitatud menetlusdokumentide sisu. Lepinguliste esindajate tunnihind on vastavuses kohtupraktika ja käesoleva asja keerukusega. OÜ Orbital Tallinn tuleb kasuks välja mõista menetluskulude hüvitist 1 137,50 eurot (lepingulise esindaja tasu käibemaksuta) 6 tunni 30 minuti eest tasumääraga 175 eurot. Y kasuks tuleb välja mõista menetluskulude hüvitis 630 eurot (lepingulise esindaja tasu käibemaksuga) 3,75 tunni eest tasumääraga 168 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest peab kumbki kaebaja hüvitama OÜ-le Orbital Tallinn 568,75 eurot ja Y-le 315 eurot. Mõlemad võlausaldajad taotlesid menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Ringkonnakohus rahuldab selle taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel. 17) Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse
MS § 178 lg 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.