Obsah (4)

§ 59§ 108§ 118§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-21-173 Otsuse kuupäev 29. aprill 2022 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla 1. detsembri 2020. a käsk

§ 59, mis reguleerib poolte vahelist tõendamiskoormist sätestab 1.

lõikes, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Kaebaja kaebuses esitatud väited on kummutatud kohtu poolt vanglalt välja nõutud valvekaamera salvestisega. Kaebaja kaebuses esitatud väited temale mitteettenähtud kambris lühiajaliselt mitteviibimisest on seega väärad.
2. Kodukorra puhul on tegemist üldkorraldusega, mille vaidlustamiseks on isik õigustatud, kui üldkorraldusega piiratakse esmakordselt tema õigusi. Kaebaja tunnistab menetlusdokumentides, et tema suhtes on kodukorra p 1.7.19 varasemalt rakendatud. Seega ei ole ta ka üldkorralduse muutmist tähtaegselt vaidlustanud ja saavutanud kodukorra vastava punkti kehtetuks tunnistamist. Kaebaja arvates ja kaebaja termineid kasutades oli lühiajaline võõras kambris viibimine OK (argikeeles okei). Kohus kaebaja esitatud kodukorra tõlgendusega ei nõustu.
3. Tartu Vangla direktori 11.02.
4. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 1.7.19 kohaselt on kinnipeetaval keelatud viibida temale mitte ettenähtud kambris, välja arvatud vanglateenistuse ametniku loal. Kodukorra seletuskirja kohaselt on 12.12.
5. a kodukorra p 1.7.19 muudetud vangla julgeoleku kindlustamise eesmärgil, keeld 3 on vajalik järelevalve tagamiseks ja ennetamaks kinnipeetavate distsipliinirikkumisi (nt kaklusi, vargusi).
6. Kohtu arusaamisel ei ole õhtumaades kombeks ligimese und eluruumi sisenemisega häirida, vaatamata isegi ligimese võimalikule hilisemale heakskiidule. Seega on kodukorra muudatusel ka kaebuse väidete valguses legitiimne eesmärk. Kohtu hinnangul on viidatud säte muuhulgas asjakohane ka kaebaja enda õiguste kaitseks, et ennetada kinnipeetavate subkultuuriliste ilmingute levikut vanglas. Kaebaja on kaaskinnipeetavatele ajalehtede viimist põhjendanud osakonna ajalehtede lugemiseks kehtestatud kambrite vahelise järjekorraga. Kehtiva kodukorra p-s 1.17.19 sätestatud keeld välistab mh võimaluse, et kaebajast kinnipeetav peab ajalehepoisi rolli kandma tulenevalt kinnipeetavate võimalikest subkultuurilistest suhetest ja vaatamata kohale selles hierarhias.
7. Kaebajale on distsipliinirikkumise eest karistus määratud tingimisi. Kaebaja ei ole kirjalikus menetluses antud tähtpäevaks (tl 50) teatanud karistuse täitmisele pööramisest. Seega on tingimisi karistus käesolevaks ajaks täitnud oma preventiivse eesmärgi ja ei ole kohtu hinnangul olnud ka ebaproportsionaalne.
8. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
9. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peaks poolte menetluskulud kandma kaebaja (

§ 108lg 1), kuid vastustaja ei ole menetluskulu taotlust esitanud.

Seetõttu jätab kohus poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja kaebuse esitamisel vabastas, jääb riigi kanda (

§ 118lg 3).

21. Otsus sisaldab kaebaja eraelulisi andmeid, mistõttu asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4