← Eesti

2-21-134825/8

Obsah (5)§ 444§ 486§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2022.a., Tallinna kohtumaja Kohtujurist Lii Zerel Tsiviilasja number 2-21-1348

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU SELGITUSED 1. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. Kostjale A L’le olid hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud 04.03.2022, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
  2. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 560 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud 108,97 eurot ja hagimenetluses täiendavalt tasutud 451,03 eurot) ning õigusabikulud summas 360 eurot (s.o 3 tundi tööd tunnihinnaga 120 eurot).
  3. Kohus selgitab, et kuivõrd

§ 486

lg-st 2 tulenevalt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest ja kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus on antud asjas esitatud 03.11.2021, siis lähtudes

  1. aastal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st 1 ja Lisast 1 tuli hagi hinnalt 4 991,13 eurot tasuda riigilõivu kokku summas 400 eurot.
  2. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on ei ole sellised, 2 mis õigustavad hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 3 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuta) peab kohus antud juhul ülemääraseks. Kuivõrd hageja esindaja puhul pole tegemist advokaadiga, saab kohtu hinnangul käesolevas asjas pidada mõistlikuks hageja tunnitasu määraks 80 eurot/h. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta, mistõttu mõistab kohus kostjalt õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 240 eurot ilma käibemaksuta (s.o 3 tundi tööd tunnihinnaga 80 eurot). 6. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 640 eurot (400 + 240) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 7.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.