) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise tõttu kohtuistungilt, uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 361 lg 1 alusel uuendada ja jätkata asja arutamist. Kohus on käesolevas tsiviilasjas peatanud menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-18-13118 tehtava lahendi jõustumiseni. Kohus on tuvastanud, et viimati nimetatud tsiviilasjas ei ole jõustunud kohtulahendit. Arvestades aga poolte ühist taotlust menetluse uuendamiseks eesmärgil võimaldada hagejal hagist loobuda ja taotleda asjas menetluse lõpetamist seoses kohtuväliselt saavutatud poolte kokkuleppega, asub kohus seisukohale, et põhjendatud on käesolevas tsiviilasjas menetluse uuendamine. Kohus uuendab menetluse tsiviilasjas 2-21-9858. 5.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja esitas 09.05.2022 kohtule avalduse hagist loobumiseks. Avaldusest nähtuvalt soovib hageja hagist loobuda ja taotleb menetluse lõpetamist seoses kohtuväliselt saavutatud kokkuleppega. Hageja avaldab ja kinnitab, et soovib loobuda täies ulatuses kostja vastu esitatud hagist. 6.
lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja on 09.05.2022 poolte ühises avalduses avaldanud ja kinnitanud, et ta ei oma hagist loobumisele mistahes vastuväiteid ega soovi taotleda hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Ühtlasi on pooled 09.05.2022 avalduses avaldanud ja kinnitanud, et nad on teadlikud hagist loobumise ja menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest. 2 7. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada
8.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 9.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 10.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama sätte lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 09.05.2022 avaldusest nähtuvalt loobub hageja käesolevas tsiviilasjas esitatud hagist põhjusel, et pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe. Pooled ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et esineksid
lg-tes 4 või 5 kirjeldatud olukorrad ning
Arvestades aga asjaolusid, et pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe, kostja avaldanud ja kinnitanud, et ta ei soovi taotleda hagejalt menetluskulude väljamõistmist ning pooled on ühiselt esitatud avalduses palunud poolte menetluskulud täies ulatuses jätte poolte endi kanda, asub kohus seisukohale, et menetluskulude jätmine hageja kanda oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kõiki poolte seisukohti ja asjas esitatud asjaolusid arvesse võttes jätab kohus
Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. 11.
lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu kokku summas 650 eurot. Kohus tagastab hagejale vastavalt hageja taotlusele poole tasutud riigilõivust summas 325 eurot. 12.
lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.