← Eesti

4-21-3478/22

Obsah (10)§ 280§ 66§ 14§ 2§ 16§ 15§ 56§ 47§ 63§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2021.a. Pärnu Kuninga tn kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3478 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekr

§ 280

lg 3 järgi ja Peeter Oja vastav tegu

§ 280lg 1 järgi.

Muus osas, s.h. Paikre OÜ karistamises 12 000 euro suuruse rahatrahviga ja Peeter Oja karistamises 115 trahviühiku suuruse rahatrahviga, jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 1

(27)OÜ-l Paikre tasuda Rahatrahv 12 000 eurot ja Peeter Ojal rahatrahv 460 eurot Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pank, arvele EE932200221023778606 Swedbank, arvele EE701700017001577198 Luminor Bank või arvele EE777700771003813400 LHV Pank (viitenumber
  1. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Menetluskulud jätta OÜ Paikre ja Peeter Oja enda kanda. Kohtuvälises menetluses tekkinud menetluskulu summas 344 eurot tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pank, arvele EE932200221023778606 Swedbank, arvele EE701700017001577198 Luminor Bank või arvele EE777700771003813400 LHV Pank (viitenumber
  2. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 12.11.2021.a. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajatele, kaitsjatele ja kohtuvälistele menetlejatele. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluskäik 15.07.2021 koostas Keskkonnaamet Paikre OÜ-le väärteoprotokolli selle kohta, et 10.07.2020 esitas Paikre OÜ keskkonnajuht Peeter Oja Paikre OÜ juhatuse liikme Toomas Liidemaa teadmisel ja heakskiidul ettevõtte
  3. a teise kvartali saastetasu deklaratsioonis jäätmete kõrvaldamisel ebaõiged andmed, jättes eelnimetatud deklaratsioonis kajastamata 700 tonni plastpakendi (koodiga 15 01 02) kõrvaldamise. Lisaks ladestati Paikre OÜ keskkonnajuhi Peeter Oja korraldusel ja ettevõtte juhatuse liikme Toomas Liidemaa teadmisel ning heakskiidul Paikre OÜle kuuluvas Paikuse prügilas aprill- juuni
  4. a 700 tonni plastpakendi jäätmeid (koodiga 15 01 02). 16.07.2021 koostas Keskkonnaamet Peeter Ojale väärteoprotokolli selle kohta, et 10.07.2020 esitas Paikre OÜ keskkonnajuht Peeter Oja ettevõtte
  5. a teise kvartali saastetasu deklaratsioonis jäätmete kõrvaldamisel ebaõiged andmed, jättes eelnimetatud deklaratsioonis kajastamata 700 tonni plastpakendi (koodiga 15 01 02) kõrvaldamise. Lisaks ladestati Paikre OÜ keskkonnajuhi Peeter Oja korraldusel Paikre OÜ-le kuuluvas Paikuse prügilas aprill- juuni
  6. a 700 tonni plastpakendi jäätmeid (koodiga 15 01 02). Paikre OÜ tegu on kvalifitseeritav: jäätmeseaduse (edaspidi ka JäätS) § 1206 1g 2 (kehtis kuni 25.05.2021) — ebaõigete andmete esitamine. Kirjeldatud tegu on alates 26.05.2021 karistatav jäätmeseaduse § 120 lg 2 järgi — jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumine; tööstusheite seaduse (edaspidi ka THS) § 162 1g 2- kompleksloa nõuete rikkumine. Peeter Oja tegu on kvalifitseeritav jäätmeseaduse § 1206 lg 1 (kehtis kuni 25.05.2021) — ebaõigete andmete esitamine. Kirjeldatud tegu on alates 26.05.2021 karistatav jäätmeseaduse § 120 lg 1 2
(27)järgi — jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumine; tööstusheite seaduse § 162 lg 1kompleksloa nõuete rikkumine. 27.07.2021 esitasid Paikre OÜ ja Peeter Oja väärteoprotokollide kohta vastulause. 16.08.2021.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 9400,21,000045 on määratud kohtuvälise menetleja poolt Paikre OÜ-le eelpoolnimetatud väärtegude toimepanemise eest karistusseadustiku § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv summas 12 000 eurot ning Peeter Ojale rahatrahv summas 460 eurot. Kaebuse sisu 31.08.2021 esitasid Paikre OÜ ja Peeter Oja kaitsjate vahendusel Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Kokkuvõtlikult leitakse kaebuses (vt kaebuse p 18-32), et JäätS § 116 sätestab jäätmekäitlusalase arvestuse pidamise nõude. Keskkonnakaitseluba omav isik on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, sealhulgas korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste kohta. Pärnu Maakohus on selgitanud 03.10.2008 otsuses nr 4-08-7007, et JäätS § 116 lg 2 tähenduses isikule tegevusetusdelikti toimepanemise etteheitmisel peab olema üheselt ära näidatud ka konkreetne kohustuslik tegevus, mille menetlusalune isik tegemata jättis ehk kuidas kohtuvälise menetleja hinnangul menetlusalune isik oleks pidanud käituma. THS § 162 lg 1 sätestab omakorda üldsõnalise normi, mille kohaselt kompleksloa rikkumine on keelatud. Eelnevast tulenevalt peab väärteoprotokollidest ja sellele vastavast otsusest olema aru saada, milline isiku tegu ja miks on vastuolus seadusega. VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt on kohus seega asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt RKKKo 3-1-1-71-13, p 7). Eeltooduga seoses on kohus asja arutamisel seotud rangelt väärteoprotokollis sätestatuga. KKA poolt koostatud väärteoprotokollidest ega ka Väärteootsusest ei ole aru saada, mida Kaebajad jätsid tegemata JäätS § 116 lg 2 tähenduses jäätmekäitlusalase arvestuse pidamisel ning kuidas põhjusliku seosena Kaebajad rikkusid selliselt kompleksluba. Sisuliselt käsitletakse erinevaid asjaolusid läbisegi ning väärteoprotokoll ei võimalda aru saada, millisel kuupäeval ja kelle poolt pandi toime milline õigusvastane tegu ja kuidas see kvalifitseerub väärteoks. Läbivalt heidetakse Kaebajatele ette andmete korrigeerimist laoprogrammides, kuid 17.08.2021 ei jää isegi väärteo toimepanemise perioodi sisse. Samuti on üheks menetlusaluseks isikuks juriidiline isik. See tähendab, et tuvastama peab kaks asjaolu. Esiteks, füüsilise isiku, kes on toime pannud õigusvastase teo ja teiseks, et see tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides. Need kaks asjaolu peavad olema kajastatud ka etteheitena sisuliselt väärteoprotokollis. Väärteoprotokoll kahjuks nendele elementaarsetele nõuetele ei vasta. Osaliselt ei ole aru saada, kas isikutele heidetakse ette tegevust või tegevusetust. Kaebajatele heidetakse väärteoprotokollides ette, et saastetasu deklaratsioonis jäeti kajastamata jäätmete kõrvaldamine. Jäätmete arvestuse pidamine ja saastetasu deklaratsioonide esitamine on eraldiseisvad toimingud. Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse kord kvartalis riigile keskkonnatasu seaduse (KetS) alusel ning sellele märgitakse üksnes kõrvaldatavate ehk prügilas ladestatavate jäätmete kogused saastetasu arvutamiseks. Samas JäätS § 116 lg 2 tähenduses peab jäätmete arvestuse pidamine toimuma pidevalt ettevõtte sees. Niisiis ei saa andmete esitamine deklaratsioonis olla sama, kui majasiseste arvestuste pidamine või pidamata jätmine. Seega isegi kui Kaebajad oleks jätnud midagi deklaratsioonil märkimata, ei kinnita see jäätmekäitlusalase arvestuse pidamise kohustuse rikkumist. Lihtsustatult – ebaõigete andmete deklareerimine ei tähendaks õige arvestuse puudumist. 3
(27)Keskse menetlusliku tähtsusega ei ole väärteoprotokollides viidatud süüteokoosseisu lühikirjelduse osas THS § 162 lg 1 rikkumisele. See on vastuolus VTMS § 69 lg 2 p-ga 1 ja 2, mille kohaselt väärteoprotokollis tuleb muu hulgas märkida väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ning väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. Koostatud väärteoprotokollidest ei ole võimalik välja lugeda, millises füüsilise isiku teos/tegevusetuses realiseerusid Väärteootsuses märgitud rikkumised ning milles väljendus see, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Samuti ei ole aru saada, kas Kaebajatele heidetakse ette 10.07.2020 andmete esitamist deklaratsioonis või muid tegusid, mis sellele ajaliselt eelnesid või hoopis laoprogrammis andmete kustutamist, mis toimus 17.08.2021. Juriidilise isiku vastutuse eelduseks on juriidilise isiku juhatuse liikme tegevuse kirjelduse (mida aga ei sisaldu praeguses väärteoprotokollis) kontrollimine, mistõttu ei oleks kohtul ka asja sisulisel arutamisel õigust asuda ise tuvastama väljaspool väärteoprotokolli märgitud teokirjeldust esinevaid asjaolusid. Sel põhjusel on juba ette näha, et asjas esineb oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine, mis ei oleks kohtumenetluses ületatav ja väärteomenetlus tuleks lõpetada. Viimast seisukohta on kinnistanud ka Riigikohus (RKKKo 3-1-1-88-14, p 6.5). Järelikult tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, sest väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo (vt RKKKo 3-1-1-88-14, p 6.5). Väärteootsus on ka sisuliselt õigusvastane, kuna see põhineb materiaalõiguse ebaõigel kohaldamisel. Väärteootsus lähtub läbivalt ebaõigest eeldusest, et ettevõttesiseselt jäätmekoodide korrigeerimine on kehtivate õigusaktide kohaselt keelatud, st käsitletav ebaõigete andmete esitamisena ning selliselt jättis Kaebaja maksmata kõrgendatud määras saastetasu plastpakendi jäätmete kõrvaldamise eest. Kaebaja tegevus oli õiguspärane, kuivõrd Kaebaja I ja II järgisid hoolsuskohustust seoses sellega, et ettevõtte sisemises arvestuses kajastatud jäätmekoodid vastaksid tegelikkusele. Otsus on siinkohal eos rajatud valele eeldusele, justkui oleks jäätmekoodi muutmine võimalik ainult ja üksnes pärast käitlemistoimingu läbimist. On ilmselge, et jäätmekäitlejal on kohustus jäätmekoode muuta ka siis, kui need on süsteemis valed või ebatäpsed. Kaebaja II korrigeeris esmalt otsusega ning seejärel laoprogrammis jäätmekoodi (15 01 02 -> 19 12 125), sest jäätmehunnik oli vale koodiga arvel. Euroopa Komisjoni juhend kinnitab, et plastijäätmed võivad olla liigitatud lausa 26 erineva jäätmekoodi, sh jäätmekoodi 19 12 12 alusel, kuigi selle nimi ei viita otseselt plastile (Lisa 1, lk 79). Jäätmekoodide muutmise õiguse annab jäätmevaldajale Määrus nr 70 § 8 lg 1, mille kohaselt liigitab jäätmevaldaja ehk antud juhul prügila haldaja oma valduses olevad jäätmed ohtlikeks või tavajäätmeteks. Määruse nr 70 § 8 lg 2 kohaselt võib KKA nõuda lisaandmete esitamist, kui amet ei nõustu jäätmevaldaja tehtud jäätmete liigitamist käsitlevate järeldustega või loeb esitatud põhjendusi ebapiisavaks. Sellisel juhul peab amet määrama tähtaja. Antud juhul puudub igasugune info, et a) KKA ei oleks nõustunud sellega, et jäätmehunnik ei oleks vastanud jäätmekoodile 19 12 12 ning b) KKA oleks teinud vastava ettekirjutuse jäätmehunniku plastmaterjali koodi muutmiseks, st andnud selleks tähtaja. KKA keskendus ekslikult asjaolule, et Kaebaja I oli muutnud jäätmehunniku jäätmekoodi ilma, et sellele oleks eelnenud käitlemistoimingut. Majasisestes süsteemides andmete õigeks korrigeerimise keeldu seadusest ei tulene. Samuti ei ole majasisene arvestusprogramm ja selles tehtud kannete muudatused õigusliku tähendusega, sh ei ole see ühendatud ühegi riikliku andmebaasiga, sh KOTKAS infosüsteemiga. Teise rikkumisena heidetakse ette plastjäätmete kõrvaldamist vastuolus kompleksloaga (THS § 162 lg 1). Seda rikkumist toimunud ei ole. Ka selle süüteokoosseisu puhul käsitletakse erinevaid asjaolusid läbisegi ning väärteoprotokollid ei võimalda aru saada, millisel kuupäeval ja kelle poolt pandi toime milline õigusvastane tegu ja kuidas see kvalifitseerub väärteoks. 4
(27)Protokoll viitab kompleksloa tabelile 33 ilma, et viiks konkreetsed füüsilise isiku teod selle loa nõudega kokku. Kuivõrd üheks menetlusaluseks isikuks on juriidiline isik, siis ka see tähendab, et tuvastama pidi füüsilise isiku, kes on toime pannud õigusvastase teo ja teiseks, et see tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides. Antud hetkel väärteoprotokoll kahjuks nendele elementaarsetele nõuetele ei vasta. Menetleja jättis tuvastamata asjas olulist tähtsust omavad asjaolud. Kompleksloa tabeli 33 nõuet ei saanud Kaebajad rikkuda, sest jäätmekoodi muutmise osas oli enne deklaratsiooni esitamist otsus tehtud ning luba keeldu ei sätestanud. Kuivõrd Kaebaja määratles 700 t jäätmehunnikut sorteerimisjäägina, siis ei toimunud reaalsuses ka selle ladestamist plastijäätmetena (15 01 02). Seega on KKA menetluses teinud olulise vea, kuivõrd Väärteootsuse koostamisel on jäetud subsumeerimine tegemata. KKA jättis tuvastamata JäätS § 166 lg 2 objektiivse koosseisu asjaolud ning ei arvestanud olulisi asjaolusid THS § 162 lg 1 objektiivse koosseisu tuvastamisel. Lisaks on Väärteootsus õigusvastane, kuna see on tehtud menetlusõiguse normide olulise rikkumisega, sh on KKA jätnud menetluses kõrvale asjakohased tõendid ning tuginenud tunnistajate ütlustele, mis on suures osas kirjavahetus kuulujuttude kohta. Menetleja on määratlenud väärteo toimepanemise perioodiks aprill 2020-10.07.
  1. Väärteotoimikus on 08.06.2020 KKI objekti kontrollimise protokoll nr 1097567 (Väärteotoimik, lk 76) ja 31.08.2020 KKI objekti kontrollimise protokoll nr 1099555, mis kinnitavad, et käitises on peetud jäätmearvestust vastuvõetud, taaskasutusse suunatud ja ladestatud jäätmete liigi, koguse, omaduste jne kohta (joonised 7 ja 8). Sellel perioodil ei avastanud KKI rikkumisi ka kõrvaldatud jäätmete osas. Sealjuures ei pidanud KKI vajalikuks ühegi asjaolu osas väärteomenetluse alustamist. Ilmselgelt peegeldavad väärteo toimepanemise perioodil pädevate ametnike poolt läbiviidud objekti kontrollimise protokollid väärteomenetluse esemeks oleva väärteo olulisi aspekte, sh on võimalik kasutada koosseisuliste asjaolude tuvastamiseks või nende puudumise kinnitamiseks. Selle asemel on Väärteootsuses loetletud palju erinevaid ütluseid, kuid menetleja poolt subsumeerimist ei ole toimunud. Otsuses on viidatud, et toimus kirjavahetus, kus esitati etteheiteid Kaebaja tegevusele, teisalt ei ole võimalik aru saada, milline tõenduslik tähendus on menetleja poolt sellele omistatud või milline koosseisule vastav asjaolu nende tõenditega tõendatud on. Seda arvestades on Väärteootsus vastuolus ka KrMS § 61 lg-ga 1, mis keelab ühtede tõendite eelistamist teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Lisaks tugineb Väärteootsus lubamatult ka menetleja enda töötaja X Xi ütlustele, kes kuulati üle asjatundjana kehtivate õigusaktide tõlgendamise osas (Väärteotsus, p 19). Esiteks ei saa menetleja ametnik asjatundjana anda selgitusi õigusaktide tõlgendamise kohta, mis on vastuolus Määrusega nr
  2. Teiseks on sellistele ütlustele otsuses tuginemine ka vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt on menetleja ametnikku võimalik tunnistajana kuulata üle esmajoones mingi menetlustoimingu täpse käigu osas (vt nt RKKKo nr 3-1-1-9610; RKKKo nr 3-1-1-47-08, p 10). Eelnevat kokku võttes ei vasta Kaebajate tegevus ühelegi väärteokoosseisule. Väärteomenetluse alustamisel puudus alus, sest asjaolude põhjal ei ole täidetud ühegi väärteo objektiivne koosseis. Samuti on väärteoprotokollid ja Väärteootsus vastuolus materiaalõigusega, sh oluliste menetluslike rikkumistega. Kaebajad on seisukohal, et arvestades eeltoodud asjaolusid ning tuginedes alltoodud põhjendustele, puuduvad Kaebajate tegevuses väärteo tunnused, õigusvastasus ning süü. Seega tuleb Väärteootsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kaebuse esitaja on seisukohal, et Keskkonnaameti poolt koostatud väärteoprotokollidest ja väärteootsusest ei ole aru saada, mida jätsid kaebajad tegemata jäätmeseaduse § 116 lg 2 tähenduses jäätmekäitlusalase arvestuse pidamisel ja kuidas põhjusliku seosena rikkusid 5
(27)kaebajad selliselt kompleksluba. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Nii väärteoprotokollides kui üldmenetluse otsuses on väärteo lühikirjelduste all kirjeldatud Peeter Oja ja Paikre OÜ rikkumised kahe episoodina. Mõlema isiku esimeses episoodis kirjeldatakse rikkumist, milles 10.07.2020 esitatud deklaratsioonis esitati Paikre OÜ
  1. a teise kvartali saastetasu deklaratsioonis jäätmete kõrvaldamisel ebaõiged andmed, rikkudes eeltooduga jäätmeseaduse § 116 lg 2 nõuet. Mõlema isiku teises episoodis kirjeldatakse rikkumist, milles Paikre OÜle kuuluvas Paikuse prügilas ladestati aprilljuuni
  2. a 700 tonni plastpakendi jäätmeid (koodiga 15 01 02), rikkudes eeltooduga Paikre OÜle väljastatud keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 tabeli 33 nõuet. Keskkonnaamet selgitab, et esimese episoodi rikkumine ei ole seotud keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 tabeli 33 nõude rikkumisena, nagu väidab punktis 19 kaebuse esitaja. Kaebuse esitaja väide, justkui heidaks Keskkonnaamet läbivalt kaebajatele ette andmete korrigeerimist laoprogrammides, on eksitav ja väär. Keskkonnaamet heidab kaebajatele ette saastetasu deklaratsioonis ebaõigete andmete esitamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et keskse menetlusliku tähtsusega ei ole väärteoprotokollides viidatud süüteokoosseisu lühikirjelduse osas tööstusheite seaduse § 162 lg 1 rikkumisele. Koostatud väärteoprotokollidest ei olevat võimalik välja lugeda, millises füüsilise isiku teos realiseeruvad väärteootsuses märgitud rikkumised ja milles väljendus see, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Peeter Ojale koostatud väärteoprotokollis on täidetud kõik väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 esitatud nõuded. Väärteoprotokolliga on Peeter Ojale heidetud ette kahte tegu. Esimene Peeter Ojale etteheidetav tegu: saastetasu deklaratsioonis ebaõigete andmete esitamine. Teine Peeter Ojale etteheidetav tegu: 700 tonni plastpakendi jäätmete ladestamine. Juriidilise isiku huvi on kirjeldatud Paikre OÜle koostatud väärteoprotokollis leheküljel 2 ning üldmenetluse otsuse leheküljel
  3. Nii on ka eksitav ja väär kaebuse esitaja väide, justkui ei sisalduks väärteoprotokollis juriidilise isiku juhatuse liikme kirjeldus (kaebuse p 23). Kaebuse esitaja on seisukohal, et Keskkonnaamet olevat keskendunud ekslikult asjaolule, et kaebaja I oli muutnud jäätmehunniku jäätmekoodi ilma, et sellele oleks eelnenud käitlustoimingut. Majasisestes süsteemides andmete õigeks korrigeerimise keeldu seadusest ei tulene. Samuti ei ole majasisene arvestusprogramm ja selles tehtud kannete muudatused õigusliku tähendusega, sh ei ole see ühendatud ühegi riikliku andmebaasiga, sh KOTKAS infosüsteemiga. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Kaebuse esitaja väide, justkui heidaks Keskkonnaamet kaebajatele ette andmete muutmist majasiseselt, on väär. Keskkonnaamet heidab ühe rikkumisena Peeter Ojale ja Paikre OÜle ette
  4. a teise kvartali saastetasu deklaratsioonis ebaõigete andmete esitamist. Saastetasu deklaratsioon on deklaratsioon jäätmete kõrvaldamise kohta, mille saab Keskkonnaametile esitada nii infosüsteemi KOTKAS kaudu elektrooniliselt, e-posti teel, paberkandjal posti teel või viies Keskkonnaameti kontorisse kohapeale. Peeter Oja esitas kõnealuse deklaratsiooni Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Keskkonnaamet heidab kaebajatele ette ebaõigete andmete esitamist, st andmete, mille Peeter Oja ise deklaratsioonis esitas. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Keskkonnaamet kompleksloa tabeli 33 nõuet ei saanud Kaebajad rikkuda, sest jäätmekoodi muutmise osas oli enne deklaratsiooni esitamist otsus tehtud ning luba keeldu ei sätestanud. Kuivõrd kaebaja määratles 700 tonni jäätmehunniku sorteerimisjäägina, siis ei toimunud reaalsuses ka selle ladestamist plastijäätmetena (15 01 02). Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Jäätmevaldaja on isik, kes teab jäätmete päritolu, seega saab jäätmevaldaja anda jäätmetele koodi. Seda Paikre OÜ kõnealuste jäätmete arvele võtmisel ka tegi, koodiks määrati jäätmetele 15 01 02 (ehk plastpakend). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui Paikre OÜ on kõnealused jäätmed võtnud arvele koodiga 15 01 02, siis on see 6
(27)tehtud ettevõtte poolt teadlikult arvestades jäätmete päritolu ja materjali liiki ning kindla eesmärgiga. Kui ettevõtte jaoks selgus, et 700 tonnil plastpakendi jäätmel puudub taaskasutusvõimalus, ei andnud see Paikre OÜle õigust jäätmekoodi muutmiseks ilma kontrollitud käitlustoiminguta. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteootsus tugineb lubamatult menetleja enda töötaja X Xi ütlustele, kes kuulati üle asjatundjana kehtivate õigusaktide tõlgendamise osas. Selline tegevus on vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt on menetleja ametnikku võimalik tunnistajana kuulata üle esmajoones mingi menetlustoimingu täpse käigu osas. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Keskkonnaameti siseselt on eraldatud nn korraldav pool ja riiklikku järelevalvet teostav pool. X X on Keskkonnaametis korraldava poole spetsialist. Riikliku järelevalve ja süüteomenetlusega tegeleb nn järelevalve pool. Korraldav ja järelevalve pool alluvad erinevatele peadirektori asetäitjatele, seega on valdkonnad üksteisest sõltumatud. Kuna korraldav pool süüteomenetlusega puutumust ei oma, on korraldava poole spetsialisti kasutamine asjatundjana kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Eelpool kirjeldatud lähenemist toetavad ka enne Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaameti ühendamist teostatud uuringud. Näiteks esitas advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Go 04.02.2020 analüüsi „Keskkonnavaldkonna ühendameti moodustamise juriidilise analüüsi järelevalve funktsiooni sõltumatuse tagamise riigiõiguslike põhimõtete osas“, milles jõuti järeldusele, et ühendasutuse peadirektori eri asetäitjate alluvusse. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteoprotokollis ei ole välja toodud elulisi asjaolusid või konkretiseeritud etteheiteid, milline tegevus vastava arvestussüsteemi rajamisel või pidamisel on jäänud tegemata. Kaebuse esitaja väide, justkui heidaks Keskkonnaamet kaebajatele ette rikkumist majasisese arvestussüsteemi rajamisel või pidamisel, on asjasse puutumatu ja väär. Keskkonnaamet heidab kaebajatele ette saastetasu deklaratsioonis ebaõigete andmete esitamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteoprotokollis ei ole esitatud ühtegi faktilist asjaolu, millest tulenevalt võiks lugeda tuvastatuks jäätmeseaduse § 116 lg 1 teokirjeldus, sh kaebajatele etteheidetav tegu arvestuse pidamata jätmisel. Seda arvestades tuleb kaebajate suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 tähenduses menetlus lõpetada (kaebuse p 42). Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Väärteoprotokollide lühikirjeldused vastavad väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 esitatud nõuetele ning sisaldavad nii faktilisi kui õiguslikke asjaolusid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et menetleja ei ole lähtunud tõendite vaba hindamise põhimõttest pannes toime menetlusõigusliku rikkumise. Rikkumine seisnes selles, et menetleja ei arvestanud objekti kontrollimise protokolle ja tugines väärteootsuses sisuliselt suvaliste tunnistajate ütlustele (kaebuse p 50). Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Kaebuse esitaja viitab kaebuse punktide 49.1-49.3 all objekti kontrollimise protokollides kirjeldatud Paikre OÜ poolt esitatud kaalumaja väljavõtetele kui asjaolule, mis näitab ja kinnitab ettevõtte poolt peetava jäätmearvestuse olemasolu. Keskkonnaamet on eeltooduga nõus. Küll aga juhib Keskkonnaamet taaskord tähelepanu asjaolule, et üks etteheidetav rikkumine ei ole mitte majasisese arvestuse puudumine, vaid saastetasu deklaratsioonis ebaõigete andmete esitamine. Tegemist on kaebuse esitaja läbiva vale tõlgendusega. Kohtuväline menetleja on otsuses arvestanud nii koostatud objekti kontrollimise protokolle kui tunnistajate ütlusi. Väide, justkui oleks tunnistajate näol tegemist suvaliste isikutega, on väär. Tunnistajad, kelle ütlusi on teo tõendamisel kasutatud, on kas endised või praegused Paikre OÜ töötajad. Seega isikud, kes omasid asjakohast infot ettevõttes toimuva kohta. Kaebuse esitaja on seisukohal, et jäätmekoodi muutmine võib osutuda vajalikuks ka olukorras, kus sellele ei eelne vahetult käitlustoiming. Järelikult sellist paragrahvi ei saagi olla olemas, kuivõrd see viiks absurdse tõlgenduseni, mille kohaselt sisemises jäätmekäitlusalases arvestuses 7
(27)ei ole vigade parandamine lubatud ja käitlejal tekiks kohustus ebaõigete kannete korral reaalset füüsilist olukorda eirata. Keskkonnaameti etteheidete kohaselt ei tohiks olla lubatud kaaluprogrammis, Excelis vmt sisemises süsteemis isegi trükivea korrigeerimine. Keskkonnaamet ei heida kaebajatele ette majasiseste andmete korrigeerimist. Seda kinnitab ka järgnev: 08.04.2021 koostatud objekti vaatlusega tegi Keskkonnaameti poolt menetlusse kaasatud asjatundja X X Paikre OÜ poolt kasutatavast autokaalu programmist Scalex Eko väljavõtted muuhulgas kustutatud kannetest perioodil 01.01.202-09.04.
  1. Tehtud väljavõte salvestati Keskkonnaameti mälupulgale ning Paikre OÜ kaalumajas asuva arvuti töölauale. 12.04.2021 koostatud asitõendi vaatluse protokollis on nähtav, et kustutatud kandeid oli eelnimetatud perioodil autokaalu programmis tehtud kokku 423 andmereal. Keskkonnaamet vaatles vaid kustutatud kandeid, mille veerus J „productid“ oli väärtus 150102DJ, kokku 11 andmereal. Asitõendi vaatluse protokollis on kirjeldatud, et märkuste lahter oli täidetud 356 juhul, näited sisestatud väärtustest: vale maksetingimus, vale toode, vale klient jne. Väärtuse 150102DJ puhul oli märkuste lahter tühi. Seega on kaebuse esitaja väide, justkui seisneks rikkumine autokaalu programmis andmete kustutamises, vale. Näide, mille kaebuse esitaja toob klaastaara ja komposti jäätmevaldaja poolt segi ajamises, on asjakohatu. Jäätmevaldaja on isik, kes teab jäätmete päritolu, seega saab jäätmevaldaja anda jäätmetele koodi. Seda Paikre OÜ kõnealuste jäätmete arvele võtmisel ka tegi, koodiks määrati jäätmetele 15 01 02 (ehk plastpakend). Ka asjatundja X X hindab kõnealused jäätmed pildi järgi plastpakendi jäätmeks. Seda, et ladestusse läinud kõnealused jäätmed olid plastijäätmed, kinnitab oma ütlustes ka X X. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteoprotokollides ja väärteootsuses on jõutud järeldusele, et ettevõttesiseses laoprogrammis jäätmekoodi muutmine on käsitletav jäätmeseaduse § 116 lg 2 sätestatud jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumisena, st ebaõigete andmete esitamisena (kaebuse p 60). Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Nagu eelpool kirjeldatud, on väärteoprotokollides heidetud ette ühe rikkumisena saastetasu deklaratsioonis ebaõigete andmete esitamist, mitte majasisese arvestuse puudumist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteoprotokollis määratletud väärteo toimepanemise aeg ei lange kokku väidetava süüteokoosseisu realiseerimise ajaga. See on menetluslik rikkumine, mis kinnitab väärteomenetluse lõpetamise aluse olemasolu (kaebuse p 64). Taaskord, Keskkonnaamet ei heida kaebajatele ette laoprogrammides jäätmekoodide muutmist. Fakti, et esimese episoodi (Paikre OÜ
  2. a teise kvartali saastetasu deklaratsioonis ebaõigete andmete esitamine) toimepanemise aeg on 10.07.2020, kinnitab tõendiks olev saastetasu deklaratsioon jäätmete kõrvaldamisel. Deklaratsiooni kinnitamise ajaks on 10.07.
  3. Fakti, et teise episoodi (700 tonni plastipakendi jäätmete ladestamine Paikuse prügilas) toimepanemise aeg on ajavahemik aprill-juuni 2020, kinnitavad tõendid: X X 15.02.2021 ütlused. Ütlustest selgub, et X X sai korralduse viia ladestusse aprillis, mais ja juunis 2020.a ühes kuus 350 tonni kõnealuseid plastpakendi jäätmeid. X Xe 05.03.2021 ütlused. Ütlustest selgub, et 2020.a aprillikuus andsid keskkonnajuht Peeter Oja ja juhatuse liige Toomas Liidemaa korralduse viia plastjäätmed ladestusse hajutatult perioodil aprill, mai ja juuni
  4. Toomas Liidemaa 30.04.2021 antud ütlustest selgub, et 700 tonni kõnealuste jäätmete pallidest lahti võtmisest mäkke jõudmiseni läks aega juunist augustini
  5. Kohtuväline menetleja on teo toimepanemise ajavahemiku määratlemisel lähtunud eelkõige tunnistajateX. X ja X. Xe ütlustest. Keskkonnaamet selgitab, et kuivõrd nimetatud tunnistajate ütlused on detailsed ja omavahel kokkulangevad, hindab Keskkonnaamet neid usaldusväärseteks ja leiab, et määratud toimepanemise aeg on väärteoprotokollides õige. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteoprotokollist ja selles viidatud materjalidest ei nähtu, et 8
(27)menetluses oleks välja selgitatud, kes menetlusaluse isiku töökorralduses vastutas jäätmekäitlusalase arvestuse eest. Kaebajate süüd on eeldatud ja vastutuse jada on jäetud välja selgitamata. Menetleja ei selgitanud välja konkreetset füüsilist isikut ega etteheidet, kes millise teo/tegevusetusega jäätmeseaduse § 116 lg 1 ja tööstusheite seaduse § 162 lg 1 tähenduses rikkumise toime oleks pannud ja mil viisil seda juriidilise isiku huvides tehti. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Toomas Liidemaa kinnitab 30.04.2021 antud ütlustes, et Keskkonnaameti infosüsteemi KOTKAS jaoks koondab Paikre OÜs andmed kokku keskkonnaspetsialist, andmete õigsuse eest vastutab Peeter Oja. Peeter Oja kinnitab 18.05.2021 antud ütlustes, et tema tegeleb Paikre OÜs muuhulgas jäätmete ladestamise saastetasu deklaratsioonide esitamisega. Deklaratsioonid allkirjastab Toomas Liidemaa, Peeter Oja vastutab andmete koondamise eest. Nii X X (11.03.2021 ütlused) kui Peeter Oja ütlustest selgub, et Peeter Oja hakkas saastetasu deklaratsioone koostama ja sisestama KOTKASes alates
  1. a teisest kvartalist. Fakti, et keskkonnajuht Peeter Oja tööülesannete hulka kuulub muuhulgas keskkonnaalaste koondaruannete koostamine, tõendab ka Toomas Liidemaa poolt Keskkonnaametile esitatud keskkonnajuhi ametijuhend. Eeltoodust saab järeldada, et rikkumise on toime pannud Peeter Oja ja väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumised vastavad väärteomenetluse käigus tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. X X ütlustest selgub, et Toomas Liidemaa selgitas X. Xle
  2. kvartali 2020 saastetasu deklaratsiooni saastetasu summat selliselt: „Paikre kehtivas keskkonnakompleksloas on aastas lubatud ladestada vaid kindel kogus jäätmeid ja plastijäätmete puhul oleks olnud ületus, mis tähendanuks suurema saastetasu maksmise kohustust“. Toomas Liidemaa kinnitab 30.04.2021 antud ütlustes, et otsustas koos keskkonnajuht Peeter Ojaga tunnistada kõnealused 700 t plastijäätmeid sortjäägiks, lisaks kinnitab Toomas Liidemaa, et tema on Paikre OÜ juhatuse liikmena vastutav ettevõtte üldjuhtimise, sh keskkonnanõuete täitmise eest. Nii Paikre OÜ väärteoprotokollis kui üldmenetluse otsuses on kirjeldatud juriidilise isiku vastutus ning huvi. X Xe ütlustest selgub, et korralduse viia ladestusse
  3. a aprillis, mais ja juunis iga kuu hajutatult plastijäätmeid andsid talle suuliselt Peeter Oja ja Toomas Liidemaa. Toomas Liidemaa ütlustest selgub, et tema otsustas koos keskkonnajuht Peeter Ojaga tunnistada kõnealused plastjäätmed sortjäägiks ja ladestada, kokku 700 tonni jäätmeid. Sama tunnistab enda ütlustes ka Peeter Oja. Arvestades eeltoodut ning juhindudes VTMS § 132 p 1 Keskkonnaamet taotleb jätta Paikre OÜ ja Peeter Oja kaebus rahuldamata ja Keskkonnaameti 16.08.2021 koostatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940021000045 muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja Paikre OÜ esindaja, Peeter Oja ja kaitsja jäid kaebuses toodud seisukohtade juurde. Lisaks tõstatas kaitsja küsimuse maksuõiguse kohaldamise küsimusest saastedeklaratsioonis valeandmete esitamise korral. Kohtuvälise menetleja esindajad Väino Vaidla ja Kristi Lehtorg leidis, et kaebajate süü antud väärteorikkumiste toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palusid jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht
  4. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega ja kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku Peeter Oja selgitused, tunnistajate ja asjatundja ütlused, kaitsjate ja kohtuvälise menetleja esindajate seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS §-s 150 on loetletud 9
(27)väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Menetlusaluste isikute poolt esitatud vastulausega on kohtuväline menetleja arvestanud vaid osaliselt, kuid menetleja on vastulausega osalist arvestamist otsuses ka põhjendanud (vt VTMS § 74 lg 1 p 8). Otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluste isikute poolt rikkumised tõendatuks.
  1. Antud väärteoasjas on koostatud Paikre OÜ-le väärteoprotokoll selle kohta, et 10.07.2020 esitas Paikre OÜ keskkonnajuht Peeter Oja Paikre OÜ juhatuse liikme Toomas Liidemaa teadmisel ja heakskiidul ettevõtte 2020.a teise kvartali saastetasu deklaratsioonis jäätmete kõrvaldamisel ebaõiged andmed, jättes eelnimetatud deklaratsioonis kajastamata 700 tonni plastpakendi (koodiga 15 01 02) kõrvaldamise. Lisaks ladestati Paikre OÜ keskkonnajuhi Peeter Oja korraldusel ja ettevõtte juhatuse liikme Toomas Liidemaa teadmisel ning heakskiidul Paikre OÜle kuuluvas Paikuse prügilas aprill- juuni
  2. a 700 tonni plastpakendi jäätmeid (koodiga 15 01 02). Antud tegudega rikkus Paikre OÜ juhatuse liikme Toomas Liidemaa teadmisel ja heakskiidul JäätS § 116 lg 2 nõuet pannes sellega toime väärteo, milline oli teo toimepanemise ajal kvalifitseeritav JäätS § 1206 lg 2 järgi ning keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 tabeli 33 nõuet pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav THS § 162 lg 2 järgi. Peeter Ojale on koostatud väärteoprotokoll selle kohta, et 10.07.2020 esitas Paikre OÜ keskkonnajuht Peeter Oja ettevõtte 2020.a teise kvartali saastetasu deklaratsioonis jäätmete kõrvaldamisel ebaõiged andmed, jättes eelnimetatud deklaratsioonis kajastamata 700 tonni plastpakendi (koodiga 15 01 02) kõrvaldamise. Lisaks ladestati Paikre OÜ keskkonnajuhi Peeter Oja korraldusel Paikre OÜ-le kuuluvas Paikuse prügilas aprill- juuni
  3. a 700 tonni plastpakendi jäätmeid (koodiga 15 01 02). Antud tegudega rikkus Peeter Oja JäätS § 116 lg 2 nõuet pannes sellega toime väärteo, milline oli teo toimepanemise ajal kvalifitseeritav JäätS § 1206 lg 1 järgi ning keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 tabeli 33 nõuet pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav THS § 162 lg 1 järgi.
  4. Paikre OÜ (registrikood 10836969) tegutseb keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 alusel (vt väärteotoimiku lk 26-75). Loa alusel asub käitis Paikuse prügila Põlendma külas, Paikuse vallas Pärnu maakonnas Põlendmaa prügila maaüksusel. Keskkonnakompleksloa tabeli 33 alusel tohib Paikre OÜ muuhulgas ladestada prügilasse koodiga 15 01 02 (plastpakend) jäätmeid maksimaalselt 100 tonni aastas. Keskkonnakompleksloa kohaselt registreeritakse jäätmete vastuvõtul digitaalselt andmed jäätmete pärisolust, kinnitatakse jäätmekood ja veendutakse, et jäätmete koorem on sobilik selle suunamiseks sorteerimistehase alale.
  5. Menetlusalune isik Peeter Oja töötab Paikre OÜ-s alates jaanuarist x.a keskkonnajuhina. (vt ka keskkonnajuhi ametijuhend väärteotoimiku lk 226-229). 21.10.2021 kohtuistungil andnud ütlustes selgitab menetlusalune isik, et Paikre OÜ-s oli segadust päris palju ja kui tema Paikre OÜ-sse tuli, oli tarvis hakata kehtivat korda muutma ja paremuse poole viima. Koodide muutmist põhjendab menetlusalune isik et, tekivad vead, Paikre OÜ-s on seda tehtud ka varem ehk ühe kuu raames, jooksva kuu raames, viga saab kaalumajas parandada. Kui kuu on lukku löödud programmi mõistes, siis tulebki teha kustutusi ja neid on tehtud pidevalt ennegi. Menetlusaluse isiku seisukoht on, et jäätmed, mis olid platsist ja tehase liinilt välja sorditud, need ei olnud enam taaskasutatavad ja nende nimetamine jäätmematerjaliks ei olnud õige. See oli menetlusaluse isiku hinnang ja selle otsuse ta siis tegi.
  6. Asjatundjana on 21.10.2021 kohtuistungil andnud ütluseid X X. Erinevalt kaitsjate kaebuses esitatud ja ka kohtuistungil kõlanud seisukohtadest, leiab kohus, et nimetatud Keskkonnaameti töötaja ülekuulamine asjatundjana on menetlusseadustikuga kooskõlas. X Xi pädevust asjatundjana ütlusi anda kohus kahtluse alla ei sea. KrMS § 1091 lg 4 alusel kuulatakse 10
(27)asjatundja üle tunnistaja ülekuulamise kohta kehtivate sätete kohaselt, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.

§ 66

lg 2 keelab kriminaalasjas tunnistajana osaleda mh uurimisasutuse ametnikul, kelle menetluses on kriminaalasi. X Xi menetluses konkreetne väärteoasi ei ole ning ka osalemine 12.11.2020 vaatlusel, ei tee temast käesoleva asja menetlejat. Ühtegi menetlusdokumenti menetletavas asjas X X poolt koostatud ei ole, samuti ei anna isik asjatundjana ütlusi, et korvata mõne menetlustoimingu dokumendina vormistamata jätmist. Seega vaatlusel osalemine ei tähenda, et isik ei saaks anda ütlusi asjatundjana, vaid üksnes tunnistajana konkreetse menetlustoimingu kohta. Käesoleval ajal on asjatundja üle kuulatud KrMS § 1091 lg 3 p 2 mõttes ehk muude asjaolude kohta, mille kohta asjatundja oskab anda selgitusi oma eriteadmiste tõttu, kui see on vajalik tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks. Samuti ei saa nõustuda kaitsjatega, et X X ei sobi asjatundjaks, sest on Keskkonnaameti töötaja. Sellist keeldu seadusest ei tulene. Näitena kui relvadega seotud süüteomenetluses on kohtuväliseks menetlejaks Politsei- ja Piirivalveamet, siis politsei relvuri kui relvade osas asjatundja menetluses ülekuulamine, ei ole samuti üksnes tema töötamise tõttu Politsei- ja Piirivalveametis välistatud. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus vastuses lisaks selgitanud (vt vastuse p 2.5.1), et Keskkonnaameti siseselt on eraldatud nn korraldav pool ja riiklikku järelevalvet teostav pool. X X on Keskkonnaametis korraldava poole spetsialist. Riikliku järelevalve ja süüteomenetlusega tegeleb nn järelevalve pool. Korraldav ja järelevalve pool alluvad erinevatele peadirektori asetäitjatele.

  1. Asjatundjana X Xi ütluste kohaselt kohtuistungil on ta näinud jääkplasti jäätmeid, mis asusid Paikuse prügila tagumises aiaservas ja need jäätmed olid osaliselt kaetud taimestikuga. Jäätmed olid pehmest plastist, ehk plastpakendist, millest kõvemad plastiliigid olid välja võetud. Asjatundja on nõus ettevõtte algse arvamusega, et see on pakendi jääde ja need pakendi jäätmed on eraldi pallitud ja pandud sinna lattu seisma. Kood peab olema määratud sel hetkel, kui jäätmed on eraldatud segavoost. Ettevõte on öelnud, et see on tulnud šahtist. Liigitamise puhul on oluline jäätme algne päritolu (vt juurde ka käesoleva kohtuotsuse p 7 ja 8 esitatud kirjalikke tõendeid). Plastpakendi kood on 15
  2. Nende jäätmete koodi muutmine koodiks 19 12 12 ilma vahepealse käitlustoiminguta ei ole korrektne, kui jäätmetega mingisugust käitlustoimingut ei tehta või ei käida läbi menetlusprotsessi. Läbi menetluses ära fikseerimise, on võimalik jäädet ka teisiti klassifitseerida. Keskkonna kompleksloa muutmise taotluse menetluse käigus saab esitada ettevõte kirjelduse, millised jäätmed kust tal tekivad ja kui see on varasemaga võrreldes muutunud või muutumas, siis arutatakse läbi miks need muutused on tekkinud, kas need on võimalikud, kas on õigesti määratud. Edasi antakse kas nõusolek või keeldutakse sellest. Jäätmekoodid iseenesest muutuda ei saa. Kui ettevõte oli määratud jäätmed pakendi jäätmeks, siis jäätmete puhul tuleb kindlasti arvestada sellega, et seal ei ole 100 % ainult ühte liiki asja, eriti kui tuleb segaolmejäätmete liinilt, siis materjal on määrdunud. Kui valdavalt koosneb jääde pakendist ja ta on sinna alla liigitatud, siis see et ta kasvama läks, tähendab, et seda oli liiga kaua hoitud. 19 12 12 on segu, käitluse lõpp ja seal võib olla küll ka plasti sees. Kaitsja küsimustele vastates asjatundja nõustub, et jäätmekoodide muutmine toimub ka jäätme aruannete kalibreerimise käigus, milline on nö kolmas viis koodide muutmiseks. Et kui ühe ettevõtte jäätme aruanne ei lähe teise ettevõtte aruandega kokku, siis toimub jäätmekoodide statistiline korrigeerimine. Jäätmete ladestamine tähendab lihtsamalt öeldes jäätmete mäkke viimist. Prügila koosneb jäätmete eeltöötlusalast ja ladestusalast. Ladestusala ongi nii-öelda rahvakeeli mägi ja kui jäätmed sinna ladestusalale viiakse, siis nad ladestatakse ehk kõrvaldatakse seaduse mõistes. Paikre OÜ-l on kehtiva kompleksloa alusel on lubatud koodiga 15 01 02 jäätmeid ladestusalale viia 100 tonni aastas. Kui ettevõte ladestab neid suuremas koguses, siis tuleb seda deklareerida ja maksta keskkonnatasu, kordades. Keskkonnatasu seadus ütleb täpselt, kui palju tuleb rohkem maksta osas, mis on üle loa. 11

(27)
  1. Kirjaliku tõendina Paikre OÜ keskkonnakompleksloa taotluse lisaga 5, so segaolmejäätmete plokkskeem jäätmekoodidega (vt väärteotoimiku lk 238), on tõendatud, et vastav skeem on Paikre OÜ kui jäätmevaldaja koostatud liigitus jäätmete liikumise ja liigituse kohta Paikuse prügilas. Segaolmejäätmete plokkskeemi järgi liiguvad eelsorteemiskabiinist, kus võetakse käsitsi välja klaasjäätmed, sissetulevad jäätmed edasi trummsõela. Trummsõel on seade, mis fraktsioneerib jäätmematerjale suuruste järgi. Suure fraktsiooni üks tekkiv jääde on kileplast koodiga 15 01
  2. Skeemi kirjeldab lisaks ka jäätme koodiga 19 12 12 tekkimist. Skeemi alusel on pärast trummelsõela tulenev materjal, mis suunatakse edasiseks sorteerimiseks tehase tehnoloogilistele seadmetele jääkjääde koodiga 19 12
  4. Paikre OÜ keskkonnakompleksloa taotluse lisaga 6, so segaolmejäätmete töötlemine (vt väärteotoimiku lk 239-242), on tõendatud, et segaolmejäätmete töötlemise kirjeldus on Paikre OÜ kui jäätmevaldaja koostatud kirjeldus jäätmete liikumise ja liigituse kohta Paikuse prügilas. Segaolmejäätmete töötlemise kirjelduse järgi sorteeritakse sorteerimistehases sinna suunatud jäätmetest välja muuhulgas plast. Jäätmevoost eraldatud materjalid suunatakse liikide kaupa vastavalt materjali iseloomule muuhulgas pressimisele ja ladustamisele. Trummelsõelal sõelumise tulemusena tekkiv jämedam fraktsioon liigub trummelsõelast edasi optilisse sorteerimismasinasse, millises eraldatakse kogu jäätmevoost plastijäätmed. Plastijäätmed eraldatakse dimensioonide järgi kergemaks plastiks
(2d)ja raskemaks plastiks
(3d). Erinevad plastiliigid suunatakse pressimisele. Sorteerimisprotsessis tekib ka jääke ehk selliseid jäätmeid, milliste taaskasutamise väljund on madal. Sorteerimisjääk kõrvaldatakse ladestamise teel.
  1. Tunnistaja X X on 21.10.2021 kohtuistungil andnud ütluseid, mille kohaselt töötas ta Paikre OÜ-s tootmisjuhina. Tunnistajale tuli käsk, et tuleb viia 2d, 3d kiled ladestusse ja täitis käsku, lasi meestel ladestusse ära viia. Tegemist oli pressitud plastjäätmetega, mis tulevad tehasest. Tehases on esiteks kaks automaatikat, mis tunnevad ära plasti peegelduse järgi, mis ise sordivad. Lisaks on veel inimesed, nende ülesanne on kontrollida masina tööd. Kui masin eksib, siis nemad võtavad jäägi välja, et jääks puhas toodang ja läheks õigesse salve. 2d, 3d plast on jääk, temaga ei ole mitte midagi teha. Sealt on võetud kõik kasulik materjal ära. Käsk tuli selliselt, et juhataja Toomas Liidemaa ja Peeter Oja tulid platsi peale, räägiti igapäevaseid tootmisasju ja sealt tuli jutt, et tuleks viia 1000 tonni 2d, 3d plasti mäkke ja ära jaotada 3 kuu peale, aprill, mai, juuni
  2. Juhataja ütles, et ärme seda korraga viime, kuna see kogus on liiga suur, et majanduslikult läheb liiga kalliks. Et oleks hea 3 kuu peale ära jaotada, hajutada, et siis oleks vähem maksta saastetasu. Osa palle veeti mäkke tervelt, osa lõigati eelnevalt lahti ja viidi puistena, et saada mäe tihedus kätte. Tunnistaja hinnangul olnuks mõistlikum suunata vastavad pallid põletusse kui mäkke, sest ladestuses on mäe tihedust konkreetsete pallidega keeruline saavutada.
  3. Tunnistaja X X on 21.10.2021 kohtuistungil andnud ütluseid, mille kohaselt töötas Paikre OÜ-s maikuust 2016 kuni augustini 2021 sorteerimistehases vahetuse juhina. Teab, et eelmise aasta II kvartalis ladestati Paikuse prügilasse plastipakendi jäätmeid. Kogus oli suurusjärk 1000 tonni 3 kuu jooksul, aprill, mai, juuni. Esialgu üritati pallidena viia, aga kuna seal masinad ei suuda neist üle sõita, siis hiljem hakati palle lõhkuma. Tuli ülevalt poolt jutt, et kuna 2d ja 3d jäätmeid igal pool uputas, siis nüüd anti luba, et võib ära viia suurusjärgus 300- 350 000 kg kuus. Vahepeal neid palle müüdi, aga siis jälle ei saanud müüa ning seetõttu kogunes vastavat jäädet. X X sai vastava korralduse tootmisjuhilt X Xelt, kellel omakorda oli vastav korraldus ilmselt antud. Tunnistaja fikseeris need jäätmete mäkke viimised oma aruandes. 2020 II kvartali kaalumaja ja tehase aruandeid kontrollides jäi tunnistajale silma ebakõla, et 700 tonni mäkke viidud 2d ja 3d jääke oli lihtsalt ära kustutatud. Need konkreetsed read olid lihtsalt kadunud. Pärimise peale teistelt töötajatelt selgus, et Peeter Oja oli käskinud kaalumaja andmetes 12
(27)vastavad read ära kustutada.
  1. Tunnistaja X X on 21.10.2021 kohtuistungil andnud ütluseid, mille kohaselt läinud aasta II kvartali saastetasu arvutuste juures tunnistajale teadaolevalt esitati valeandmeid. Tunnistaja töötas Paikre OÜ-s ostu-müügi juhina. Lisaks sellele olid tunnistajal ka tootmisjuhi ülesanded. Tunnistajale teadaolevalt toimus eelmise aasta II kvartalis sorteerimistehase ühe kindla tooteliigi, plastikpakendi ladestus ladealale. Selle kohta tehti märkmed vastavates andmebaasides. See kogus, mis ladestati kvartali jooksul, võis olla kuskil 1000 tonni. Kaalumaja aruannetest jooksid läbi küll konkreetsed numbrid 350 tonni mai kuus ja 350 tonni juuni kuus. Küll aga olid need kogused III kvartali ajal juba kadunud andmebaasidest. Aruannet oli muudetud tagantjärele. Need kogused, millises ulatuses plastpakke oli mäkke viidud, olid kadunud. Jäätmeliigiks on koodi kohaselt 15 01 02, ehk plastpakendi jäätmed. Oli kohustus ringlusse võtta või energeetiliselt taaskasutada, mistõttu ka tegelikult konkreetne toode Paikre OÜ-s tootmise mõistes tekkis. Seesama jäätmeliik, millest istungil täna räägitakse, sobib näiteks jäätmekütuse tootmiseks. Kõnealused jäätmed ei läinud müüki majanduslikul põhjusel, konkreetse jäätmeliigi müük oleks toimunud miinusmärgiga. Paikre OÜ oleks pidanud nende jäätmete taaskasutusse võtmise eest tasu maksma. Tunnistajal oli müügikanal selle jaoks olemas, aga ettevõtte juhtkond Toomas Liidemaa näol ei huvitunud selle projektiga edasi liikumisest.
  2. 08.06.2020 koostatud objekti kontrollimise protokolliga nr 1097567 on tõendatud, et kontrollijärgselt Paikre OÜ jäätmete laoseisud 31.05.2020 seisuga ei vasta kehtivale kompleksloale. 15 01 02 laoseis 4871,426 tonni, kompleksloa tabelis nr 26 lubatud üheaegselt maksimaalselt ladustada töötlemistsoonis nr 3350 tonni ja töötlemistsoonis on 8800 tonni. Samuti tuvastati kontrollis, et pallitud plastpakendid olid vaheladustatud sorteerimistehase lõunapoolses küljes ning sorteerimistehase idapoolses küljes asuva veehoidla läänepoolsesse külge, mis ei ole kompleksloaga lubatud. 31.08.2020 koostatud objekti kontrollimise protokolliga nr 1099555 on tõendatud, et kontrolli läbiviimisel esitab Paikre OÜ keskkonnajuht Peeter Oja Keskkonnainspektsioonile 31.07.2020 seisuga Paikuse prügila laoseisud jäätmeliikide kaupa. Paikre OÜ Paikuse prügila jäätmete laoseisu tabeli andmetel oli seisuga 31.05.2020 prügilas jäätmeid koodiga 15 01 02 (plastpakendid) 4871,426 tonni ja 31.07.2020 seisuga 3821,426 tonni. Paikre OÜ Paikuse prügila jäätmete laoseisu tabeli andmetel oli seisuga 31.05.2020 prügilas jäätmeid koodiga 19 12 12 (muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid, sh materjalisegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11) 3900,800 tonni ja 31.07.2020 seisuga 2850,000 tonni. 12.11.2020 koostatud objekti kontrollimise protokolli nr 1101426 kohaselt on vaatluse käigus mh vaadeldud ka 15 01 02 plastpakendi jäätmed. Vaatluse käigus on Keskkonnainspektsioon teinud ka fotod Paikre OÜ töötlemistsoonis asunud pressitud ja pakendatud plastpakendi jäätmetest. Käesolevas punktis kirjeldatud tõendid kinnitavad tunnistajate ütlusi, et Paikre OÜ-l oli kogunenud suurel hulgal plastpakendi jäätmed koodiga 15 01
  3. Kogunemise põhjusena tõid tunnistajad (vt X X ja X X ütlused) välja, et ettevõtte ei leidnud vastavatele jäätmetele enam väljundit. Keskkonnaametile esitatud vastulauses väärteoprotokollidele on menetlusalused isikud ise konkreetse jäätmeliigi kogunemise põhjusena viidanud ka asjaolule, et Iru jäätmepõletustehas ei kuuluta enam välja hankeid jäätmete põletamiseks jäätmekoodile 15 01
  5. Kirjeldatud plastjäätmete koodiga 15 01 02 näol on tegemist ülaltoodud isikulistegi tõendiallikate ütlustes kajastatud 2d ja 3d jäätmeliigi pallidega. Jäätmevaldaja on isik, kes teab jäätmete päritolu, seega saab jäätmevaldaja anda jäätmetele koodi. Seda Paikre OÜ kõnealuste jäätmete arvele võtmisel ka tegi, koodiks määrati jäätmetele 15 01 02 (ehk plastpakend). Ka asjatundja X X hindab kõnealused jäätmed, mida ta on Paikre OÜ territooriumil näinud, 13
(27)plastpakendi jäätmeteks. Seda, et ladestusse läinud kõnealused jäätmed olid plastijäätmed, kinnitavad oma ütlustes X X, X X ja X X. Käesoleva kohtuotsuse p 7 ja 8 kirjeldatud kirjalike tõendite põhjal oli tegemist jäätmevoost eraldatud materjaliga, kogu jäätmevoost eraldatud plastijäätmetega – täpsemalt kileplastiga koodiga 15 01 02. Plastijäätmed eraldatakse dimensioonide järgi kergemaks plastiks
(2d)ja raskemaks plastiks
(3d).
  1. Vastulausest ja tunnistajate ütlustest (eesmärgi osas eelkõige X Xu ütlused) nähtub, et kui ettevõtte jaoks selgus, et vastavatel plastpakendi jäätmetel puudub taaskasutusvõimalus, otsustasid Peeter Oja ja Toomas Liidemaa koodi muuta ning jäätmed ladestada teise koodiga, sest Paikre OÜ on kehtiva keskkonnakompleksloa alusel lubatud ladestada koodiga 15 01 02 jäätmeid üksnes kuni 100 tonni aastas. Samas tuleb kohtul nõustuda kohtuvälise menetlejaga ja asjatundjaga, et õigust jäätmekoodi muutmiseks ilma kontrollitud käitlustoiminguta Paikre OÜl ei olnud. Paikre OÜ on kõnealused jäätmed võtnud arvele koodiga 15 01 02, siis on see tehtud ettevõtte poolt teadlikult keskkonnakompleksloas kirjeldatud sorteerimismeetodil arvestades jäätmete päritolu ja materjali liiki ning kindla eesmärgiga. X X on selgitanud, et oli kohustus ringlusse võtta või energeetiliselt taaskasutada.
  2. Saastetasu deklaratsiooni esitamist ja kinnitamist 2020 II kvartali osas menetlusalune isik Peeter Oja kohtuistungil ei eita. Selles osas on andnud ütlusi tunnistaja X X 21.10.2021 kohtuistungil. Tunnistaja ei tööta Paikre OÜ-s alates
  3. oktoobrist
  4. Tunnistaja teab, et mäkke viidi plastjäätmeid koodiga 15 01 02 suuremas koguses kui Paikre OÜ-l oli lubatud. Kvartaalsete saastetasu deklaratsioonide esitamine oli tunnistaja tööülesanne, vähemalt varasemalt. Kui ettevõttesse tuli tööle keskkonnajuhiks Peeter Oja 2020 jaanuari lõpus, siis hakkas tunnistaja talle tasapisi neid asju üle andma. Deklaratsiooni koostamine käis nii, et iga kuu Paikre OÜ kaalumaja programmi alusel saadeti Exceli tabel, selle põhjal koostati saastetasu aruanne ja esitamine käis KOTKAS keskkonna kaudu. Lisainfot võis tulla ka tootmisjuhilt, et mida oli mäkke viidud. Tunnistaja arvab, et I kvartali 2020 deklaratsiooni tegi veel tema, II kvartalis läks Peeter Ojale. II kvartal, kui Peeter Oja andmed sisestas ja kinnitas KOTKAS-es, siis tunnistaja jälgis veel seda protsessi kõrvalt. Tunnistaja nägi keskkonnas ka, et ühel hetkel oli saastetasu maksmise kohustus suurem, mingil hetkel aga muutus väiksemaks. Paikre OÜ juhatajalt Toomas Liidemaalt saadud selgituste põhjal selgus, et 15 01 02 ei tohtinud niipalju mäkke viia, aga ütles lisaks, et kohe tuleb uus luba, kus on lubatud rohkem mäkke viia neid jäätmeid. Et siis deklareeritakse, kui see luba tuleb.
  5. Vahemärkusena kohtu poolt on kohtuväline menetleja enda koostatud otsuses märgitud, et keskkonnakompleksloa eelnõu tabeli 33 järgi puudub Paikre OÜ-l uue loa kehtima hakkamisel luba jäätmeid koodiga 15 01 02 ladestada üleüldse. Uus luba on seega isegi piiravam, kui kehtiv luba.
  6. Kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses (vt väärteotoimiku lk 259-265) ei nõustu menetlusalused isikud menetleja seisukohaga, et on 2020.a
  7. kvartali saastetasu deklaratsioonis esitanud ebaõiged andmed. Märgivad, et järgmine
  8. kvartali deklaratsioon vastab tegelikkusele ja sisaldab õigeid andmed. Jäätmekogus 700 tonni kajastati 2020
  9. kvartali deklaratsioonis koodi all 19 12 12 ja selle pealt on saastetasu makstud. Kirjaliku tõendina esitatud saastetasu deklaratsiooniga jäätmete kõrvaldamisel (kinnitatud 05.10.2020) on tõendatud, et Paikre OÜ esitas 05.10.2020 Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS saastetasu deklaratsiooni jäätmete kõrvaldamiseks, aruandlusperioodiga 3 kvartal
  10. Deklaratsiooni järgi kõrvaldas Paikre OÜ nimetatud perioodil jäätmeid koodiga 15 01 02 kokku 1,06 tonni. Jäätmeid koodiga 19 12 12 kõrvaldati deklaratsiooni järgi 2020 kolmandas kvartalis 5113,82 tonni. Nimetatud deklaratsiooni sisestas ja kinnitas KOTKASes Peeter Oja. Tõend kinnitab vastulauses selgitatut, et peale 2d ja 3d jäätmepallide koodi muutmist 14
(27)varasemalt 15 01 02 koodi alla 19 12 12, deklareeris Paikre OÜ
  1. kvartali aruandes vastavate jäätmete ladestamise koodi all 19 12
  2. Küll ei tähenda see, et II kvartali aruandes valeandmeid esitatud ei ole.
  3. Paikre OÜ keskkonnakompleksloa taotluse lisas 6, so segaolmejäätmete töötlemise kirjelduses, on toodud, kuidas vastavad koodiga 15 01 02 jäätmed tekkisid. Kui kaebaja leidis, et jäätmed ei vasta kompleksloa lisas toodud kirjeldusele, oleks tulnud sellest kohtu hinnangul Keskkonnaametit teavitada. Selliselt kirjeldab korrektset käitumisviisi oma ütlustes ka asjatundja X X. Seadusest tuleneva õigusliku alusena THS § 56 lg 1 kohaselt käitaja teatab loa andjale igast muudatusest käitise laadis või toimimisviisis, sealhulgas käitise laiendamisest, mis võib avaldada mõju keskkonnale või inimese tervisele. Sama sätte 2 lõike järgi kui käitaja on loa andjale teatanud kavandatavatest muudatustest käitise laadis või toimimisviisis, sealhulgas käitise laiendamisest, või loa andja on sellest muul viisil teada saanud, peab loa andja 21 päeva jooksul selgitama muudatuste olulisuse ja vajaduse korral algatama kompleksloa andmise või muutmise menetluse ning 4 lõike põhjal muudatuse käitise laadis või toimimisviisis, sealhulgas käitise laiendamise võib ellu viia ainult pärast seda, kui loa andja on käitajale kirjalikult teatanud, et selleks ei ole vaja muuta kompleksloa nõudeid, või kui kompleksloa nõudeid on muudetud.
  4. Tsiteeritud seadusesätte alusel ei olnud õige Paikre OÜ tegevus sorteerimisliinilt tulnud ja niiviisi tekkinud jäätmelaovaru ise ümber kodeerida, et jäätmetest vabaneda. Paikre OÜ eesmärgiks ei olnud varasemalt kogemata vale koodiga arvele võetud jäätmetele õige koodi andmine (vt kaebaja enda kohtule esitatud kaebuse p 55 toodud komposti näide). Selleks andiski Peeter Oja juhatuse liikme Toomas Liidemaa juuresolekul suusõnaliselt X X (vt X Xe ütluseid) korralduse viia 2d ja 3d pressitud ja pakitud plastjäätmed mäkke (ladestusse). Jäätmed tuli mäkke viia hajutatult, st aprillis, mais ja juunis iga kuu ca 350 tonni nii, et kokku oleks 2020 teise kvartali lõpuks mäkke viidud 1000 tonni plastjäätmeid.
  5. Jäätmete ladestusse viimine selliselt reaalselt ka toimus, ehk aruandlusperioodil 2 kvartal 2020 toimus ülalpool avaldatud tunnistajate (vt X Xe ütlused, kes sai käsu koodiga 15 01 02 arvel olnud jäätmed ladestada Peeter Ojalt ning andis vastava korralduse töömeestele edasi. X X tunnistajana on kinnitanud konkreetse korralduse saamist X Xelt) ütluste kui ka kirjalike tõendite põhjal aprillis, mais ja juunis 2020, jäätmete koodiga 15 01 02 kõrvaldamine. Nimetatut tõendab lisaks ülaltoodud tõenditele ka 09.04.2021 läbiviidud objekti vaatlus, mille tulemusena võetakse vaatluse käigus asitõendina koopiad ettevõtte Paikre OÜ igapäevases kasutuses oleva autokaalu programmi Scalex Eco väljavõtetest (kokku 12 faili) ning 12.04.2021 läbi viiakse asitõendi vaatlus. Vaadeldavaks objektiks on Paikre OÜ Paikuse prügila kaalu Scalex Eco kaaluprogrammist 08.04.2021 tehtud väljavõtte failid nimega „022020.xls“ (tegemist on aktiivsete kannetega) ja „kustutat.xls“ (tegemist on kustutatud kannetega). Vaatluse tulemusel selgub, et aktiivsete kannete tabelis perioodil 01.04.2020-30.06.2020 puuduvad muuhulgas andmeread koodiga 150102DJ. Kustutatud kannete tabeli järgi on andmeread koodiga 150102DJ kantud andmebaasi kuupäevadel 29.05.2020 ja 30.06.
  6. Kokku on koodiga 150102DJ kandeid kustutatud kannete tabelis veerus kaal mahuga 700000 ühikut. 08.04.2021 koostatud objekti vaatlusega tegi Keskkonnaameti poolt menetlusse kaasatud asjatundja X X Paikre OÜ poolt kasutatavast autokaalu programmist Scalex Eko väljavõtted muuhulgas kustutatud kannetest perioodil 01.01.202-09.04.
  7. 12.04.2021 koostatud asitõendi vaatluse protokollis on nähtav, et kustutatud kandeid oli eelnimetatud perioodil autokaalu programmis tehtud kokku 423 andmereal. Keskkonnaamet vaatles vaid kustutatud kandeid, mille veerus J „productid“ oli väärtus 150102DJ, kokku 11 andmereal. Asitõendi vaatluse protokollis on kirjeldatud, et märkuste lahter oli täidetud 356 juhul, näited sisestatud 15
(27)väärtustest: vale maksetingimus, vale toode, vale klient jne. Väärtuse 150102DJ puhul oli märkuste lahter tühi. Seega Paikre OÜ poolt põhjendust koodirea kustutamiseks programmis märkinud ei olnud.
  1. 150102DJ koodi ja kaaluühikute sattumise osas programmi on selgitanud tunnistajad X X ja X X, et vastava koodiga hakati tähistama aiaäärse jäätmehunniku plastijäätmeid, so vaidlusaluseid 15 01 02 2d ja 3d jäätmepalle. Kõik andmeread, millised sinna aga kanti jäätmete ladestamisel koodiga 150102DJ mais ja juunis 2020, said autokaalu programmist kustutatud. Korralduse eeltoodud ridade kustutamiseks andis kaalumaja töötajale tunnistajale X Xle teadaolevalt Peeter Oja. Seega toimus kohtu hinnangul aruandlusperioodil
  2. kvartal 2020, so mais ja juunis 2020, jäätmete koodiga 15 01 02 kõrvaldamine koguses vähemalt 700 tonni (700000 kg ühikut) ulatuses, vastavad kanded programmist hiljem aga kustutati. Kustutatud ühikute alusel määras menetleja kindlaks ka esialgselt programmis fikseeritud ladestusse läinud jäätmete koodiga 15 01 02 koguse.
  3. Kuigi aruandlusperioodil 2 kvartal 2020, ehk aprillis, mais ja juunis 2020, jäätmete koodiga 15 01 02 kõrvaldamine koguses vähemalt 700 tonni ulatuses toimus, ei kajastanud seda Paikre OÜ poolt esitatud saastetasu deklaratsioon. Saastetasu deklaratsiooniga jäätmete kõrvaldamisel on tõendatud, et Paikre OÜ esitas 10.07.2020 Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS saastetasu deklaratsiooni jäätmete kõrvaldamiseks, aruandlusperioodiga 2 kvartal
  4. Deklaratsiooni järgi ei toimunud eeltoodud perioodil jäätmete koodiga 15 01 02 kõrvaldamist. Nimetatud deklaratsiooni sisestas ja kinnitas KOTKASes Peeter Oja. Seega on tõendamist leidnud, et 10.07.2020 esitas Paikre OÜ keskkonnajuht Peeter Oja Paikre OÜ ettevõtte 2020.a teise kvartali saastetasu deklaratsioonis jäätmete kõrvaldamisel ebaõiged andmed, jättes eelnimetatud deklaratsioonis kajastamata 700 tonni plastpakendi (koodiga 15 01 02) kõrvaldamise.
  5. Kaebaja on viidanud, et jäätmekoodide määramisega seonduvalt jäätmeseaduse § 2 lg 5 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 14.12.2015 määrusele nr 70 “Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“, mille § 8 lg 2 sätestab, et Keskkonnaamet nõuab lisaandmete esitamist, kui ta ei nõustu jäätmevaldaja tehtud jäätmete liigitamist käsitlevate järeldustega või loeb esitatud põhjendusi ebapiisavaks, ja määrab selleks tähtaja. Samas jätavad kaebajad kohtu poolt rõhutatuna tähele panemata, et väärteokirjeldustes toodud käitumisaktidega ei heideta Paikre OÜ-le ja Peeter Ojale ette mitte jäätmekoodide muutmist, vaid valeandmete esitamist ning kompleksluba ületavat jäätmete ladestamist. Kaebaja ei muutnud üksnes jäätmekoode (jäädes seejärel näiteks ootama, kas Keskkonnaamet koodide muutmisega nõustub), mistõttu ei pidanud Keskkonnaamet ka reageerima viidatud sätte alternatiividele tuginevalt. Valeandmete esitamisele ja kompleksloa rikkumisele saab aga järgneda süüteomenetlus, mistõttu oli kohtuvälise menetleja käitumine käesoleva menetluse algatamisel kohane.
  6. Kohtuväline menetleja on selgitanud kaebusele esitatud seisukohas, et nii väärteoprotokollides kui üldmenetluse otsuses on väärteo lühikirjelduste all kirjeldatud Peeter Oja ja Paikre OÜ rikkumised kahe episoodina. Mõlema isiku esimeses episoodis kirjeldatakse rikkumist, milles 10.07.2020 esitatud deklaratsioonis esitati Paikre OÜ
  7. a teise kvartali saastetasu deklaratsioonis jäätmete kõrvaldamisel ebaõiged andmed ning rikuti eeltooduga jäätmeseaduse § 116 lg
  8. Kirjalikus vastuses kaebusele selgitab menetleja, et kaebuse esitaja väide, justkui heidab Keskkonnaamet läbivalt kaebajatele ette andmete korrigeerimist laoprogrammides, on eksitav ja väär. Keskkonnaamet heidab kaebajatele ette saastetasu deklaratsioonis ebaõigete andmete esitamist. 16
(27)
  1. Viidatud JäätS § 116 lg 2 2020.a kehtinud redaktsiooni kohaselt oli keskkonnakaitseluba omav isik, samuti ohtlike jäätmete tekitaja, välja arvatud kodumajapidamised, kohustatud pidama, võttes arvesse käesoleva seaduse § 28 lõikes 11 sätestatut, pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Samas nagu kohtuväline menetleja on ise märgitud, ei heida ta menetlusalustele isikutele andmete korrigeerimist, laoprogrammides andmete ebaõigeks muutmist, ega ka seaduse tekstis otsesõnu toodud arvestuse pidamata jätmist või valesti pidamist, vaid konkreetselt saastetasu deklaratsioonis ebaõigete ehk valeandmete esitamist. Seda on kohtuväline menetleja kaebusele esitatud kirjalikus vastuses selgelt väljendanud ning vastavat väljendavad väärteoprotokollidki. Seega ei ole tuginemine rikutud normi osas JäätS § 116-le kohtu hinnangul õige.
  2. Kaitsjadki on kohtuistungil leidnud, et kirjeldatud etteheite korral on JäätS § 116 puhul tegemist vale rikkumise alusega, sest ebaõigete andmete esitamine saastetasu deklaratsioonis tuleb lahendada maksukorralduse seadusest (edaspidi MKS) lähtudes.
  3. Kohus nõustub selles osas osaliselt kaitsjatega. Esmalt tuleb märkida, et saastetasu kui keskkonnatasu arvutamise kohustus ja ka deklaratsioonide esitamise kohustus tuleneb Keskkonnatasude seadusest (KeTS). Täpsemalt nimetatud seaduse § 31 lg 1 alusel on keskkonnatasu arvutamise kohustus isikul, kellel käesoleva seaduse § 5 kohaselt on keskkonnatasu maksmise kohustus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva seaduse § 341 lõikes 1 sätestatud juhtudel. KeTS § 331 lg 1 sätestab, et saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksumaksja kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. KeTS § 334 lg 1 järgi keskkonnatasu deklaratsioon saadetakse posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või keskkonnaotsuste infosüsteemi või muu infosüsteemi kaudu või antakse üle Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu
  4. kuupäevaks. Ehk tegemist on kvartalite kaupa esitatava deklaratsiooniga. Kuni 01.04.2011 kehtisid KeTS-is § 35, mis sätestas keskkonnatasu arvutuse esitamata jätmise ja § 36, mis sätestas keskkonnatasu arvutuse kontrollimise. Keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega 912 SE (vastu võetud 22.02.2011), tunnistati seaduse viidatud § 35 ja § 36 aga kehtetuks. Muutmise seaduse seletuskirja p 28 on vastavate kehtetuks tunnistatud seadusesätete osas selgitatud, et kui isik jätab keskkonnatasu deklaratsiooni esitamata, kohaldatakse temale maksukorralduse seaduse regulatsiooni. Maksuhalduri ülesandeid täidab Keskkonnaamet. Deklaratsiooni kontrollimise suhtes rakendatakse samuti maksukorralduse seadust, kontrolli teostab Keskkonnaamet.
  5. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 3 lg 4 p 2 järgi kohaldatakse käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut ka saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule, kui keskkonnatasude seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega deklaratsioonis valeandmete esitamisega said Paikre OÜ ja Peeter Oja rikkuda MKS § 85 lg 4 ja KeTS § 31 lg 1 sätestatud nõudeid. Viidatud rikkumisega panid kohtu hinnangul menetlusalused isikud toime aga

§ 280lg 1 ja 3 sätestatud väärteo, ehk haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise.

Kohus põhjendab vastavasisulist järeldust järgnevalt. 29. Esiteks on nimetatud

§ 280sättele kohtumenetluses viidanud kohtuvälise menetleja 17

(27)esindajagi, märkides, et kui JäätS § 116 järgi rikkumise kvalifitseerimine ei ole õige, tuleb kohtul lähtuda karistusseadustiku kvalifikatsioonist, mis näeb sõnaselgelt ette vastutuse valeandmete esitamise eest. Siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, leides, et viidatud säte on rikkumise kvalifitseerimise kohapealt õige. Selleks annab suunise ka Riigikohtu lahend nr 3-1-1-50-16 p 26, milles on öeldud, et alates 01.01.2015 on maksuhaldurile valeandmete esitamine, kui sellega ei vähendata maksu- ega kinnipidamiskohustust ega suurendata tagastusnõuet, karistatav

§ 280järgi, mitte enam MKS § 154 järgi.

Kuna väärteoprotokollides toodud väärtegude lühikirjeldustes maksu- ega kinnipidamiskohustuse vähendamist, sh ka mitte saastetasu vähendamist, või tagasinõude suurendamist, menetlusalustele isikutele ette ei heideta (üksnes juriidilise isiku huvi sisustamise juures on Paikre OÜ suhtes koostatud väärteoprotokollis leitud, et Peeter Oja pani teo toime juriidilise isiku huvides, sest jäätmete koodi muutmisega hoidus ettevõte Paikre OÜ kõrgendatud määras saastetasu maksmise kohustusest. Tegemist on aga juriidilise isiku huvi sisustamisega, mitte väärteoetteheite endaga), küll aga valeandmete esitamist, on

§ 280seega toimepandud rikkumise kvalifitseerimiseks korrektne sanktsioon.

  1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas omaksvõetud seisukohtade järgi ei tingi süüdlase teo ebaõige õiguslik hindamine kohtuvälise menetleja ja maakohtu poolt iseenesest väärteomenetluse lõpetamist. Nimelt on kolleegium märkinud, et kuivõrd VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud, siis ei ole kohtumenetluses välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-71-13, p 7 ja otsus asjas nr 3-1-1-75-03, p 7).
  2. Etteheidetava teo sisu – valeandmete esitamine – õigusliku hinnanguna

§ 280kohaldamisega ei muutu.

Vastava sätte järgi rikkumise ümber kvalifitseerimise võimalusele on kohtuvaidluses juhtinud tähelepanu ülal viidatult kohtuväline menetleja. Kaitsja on saanud repliigi korras sellele ka vastata, jäädes varem esitatu juurde (st esitatu juurde, mida kohus on pikemalt kajastanud käesoleva otsuse p 26 ja 27), leides, et kui menetlusalused isikud on teinud aruandes vea või selle esitamisel vea, siis ei saa neid karistada mingi muu seaduse, mingi muu paragrahvi järgi. Kohtu hinnangul ei ole seega käesolevas asjas

§ 280kohaldamine menetlusalustele isikutele ja kaitsjatele üllatuslik.

Kaitsjad pidid aru saama, et menetlusaluste isikute karistamisel võidakse kohaldada

§ 280

. 32.

§ 280on deliktitüübilt formaalne, st koosseis ei hõlma tagajärge.

Väärteoprotokollist peab seega nähtuma etteheidetav tegu (valeandmete esitamine), õigete andmete esitamise kohustus ja asjaolu, et menetlusalune isik nimetatud kohustust rikkus. Etteheide on väärteoprotokolli põhjal 2020.a teise kvartali saastetasu deklaratsioonis jäätmete kõrvaldamisel ebaõigete andmete esitamine, jättes eelnimetatud deklaratsioonis kajastamata 700 tonni plastpakendi (koodiga 15 01 02) kõrvaldamise. Ülaltoodult deklaratsiooni järgi ei toimunud perioodil jäätmete koodiga 15 01 02 kõrvaldamist, uuritud tõendite põhjal aprillis, mais ja juunis 2020 vastavaid pakendeid aga 700 tonni ulatuses kõrvaldati. Seega oleks nimetatud kõrvaldamine pidanud konkreetses deklaratsioonis ka kajastuma ning esitatud on valeandmeid. Kohustus õigeid andmeid deklareerida aga ei tulene väärteoprotokollis viidatud JäätS § 116, vaid MKS § 85 lg 4 ja KeTS § 31 lg 1. KeTS normile on kaitsja ise menetluses tähelepanu juhtinud, samuti MKS kohaldumisele. Kuna 2020.a teise kvartali saastetasu deklaratsioonis jäeti kajastamata 700 tonni plastpakendi (koodiga 15 01 02) kõrvaldamine konkreetsel ajaperioodil, on saastetasu deklaratsioonis esitatud ebaõigeid andmeid ning rikutud keskkonnatasu maksmise arvutamise kohustust isiku poolt, kellel on keskkonnatasu maksmise kohustus ja kohustus esitada maksuhaldurile deklaratsiooni esitaja poolt teadaolevalt õigeid andmeid. Kaebajad väidavad esitatud kaebuses, et ei deklareerinud 15 01 02 kõrvaldamist seetõttu, et jäätmete 18

(27)koodi muudeti ning deklareeriti järgmises aruandes 19 12 12 jäätmete kõrvaldamisena. Kohtuotsuse p 18 on aga selgitatud, et kui kaebaja leidis, et jäätmed ei vasta kompleksloa lisas toodud kirjeldusele, oleks tulnud sellest Keskkonnaametit teavitada vastavalt KeTS § 56, mitte muuta laojäätmete koodi iseseisvalt. 33.

§ 14

lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Riigikohtu 08.03.2017 otsuses nr 3-1-1-84-16 on selgitatud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu, sest juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab toimida üksnes füüsilise isiku kaudu. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik

§ 2

lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-7-04, p 10;
  3. oktoobri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-88-12, p 7 ja
  5. novembri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-66-14, p 6). Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi, juhtivtöötaja või pädeva esindaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides. Nõudes, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides, väljendub juriidilise isiku ja teo vaheline side (RKKKo 3-1-1-9-05, p 9). Juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja tegutsemine juriidilise isiku huvides peab olema tuvastatud koos teiste objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustega enne, kui asutakse vaagima õigusvastasuse küsimust. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik

§ 2

lg 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

  1. 15.07.2021 väärteoprotokolli ja 16.08.2021 otsuse kohaselt on Paikre OÜ vastutus jäätmete
  2. a teise kvartali saastetasu deklaratsioonis jäätmete kõrvaldamisel ebaõigete andmete esitamise osas tuletatud Paikre OÜ keskkonnajuhi Peeter Oja tegevusest, kes tegutses ettevõtte juhatuse liikme Toomas Liidemaa teadmisel ja heakskiidul. Kohtuväline menetleja leidis, et Peeter Oja keskkonnajuhina kajastas eelnimetatud deklaratsioonis valeandmeid, kui jättis kajastamata 700 tonni plastpakendi (koodiga 15 01 02) kõrvaldamise. Ehk koostas Keskkonnaametile esitamiseks valeandmetega deklaratsiooni. Kohustust ei oleks rikutud, kui oleks esitatud õigeid andmeid nagu KeTS § 31 lg 1 ja MKS § 85 lg 4 seda ette näevad. Aruande sisestas ja kinnitas infosüsteemis KOTKAS Peeter Oja. Peeter Oja kinnitab 21.10.2021 kohtuistungil antud ütlustes, et jäätmed, mis olid platsist ja tehase liinilt välja sorditud, need ei olnud enam taaskasutatavad ja nende nimetamine jäätmematerjaliks ei olnud õige, ehk otsustas tunnistada kõnealused 700 tonni plastijäätmeid sortjäägiks. Paikre OÜ keskkonnajuhi (Peeter Oja) ametijuhendi järgi allub keskkonnajuht OÜ Paikre juhatajale. Ametijuhendi järgi on keskkonnajuhi töökohustusteks muuhulgas keskkonnaseire korraldamine ja tähtaegne esitamine, laojääkide ja laoarvestuste pidamise korraldamine, keskkonnaaruannete koostamise ja kontrolli korraldamine. Arvestades, et vastavate laojäägiks olevate jäätmete mäkke vedamise korralduse andmise juures X Xele, oli ka ettevõtte juhatuse liige Toomas Liidemaa, tuleb nõustuda, et vastavate jäätmete ladestamine toimus viimase teadmisel ja heakskiidul. Ettevõtte juhatuse tööülesandeks oli kontrollida ka töötajate tegevusi, anda suuniseid ja korraldusi, sh kontrollida Peeter Oja tegevusi. Üheks oluliseks ülesandeks on tagada ettevõtte poolt õigete andmetega aruannete esitamine haldusasutustele. Juriidilise isiku vastutuse osas näeb

lisaks juhatuse liikmele ette, et juriidilise isiku eest rikkumise saab toime panna ka muu pädev isik. Antud juhul Peeter 19

(27)Oja oli muuks pädevaks isikuks, kelle pädevuses oli jäätmete arvestuse pidamine, keskkonnaaruannete koostamise ja kontrolli korraldamine. Ehk tegu on toime pandud Peeter Oja kui Paikre OÜ töötaja poolt, kellele oli antud õiguspädevus vastava ülesande täitmiseks, so saastetasu deklaratsiooni kui keskkonnaaruande sisestamiseks ja kinnitamiseks.
  1. Kohus leiab, et vastava 700 tonni jäätmete, millised olid arvel koodiga 15 01 02, koodi muutmine 19 12 12-ks ning otsustus mitte kajastada sellest tulenevalt koodiga 15 01 02 andmete ladestamist
  2. a teise kvartali saastetasu deklaratsioonis, oli varjata 2020 II kvartalis deklaratsiooni ületavat 15 01 02 koodiga jäätmete ladestamist ning vastavatest jäätmetest vabanemist. Siit tuleneb juriidilise isiku ja tema pädeva esindaja Peeter Oja teo vaheline side jäätmekoodi muutmisel ning deklaratsioonis kajastamata jätmisel. Selliselt jäi ettevõttel deklareerimata konkreetne hulk jäätmeid 15 01 02 koodi alusel. Sellega vabanes ettevõtte jäätmetest, mida tunnistaja X Xu sõnul oleks turustada saanud vaid selliselt, et ettevõte oleks jäätmete müügile veel ise peale maksnud. Paikre OÜ keskkonnajuhi Peeter Oja korraldusel ja juhatuse liikme Toomas Liidemaa heakskiidul toime pandud õigusvastane tegu on ka Paikre OÜ karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatud tegevusega vabanes vastavatest jäätmetest juriidiline isik. Ettevõtte huvi oli vastavatest plastjäätmetest vabaneda. Paikre OÜ kehtivas keskkonnakompleksloas oli aastas lubatud ladestada vaid kindel kogus jäätmeid ja plastijäätmete puhul oleks olnud ületus, mis tähendanuks ka suurema saastetasu maksmise kohustust. Peeter Ojal oli pädeva esindajana juhatuse liikme Toomas Liidemaa teadmisel ja heakskiidul olemas õigus teha otsuseid ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet. Korraldades Paikre OÜ keskkonnaaruandlust valeandmete esitamise teel, tegutses Peeter Oja ettevõtte igapäevase tegevuse raames (st esitas aruannet, mida tuli Keskkonnaametile esitada iga kolme kuu järel, ehk regulaarselt), seega juriidilise isiku huvides. Juhindudes

§ 14lg 1 kuulub Paikre OÜ vastutusele võtmisele juriidilise isikuna.

  1. Eeltoodu põhja on tõendamist leidnud, et Paikre OÜ 2020.a teise kvartali saastetasu deklaratsioonis jäeti kajastamata 700 tonni plastpakendi (koodiga 15 01 02) kõrvaldamine konkreetsel ajaperioodil, so 2020 teises kvartalis, ning esitati saastetasu deklaratsioonis ebaõigeid andmeid. Teo toimepanemise aeg on väärteoprotokollis määratud õigesti, sest deklaratsiooni, milles valeandmeid esitati, kinnitamise ajaks on 10.07.
  2. Küll asus kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku Paikre OÜ käitumisele ei olnud kohtuvälise menetleja poolt antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine tuleb kvalifitseerida

§ 280

lg 3 ettenähtud väärteona.

§ 280

lg 3 alusel haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. 37. Paikre OÜ pani pädeva esindaja kaudu toime

§ 280

lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. OÜ Paikre keskkonnajuht Peeter Oja oli teadlik rikkumisest, so oli teadlik plastpakendi (koodiga 15 01 02) kõrvaldamisest konkreetsel ajaperioodil ning vastava käitlemise deklareerimise kohustusest, kuid jättes koodiga 15 01 02 andmed aruandes esitamata, esitas tahtlikult deklaratsioonis valeandmeid, eesmärgiga varjata 2020 II kvartalis deklaratsiooni ületavat 15 01 02 koodiga jäätmete ladestamist ning vastavatest jäätmetest vabanemist. Seega on menetlusalune isik Paikre OÜ oma pädeva esindaja tegevuse läbi täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. OÜ Paikre nimel tegutsenud pädeva esindaja käitumises esinevad väärteokoosseisu tunnused, mistõttu puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavatel alustel, samuti puuduvad VTMS § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise alused. 20

(27)38.

§ 14

lg 2 järgi juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist. Kohus rõhutab, et füüsilisest isikust menetlusalusele isikule Peeter Ojale on tehtud väärteoetteheide selles, et ta esitas Paikre OÜ 2020.a teise kvartali saastetasu deklaratsioonis jäätmete kõrvaldamisel kohta ebaõigeid andmeid. Kohustust ei oleks rikutud, kui oleks esitatud õigeid andmeid nagu KeTS § 31 lg 1 ja MKS § 85 lg 4 seda ette näevad. Aruande sisestas ja kinnitas infosüsteemis KOTKAS Peeter Oja. Küll asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku Peeter Oja käitumisele ei olnud kohtuvälise menetleja poolt antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine tuleb kvalifitseerida

§ 280

lg 1 ettenähtud väärteona.

§ 280

lg 1 alusel haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 39. Kohus on seisukohal, et ei ole kahtlust selles asjaolus, et valeandmete esitamisel tegutses Peeter Oja Paikre OÜ huvides. Sellest tulenevalt vastutab Paikre OÜ kui juriidiline isik valeandmete esitamise eest, mis on toime pandud Peeter Oja poolt, kes tegutses valeandmeid esitades ettevõtte huvides. Kuna juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist, ei vabane Peeter Oja vastutusest, kuna ta pani teo toime ja tegutses juriidilise isiku huvides. Füüsilise isikuna pani süüteo toime Peeter Oja. Järelikult on tema vastutusele võtmine paralleelselt Paikre OÜ-ga kooskõlas seadusega. Juriidilise isiku huvides tegutsenud füüsilise isiku ja juriidilise isiku paralleelset vastutuselevõtmist tulebki pidada juriidilise isiku vastutuse normaaljuhuks ning see ei kujuta endast ne bis in idem põhimõtte rikkumist (RKKKo 3-1-1-7-04, 3-1-1-137-04). Seega on menetlusalune isik Peeter Oja oma tegevuse läbi täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Peeter Oja käitumises esinevad väärteokoosseisu tunnused, mistõttu puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavatel alustel, samuti puuduvad VTMS § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise alused. 40.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus on seisukohal, et Peeter Oja on

§ 280

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Asjas on tõendamist leidnud, et oli teadlik rikkumisest, so oli teadlik plastpakendi (koodiga 15 01 02) kõrvaldamisest konkreetsel ajaperioodil ning vastava käitlemise deklareerimise kohustusest, kuid jättes koodiga 15 01 02 andmed aruandes esitamata, esitas tahtlikult deklaratsioonis valeandmeid, eesmärgiga varjata 2020 II kvartalis deklaratsiooni ületavat 15 01 02 koodiga jäätmete ladestamist ning vastavatest jäätmetest vabanemist. Kohus leiab, et valeandmetega saastetasu deklaratsiooni on Peeter Oja poolt teadlik ja tahtlik tegevus. Seega on menetlusalune isik Peeter Oja oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 41. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Peeter Oja teo kvalifitseerimine

§ 280

lg 1 järgi ning Paikre OÜ juriidilise isikuna vastutusele allutamine

§ 280lg 3 järgi on õige.

VTMS § 52 lg 10 alusel on Karistusseadustiku § 280 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja mh andmete saamiseks õigustatud haldusorgan, ehk käesoleval juhul Keskkonnainspektsioon. Seega karistuse konkreetse väärteorikkumise eest määras selleks pädev kohtuväline menetleja.

  1. Samuti on kohutu hinnangul ülaltoodud tõendite analüüsi pinnalt (vt tunnistajate X Xe ja X X ütlused ning lisaks käesoleva otsuse p 20 ja 21 kajastatut) tuvastatav väärteokirjelduses toodud etteheide Paikre OÜ-le ja Peeter Ojale Paikre OÜ-le kuuluvas Paikuse prügilas aprilljuuni
  2. a 700 tonni plastpakendi jäätmete (koodiga 15 01 02) ladestamise osas. 21

(27)Keskkonnakompleksloa tabeli 33 alusel tohib Paikre OÜ muuhulgas ladestada prügilasse koodiga 15 01 02 (plastpakend) jäätmeid maksimaalselt 100 tonni aastas, 2020
  1. kvartalis ladestati aga Paikre OÜ keskkonnajuhi Peeter Oja korraldusel ja ettevõtte juhatuse liikme Toomas Liidemaa teadmisel ning heakskiidul Paikre OÜ-le kuuluvas Paikuse prügilas aprilljuuni
  2. a 700 tonni plastpakendi jäätmeid (koodiga 15 01 02), millest tulenevalt leidis tõendamist, et konkreetsete jäätmete ladestamisel rikuti Paikre OÜ-le väljastatud keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 tabeli 33 nõuet.
  3. Jäätmekäitlus on tegevusala, millel tegutsemiseks on vajalik kompleksluba (Tööstusheite seadus § 19 lg 1, lg 2 p 5). JäätS § 28 lg 1 alusel on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele. JäätS § 13 kohaselt on jäätmekäitlus muuhulgas jäätmete kõrvaldamine. JäätS § 17 lg 1 sätestab, et jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatakse jäätmete kõrvaldamistoimingute nimistu Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse 08.12.
  4. a vastu võetud määruse nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“ § 4 p 1 kohaselt on jäätmete üheks (D1) kõrvaldamistoiminguks jäätmete maapealne ladestamine (näiteks prügilatesse). JäätS § 73 lg 2 p 1 kohaselt on jäätmete kõrvaldamiseks vaja jäätmeluba. Kompleksluba, milline luba oli Paikre OÜ-le väljastatud, asendab üksikuid keskkonnalubasid (välisõhu saasteluba, jäätmeluba ja vee erikasutusluba).
  5. Paikre OÜ, pädeva esindaja Peeter Oja kaudu, rikkus kompleksloa nõudeid ning vastav tegu on karistatav THS § 162 järgi. Tööstusheite seaduse § 162 lg 2 sätestab: Juriidilise isiku tegevuse eest kompleksloata valdkonnas, kus kompleksluba on nõutav, või kompleksloa nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Käesolevas väärteoasjas on asjassepuutuvas THS § 162 sätestatud koosseisupärane tegu ettevõtte poolt kompleksloa nõuete rikkumine. Teo toimepanemise aeg on väärteoprotokollis määratud õigesti. 700 tonni plastipakendi jäätmete koodiga 15 01 02 ladestamine Paikuse prügilasse toimus on ajavahemikul aprill-juuni
  7. Käesoleva otsuse p 33 järgi

§ 14

lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

  1. 15.07.2021 väärteoprotokolli ja 16.08.2021 otsuse kohaselt on Paikre OÜ vastutus jäätmete kompleksloata ladestamisel tuletatud Paikre OÜ keskkonnajuhi Peeter Oja tegevusest, kes tegutses ettevõtte juhatuse liikme Toomas Liidemaa teadmisel ja heakskiidul. Kohtuväline menetleja leidis, et Peeter Oja keskkonnajuhina ei täitnud ettevõtte keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 tabeli 33 tingimusi, millest tulenevalt ladestati tema korraldusel ja ettevõtte juhatuse liikme Toomas Liidemaa teadmisel ning heakskiidul Paikre OÜ-le kuuluvas Paikuse prügilas aprill- juuni
  2. a 700 tonni plastpakendi jäätmeid (koodiga 15 01 02). Nagu juba märgitud keskkonnakompleksloa tabeli 33 alusel tohib Paikre OÜ muuhulgas prügilasse ladestada koodiga 15 01 02 (plastpakend) jäätmeid maksimaalselt 100 tonni aastas. Ettevõttel on kohustus kehtiva loa nõuetest kinni pidada. Peeter Oja kinnitab 21.10.2021 kohtuistungil antud ütlustes, et jäätmed, mis olid platsist ja tehase liinilt välja sorditud, need ei olnud enam taaskasutatavad ja nende nimetamine jäätmematerjaliks ei olnud õige. Peeter Oja ise on kohtuistungil kinnitanud, et konkreetsete jäätmetega tehtud otsused olid tema tehtud. Ehk Peeter Oja otsustas tunnistada kõnealused 700 tonni plastijäätmeid sortjäägiks ja ladestada 22

(27)mäkke. Paikre OÜ keskkonnajuhi (Peeter Oja) ametijuhendi järgi allub keskkonnajuht OÜ Paikre juhatajale. Ametijuhendi järgi on keskkonnajuhi töökohustusteks muuhulgas keskkonnaseire korraldamine ja tähtaegne esitamine, laojääkide ja laoarvestuste pidamise korraldamine, keskkonnaaruannete koostamise ja kontrolli korraldamine. Arvestades, et vastavate laos arvel olevate jäätmete mäkke vedamise korralduse andmise juures X Xele Peeter Oja poolt, oli ka ettevõtte juhatuse liige Toomas Liidemaa, tuleb nõustuda, et vastavate jäätmete ladestamine toimus viimase teadmisel ja heakskiidul. Ettevõtte juhatuse tööülesandeks oli kontrollida ka töötajate tegevusi, anda suuniseid ja korraldusi, sh kontrollida Peeter Oja tegevusi. Juriidilise isiku vastutuse osas

näeb lisaks juhatuse liikmele näeb ette, et juriidilise isiku eest rikkumise saab toime panna ka muu pädev isik. Antud juhul Peeter Oja oli muuks pädevaks isikuks, kelle pädevuses oli jäätmete laoarvestuse pidamine. Üheks oluliseks ülesandeks on tagada ettevõtte poolt keskkonnakompleksloast nr KKL/317465 kinnipidamine. Tunnistajate ütluste põhjal kogumis oli koodiga 15 01 02 jäätmeid kogunenud sortimisliinilt palju, ettevõttel ei olnud nende jaoks enam väljundit.

  1. Kohus leiab, et vastava 700 tonni jäätmete, millised olid arvel koodiga 15 01 02, koodi muutmine 19 12 12-ks ning otsustus mitte kajastada sellest tulenevalt koodiga 15 01 02 andmete ladestamist
  2. a teise kvartali saastetasu deklaratsioonis, oli soov oli varjata 2020 II kvartalis deklaratsiooni ületavat 15 01 02 koodiga jäätmete ladestamist ning vastavatest jäätmetest vabanemist. Siit tuleneb juriidilise isiku ja tema pädeva esindaja Peeter Oja teo vaheline side jäätmekoodi muutmisel ning deklaratsioonis kajastamata jätmisel. Selliselt jäi ettevõttel deklareerimata konkreetne hulk jäätmeid 15 01 02 koodi alusel. Samuti vabanes ettevõtte jäätmetest, mida tunnistaja X Xu sõnul oleks turustada saanud vaid selliselt, et ettevõte oleks jäätmete müügile veel ise peale maksnud. Seega on Paikre OÜ keskkonnajuhi Peeter Oja korraldusel ja juhatuse liikme Toomas Liidemaa heakskiidul toime pandud õigusvastane tegu ka Paikre OÜ karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatud tegevusega vabanes vastavatest jäätmetest juriidiline isik. Ettevõtte huvi oli vastavatest plastjäätmetest vabaneda. Paikre OÜ kehtivas keskkonnakompleksloas oli aastas lubatud ladestada vaid kindel kogus jäätmeid ja plastijäätmete puhul oleks olnud ületus, mis tähendanuks ka suurema saastetasu maksmise kohustust. Peeter Ojal oli pädeva esindaja oli juhatuse liikme Toomas Liidemaa teadmisel ja heakskiidul olemas õigus teha otsuseid ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet. Korraldades Paikre OÜ keskkonnaaruandlust valeandmete esitamise teel, tegutses Peeter Oja ettevõtte igapäevase tegevuse raames (st esitas aruannet, mida tuli Keskkonnaametile esitada iga
  3. kuu järel), seega juriidilise isiku huvides. Juhindudes

§ 14lg 1 kuulub Paikre OÜ vastutusele võtmisele juriidilise isikuna.

  1. Eeltoodu põhjal on tõendamist leidnud, et keskkonnakompleksloa KKL/320411 alusel Paikre OÜ ladestas jäätmeid jäätmekoodiga 15 01 02 vähemalt 700 tonni ulatuses kvartalis, kui lubatud on aastane ladestamiskogus 100 tonni ning rikkus sellega keskonnakompleksloa nõuet. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku Paikre OÜ käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning vastav käitumine on õigesti kvalifitseeritud THS § 162 lg 2 ettenähtud väärteona.
  2. Paikre OÜ pani pädeva esindaja vahendusel toime THS § 162 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Asjas on tõendamist leidnud, et OÜ Paikre keskkonnajuht Peeter Oja oli teadlik kompleksloast ja selle sisust. Kuna jäätmeid ei olnud võimaik aga muul viisil kasutada, andis ta korralduse jäätmeid ladestada kompleksluba ületavas määras. Kohus leiab, et selline jäätmekäitluse korraldamine oli Peeter Oja poolt teadlik ja tahtlik tegevus. Seega on menetlusalune isik Peeter Oja oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Paikre 23

(27)OÜ nimel tegutsenud päeva esindaja käitumises esinevad väärteokoosseisu tunnused, mistõttu puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavatel alustel, samuti puuduvad VTMS § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise alused. 50.

§ 14

lg 2 järgi juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist. Kohus rõhutab, et füüsilisest isikust menetlusalusele isikule Peeter Ojale on tehtud väärteoetteheide selles, et ta rikkus kompleksloa nõudeid, mis seisnes selles, et Paikre OÜ keskkonnajuhi Peeter Oja korraldusel Paikre OÜ-le kuuluvas Paikuse prügilas aprill- juuni

  1. a 700 tonni plastpakendi jäätmeid (koodiga 15 01 02). Kohtule esitatud tõendite kohaselt korralduse vaidlusalused jäätmed hajutatult mäkke vedada andis Peeter Oja. Sellega rikkus Peeter Oja rikkus kompleksloa nõudeid ning vastav tegu on karistatav THS § 162 järgi. Tööstusheite seaduse § 162 lg 1 sätestab: Tegevuse eest kompleksloata valdkonnas, kus kompleksluba on nõutav, või kompleksloa nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
  2. Kohus on seisukohal, et kahtlust ei ole selles, et korraldades plastjäätmete ladestamise, tegutses Peeter Oja Paikre OÜ huvides. Sellest tulenevalt vastutab Paikre OÜ kui juriidiline isik kompleksloa rikkumise eest, mis on toime pandud Peeter Oja poolt, kes tegutses kompleksluba ületavate korralduste andmisel Paikre OÜ huvides. Kuna juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist, ei vabane Peeter Oja vastutusest, kuna ta pani teo toime ja tegutses juriidilise isiku huvides. Füüsilise isikuna pani süüteo toime Peeter Oja. Järelikult on tema vastutusele võtmine paralleelselt Paikre OÜ-ga kooskõlas seadusega. Juriidilise isiku huvides tegutsenud füüsilise isiku ja juriidilise isiku paralleelset vastutuselevõtmist tulebki pidada juriidilise isiku vastutuse normaaljuhuks ning see ei kujuta endast ne bis in idem põhimõtte rikkumist (RKKKo 3-1-1-7-04, 3-1-1-137-04). 52.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus on seisukohal, et Peeter Oja on THS § 162 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toime pannud otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Asjas on tõendamist leidnud, et Peeter Oja oli teadlik kompleksloast ja selle sisust. Kuna jäätmeid ei olnud võimaik aga muul viisil kasutada, andis ta korralduse jäätmeid ladestada kompleksluba ületavas määras. Kohus leiab, et selline jäätmekäitluse korraldamine oli Peeter Oja poolt teadlik ja tahtlik tegevus. Seega on menetlusalune isik Peeter Oja oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Peeter Oja käitumises esinevad väärteokoosseisu tunnused, mistõttu puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavatel alustel, samuti puuduvad VTMS § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise alused. 53. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Peeter Oja teo kvalifitseerimine THS § 162 lg 1 järgi ning Paikre OÜ juriidilise isikuna vastutusele allutamine THS § 162 lg 2 järgi on õige. THS § 164 lg 2 kohaselt on konkreetses seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon. Seega karistused väärteo eest määras selleks pädev kohtuväline menetleja. Karistuse määramine 54. Vastavalt

§ 56lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse 24

(27)konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. 55.

§ 47

sätestab, et juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100 – 400 000 eurot.

§ 280

lg 3 alusel haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot ning THS § 162 lg 2 alusel juriidilise isiku tegevuse eest kompleksloata valdkonnas, kus kompleksluba on nõutav, või kompleksloa nõuete rikkumise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Nõustuda tuleb kohtuvälise menetlejaga, et käesoleval juhul tegemist väärtegude ideaalkogumiga, kuivõrd jäätmete ladestamise kohta valeandmete esitamine ja ladestamine pandi toime ühtse teoplaanina, milline oli kantud Peeter Oja ühtsest tahtlusest jäätmetest vabanemisel. Seega on karistuseks raskemat sanktsiooni ettenägeva sätte järgi

§ 63lg 1 alusel võimalik määrata 100 eurost kuni 32 000 euroni.

Vaatamata ühe teo ümberkvalifitseerimisele kohtu poolt, jääb karistuse ülemmäär samaks. Menetlusalusele isikule Paikre OÜ-le on kohtuväline menetleja määranud karistuseks rahatrahvi sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävas ulatuses summas 12 000 eurot. 56. Jäätmekäitlejate vastu on üldiselt usaldus, sest neile on väljastatud tegutsemiseks vastav luba ja seega isikud, kes tasu eest jäätmekäitlejale oma jäätmed ära annavad, eeldavad, et jäätmeid käideldakse vastavalt seadusele. Antud juhul on tegemist Paikre OÜ näol jäätmekäitlejaga, sh Pärnu piirkonnas suure juba aastaid tegutsenud ja tuntud jäätmekäitlejaga, kes peab vastava valdkonna reeglitega veel hästi kursis olema. Kuivõrd otsene tahtlus on tahtluse keskmine vorm, siis on oluline ka selle arvestamine süü suuruse hindamisel. Vaatamata sellele, et Paikre OÜ jäätmete kogumisalale ladestatud jäätmete näol ei olnud tegemist ohtlike jäätmetega, on siiski selge, et igasugused jäätmeid selleks ettenähtud kogustes väljuvas ulatuses ladestada on lubamatu ning seotud võimaliku keskkonnareostuse riskiga. Antud juhul ületas ladestamine lubatut lausa seitsmekordselt, so lubatud 100 tonni asemel aastas, ladestati ainuüksi ühes kvartalis vastavaid jäätmeid 700 tonni. Seega ei ole keskkonnakompleksloa ületamine pelgalt marginaalne. Karistamine on põhjendatud ka eripreventiivsest seisukohast, mille üheks eesmärgiks on mõjutada isikut tulevikus sarnastest rikkumisetest hoiduma. Arvestades, et ühe teoga on toime pandud kaks rikkumist, tahtluse vormi ning jäätmete ladestamise kogust, leiab kohus, et tegemist on vähemalt keskmise süüga. Kaebemenetluses ei ilmnenud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid

§ 57ja § 58 tähenduses.

Samas tuleb märkida, et juriidilist isikut Paikre OÜ-d ei ole varasemalt süütegude eest karistatud (vt karistusregistri väljavõte väärteotoimiku lk 250). Kohtu arvates tingib esmakordne rikkumine ja varasema karistatuse puudumine siiski karistuse määramise alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. Lähtudes eeltoodust, kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv 12 000 eurot, on igati põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus Paikre OÜ karistamist eelviidatud rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul

§ 56lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist.

57.

§ 47

sätestab, et füüsilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 – 300 trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

§ 280

lg 1 alusel haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Tööstusheite seaduse § 162 lg 1 alusel tegevuse eest kompleksloata valdkonnas, kus kompleksluba on nõutav, või kompleksloa nõuete rikkumise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Peeter Ojagi osas on 25

(27)väärteoetteheidete puhul tegemist ideaalkogumiga. Kuna

§ 280

lg 1 näeb sanktsioonina ette ka aresti mõistmise võimaluse, on tegemist raskemat karistust ettenägeva süüteoga ning karistus tuleb mõista konkreetse paragrahvi sanktsioonimäära alusel. Seega on raskemat sanktsiooni ettenägeva sätte järgi

§ 63

lg 1 alusel võimalik määrata karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühiku ulatuses või aresti. Menetlusalusele isikule Peeter Ojale on kohtuväline menetleja määranud karistuseks rahatrahvi 115 trahviühiku ulatuses, so 460 eurot. 58. Peeter Oja näol tegemist jäätmeid käitleva ettevõtte Paikre OÜ keskkonnajuhiga, kes peab vastava valdkonna reeglitega eriti hästi kursis olema. Kohtuistungil on Peeter Oja ka selgitanud, et varasemalt töötas ta x, ehk sellest saab järeldada, et keskkonnaalaste reeglite ja seadusandlusega on ta kokku puutunud pikemalt. Peeter Oja on oma ütlustes selgitanud, et Paikre OÜ-sse tööle asudes, soovis ta hakata ettevõttes kehtinud süsteeme korrastama. Korrastamine peaks käima kohtu hinnangul seaduspäraseid teid pidi, praegu on jõutud tegevusega aga just vastupidisesse suunda. Kuivõrd otsene tahtlus on tahtluse keskmine vorm, siis on oluline ka selle arvestamine süü suuruse hindamisel. Igasugused jäätmeid selleks ettenähtud kogustes väljuvas ulatuses ladestada on lubamatu ning seotud võimaliku keskkonnareostuse riskiga. Lubatud 100 tonni asemel aastas, ladestati ainuüksi ühes kvartalis vastavaid jäätmeid 700 tonni. Seega ei ole keskkonnakompleksloa ületamine pelgalt marginaalne. Karistamine on põhjendatud ka eripreventiivsest seisukohast, mille üheks eesmärgiks on mõjutada isikut tulevikus sarnastest rikkumisetest hoiduma. Arvestades, et ühe teoga on toime pandud kaks rikkumist, tahtluse vormi ning ladestatud jäätmete kogust, leiab kohus, et tegemist on vähemalt keskmise süüga. Kaebemenetluses ei ilmnenud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid

§ 57ja § 58 tähenduses.

Samas tuleb märkida, et Peeter Oja ei ole varasemalt süütegude eest karistatud (vt karistusregistri väljavõte väärteotoimiku lk 252). Kuigi kohtu poolt kohaldatava

§ 280

rikkumise eest on võimalik määrata ka aresti, on esmarikkujale kergema sanktsiooni liigi rahatrahvi kohaldamine igati põhjendatud. Samuti ei saa kohus reforXo in peius keelu tõttu mõista isikule kaebemenetluses raskemat karistust kui seda on kohaldanud kohtuväline menetleja. Kohtu arvates tingib esmakordne rikkumine ja varasema karistatuse puudumine ka karistuse määramise alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. Lähtudes eeltoodust, kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv 115 trahviühikut, so 460 eurot, on igati põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus Peeter Oja karistamist eelviidatud rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul

§ 56lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist.

59. Kaebajate kaitsjad on esitanud kohtule kolm taotlust menetluskulude hüvitamiseks kokku 9869,76 euro suuruses summas (ilma käibemaksuta). VTMS § 38 lg 1 järgi järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Valitud kaitsjale makstud tasu ning kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale makstavad summad on KrMS § 175 lg 1 kohaselt menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. Käesolevas asjas ei ole Paikre OÜ ja Peeter Oja suhtes tehtud üheski väärteoetteheites menetlust lõpetavat lahendit, seega jääb menetluskulu, so valitud kaitsjatele makstud tasu 9869,76 eurot ja kohtuvälises menetluses tekkinud menetluskulu 344,44 eurot, menetlusaluste isikute kanda. 26

(27)/allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 27
(27)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.