lg 1 alusel rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses s.o summas 420.- eurot ja
summas 320.- eurot; Marti Metsa, isikukood: 37408150240, xxx kodanik, emakeel xxx keel, elukoht: xxx; Vandeadvokaat Maano Saareväli, asukoht: Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, Vabaduse pst 59, Tallinn, e-post: maano.saarevali@sirk.ee; Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30 lg 1 p 1; § 132 p-st 2, 3 ja §-dest 133134 maakohus otsustas: 1. Rahuldada esitatud kaebus osaliselt. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 27.12.2021.a otsus väärteoasjas nr 2302,21,014072, millega Marti Metsat (Metsa) karistati
Eda kakskümmend) eurot ja
lg 1 järgi rahatrahviga 80 (kaheksakümmend) trahviühiku ulatuses s.o summas 320.- (kolmsada kakskümmend) eurot osaliselt s.o Marti Metsa karistamises
Eda kakskümmend) eurot tuleb kassatsioonitähtaja, s.o 30 päeva jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri nr
lg 1 järgi rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot ka
lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot (originaaltoimik tl 30-13). Väärteoprotokolli AB1579108 teokirjelduse kohaselt heidetakse Marti Metsale ette seda, et tema 04.10.2021.a kella 16:30-17:08 ajal, Harjumaal, Tallinnas Mere pst ja Inseneri tn ristmikul, juhtis mootorsõidukit, lähenedes reguleerimata ülekäigurajale ei sõitnud sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud ülekäigurajale. Ei peatunud ülekäiguraja ees vaid sõitis otsa jalakäijale, kes ületas sõiduteed mööda ülekäigurada. Oma tegevusega põhjustas tervisekahjustused E S Uile. Tervisekahjustused on fikseeritud SA Tallinna Lastehaigla teatises. Samuti tema lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ei kirjutanud üles pealtnägijate andmeid ning ei teavitanud häirekeskust kuigi liiklusõnnetuse tagajärjel oli vigastada saanud inimene. Märgitud tegevusega Marti Metsa rikkus
§- dest 35 lg 4 ja § 169 lg 2 p.p 2, 4 sätestatud nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad
§ - de 223 lg 1 ja 236 lg 1 järgi (originaaltoimik tl 18-19). Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli esitas 07.01.2022. a kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist menetlusalusele isikule
-de § 223 lg 1 ja 236 lg 1 järgi inkrimineeritud väärtegude toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks lõpetada väärteomenetlust
lg 1 süüdistuses VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis lõpetada
lg 1 süüdistuses VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel ning mõista 2 riigieelarve vahenditest kaebuse esitaja kasuks välja tema poolt kaitsjale makstud tasu (kohtutoimik tl 1-4, 7-9). Kaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et nende hinnangul menetlusaluse isiku teos puuduvad
lg 1 ja 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude tunnused ning seetõttu vaidlustatakse kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsust täies ulatuses. Kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS § 74 lg 1 p-s 8 sätestatud kohustust põhjendada vastulauses esitatuga mittearvestamist. VTMS § 74 lg 1 p 8 kohaselt peab kohtuvälise menetleja otsus sisaldama põhjendusi, miks vastulauses esitatuga ei arvestata. Vaidlustatud otsuses selliseid sisulisi põhjendusi ei ole. Otsuses puuduvad mistahes selgitused, miks ei ole kohtuväline menetleja arvestanud vastulauses esitatuga, mille kohaselt ei ületanud jalakäija sõiduteed ülekäigurajal, vaid väljaspool seda. Samuti pole vastatud vastulauses tõstatatud küsimusele väärteotoimikus kehavigastuste tekkimist tõendavate tõendite puudumise osas. Menetlusalusel isikul puudub juhul, kui kohtuväline menetleja vastulauses esitatud vastuväidetele ei vasta, võimalus aru saada, kas ja mil määral kohtuväline menetleja üleüldse vastulause sisusse süüvis. Karistusotsus, milles ei ole vastulauses esitatut sisuliselt käsitletud, ei võimalda jälgida, milliste põhjendustega ja milliste tõendite ning asjaolude alusel luges kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku süü tõendatuks. Kui otsuses ei sisaldu vastulausega mittearvestamise sisulist põhjendust, puudub otsuses menetlusaluse isiku jaoks legitiimsus, mis toob üldjuhul kaasa menetlusaluse isiku rahulolematuse otsusega ja soovi allutada see kohtulikule kontrollile. Samuti on asutud seisukohale, et menetlusalune isik ei ole rikkunud
Kohtuväline menetleja on kohaldanud ebaõigelt materiaalõigust. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et
lg 4 kohaselt tuleb teed anda jalakäijale, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Käesoleva liiklusõnnetuse puhul ei ületanud jalakäija E S U sõiduteed ülekäigurajal, vaid väljaspool ülekäigurada. Asjaolu, et E S U ületas sõiduteed peale ülekäigurada nähtub videofaililt 04.10.2021 16_19_59 (UTC+03_00) (sekundid 07-14). Nimetatud videofail on võetud väärteoasja materjalide juurde ja asub väärteotoimikus. Ajal, mil jalakäija jõudis sõidutee äärde, ei saanudki ta ülekäigurajal sõiduteed ületada, kuivõrd ülekäigurajal seisis punast värvi sõiduauto (videol nähtav ülekäigurajal seisva punast tooni sõiduki tagumine osa). Videolt on selgelt näha, et jalakäija jookseb sõiduteele ülekäiguraja märgistusest oluliselt vasakult poolt. Seega ei ületanud jalakäija sõiduteed ülekäigurajal ning
lg 4 ei ole kohaldatav.
lg-s 4 sätestatud kohustus kehtib sõiduteed ülekäigurajal ületava jalakäija suhtes. Kuivõrd sõiduteele jooksnud E S U ei oodanud sõidutee ületamist ülekäiguraja kohal, ei saanud menetlusalune isik teda tajuda ka sõidutee ületamist ootava jalakäijana. Kaitsja on viidanud Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-1-1-63-03 (p. 12). Asutud on seisukohal, et käesoleval juhul on nii õiguslikult kui ka faktiliselt tegemist selleks mitteettenähtud kohas sõiduteele jooksnud jalakäijaga ning menetlusaluse isiku süüd saab hinnata üksnes sellest aspektist, kas tal oli tehniliselt võimalik jalakäija sõiduteele jooksmise hetkest arvates kontakti jalakäijaga vältida või mitte. Tõendeid selle kohta, et kontakt selleks mitteettenähtud kohas sõiduteele jooksnud jalakäijaga oleks olnud välditav, väärteoasja toimikus ei ole. Liiklusõnnetuse põhjuseks oli selleks mitte ettenähtud kohas sõiduteele jooksnud jalakäija ettevaatamatu ja liiklusnõudeid (
Sel põhjusel ei ole menetlusaluse isiku tegevus põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Kaebuse esitaja ja tema esindaja on asunud seisukohale, et tõendamata on kahju või tervisekahju tekkimine.
lg 1 kohase väärteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse tekitamine. Käesolevas väärteoasjas kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada ei ühe ega teise tagajärje saabumist. 3 Väärteo kirjeldusest nähtub, et menetlusalune isik põhjustas oma tegevusega tervisekahjustused E S U’ele, ning et tervisekahjustused on fikseeritud SA Tallinnas Lastehaigla teatises. Kaitsjale väärteoasja toimikust tehtud koopiate hulgas asub SA Tallinna Lastehaigla teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest. Sellest teatisest nähtub, et E S U kurtis pöia valu. Teatisest ei nähtu, kas lisaks „kurtmisele“ on tuvastatud ka objektiivne kliiniline leid e. kehavigastus. Sellisena ei tõenda teatis kehavigastuse objektiivset olemasolu, vaid üksnes isiku pöördumist kaebustega valule. Valu ei pruugi aga tähendada kehavigastust või ravivajadust. Kaebuse esitaja esindaja hinnangul teatisel olevad märkused ambulatoorse ravi määramise ning vigastuse kerge raskusastme osas ei tõenda vigastuse objektiivset esinemist. Tegemist on blanketsete kirjetega. Kui kehavigastusi objektiivselt ei tekkinud, puudub alus rääkida liiklusõnnetuse toimumisest ja
Sündmus kvalifitseeruks liiklusohuna
Eeltoodud põhjustel leiab kaitsja, et menetlusaluse isiku teos ei ole
Kaebuse esitaja Marti Metsa kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli märgib kohtule esitatud kaebuses, et menetlusaluse isiku teos ei esine ka
Kui jalakäijale kehavigastusi ei tekkinud, siis ei ole tegemist liiklusõnnetuses vigastada saanud inimesega ega liiklusõnnetusega, millest tuleb teatada. Seega omab tegelike vigastuste väljaselgitamine tähtsust ka
Problemaatiline on menetlusalusele isikule ette heita sündmusest teatamata jätmist olukorras, kus jalakäijal puudusid nähtavad vigastused ja jalakäija ise ei kaevanud valu ega muid vigastusele kaasnevaid sümptomeid. Kui menetlusalune isik ei saanud aru ega mõistnud, et jalakäijale võis tekkida kehavigastus, kuid oleks võinud ja pidanud sellest suurema hoolsuse ja tähelepanelikkuse korral aru saama, ei ole tegemist tahtlikult toime pandud väärteoga. Samuti on oluline, et menetlusaluse isiku eesmärk ei olnud sündmust varjata või hiilida kõrvale vastutusest, kuivõrd asjaolusid arvestades ei saanud menetlusalune isik ennast süüdlasena käsitleda. Fakt, et menetlusalune isik läks jalakäija juurde ja tundis huvi ja püüdis välja selgitada vigastada saamise fakti, näitab, et menetlusaluse isiku eesmärk ei olnud sündmuskohalt niisama lahkuda. Sellisel juhul sai liiklusõnnetusest teatamata jäämine teoks mitte menetlusaluse isiku pahatahtliku ajendi tõttu, vaid asjaoludele eksliku tõlgendamise tõttu, mistõttu menetlusalune isik ei saanud aru, et ta võib sündmuskohalt lahkudes toime panna õigusrikkumise. Sellisel juhul ei ole menetlusaluse isiku karistamine kaitsja arvates
Kaitsja hinnangul isegi, kui menetlusaluse isiku teos esineb
lg 1 koosseis hooletuse vormis, ei ole menetlusaluse isiku karistamine möödapääsmatult vajalik (kohtutoimik tl 1-4). Väärteoasja arutati 02.02.2022.a, 01.03.2022.a, 16.03.2022.a ja 31.03.2022.a toimunud kohtuistungitel (kohtutoimik tl 19-21, 30-38, 65-70, 71). Kohtuistungil kuulati üle alaealised tunnistajad E S U ja S E U ning tunnistaja E R ja kaebuse esitaja Marti Metsa (kohtutoimik tl 30-38). Kohtuvaidlustes jäid kaitsja ja menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja
§ -de 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus mõlema väärteokoosseisus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ning riigieelarve vahenditest menetlusalusele isikule tekkinud menetluskulud summas 2790.- eurot hüvitada (kohtutoimik tl 65-70). Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju asus kohtulikes vaidlustes seisukohale, et Marti Metsa poolt esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja märkis, et arvestades käesolevas väärteoasjas kogutud tõendeid ja menetlusaluse isiku suhtumist 4 toimepandusse on otstarbekas
lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, sest isikule määratud rahatrahv ei täida enam kuidagi oma eesmärki, kaebuse esitaja on aru saanud toime pandud rikkumisest ja on kinnitanud, et tulevikus enam kunagi selliselt ei käituks. Kuid
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv tuleks jätta muutmata. Kohtuväline menetleja tõdes, et kaebuse esitaja Marti Metsa poolt toimepandud tegu ei olnud kindlasti tahtlik, tegu vaid toime pandud ettevaatamatusest, kuid kohtuväline menetleja on seda ka arvestanud isikule karistust määrates. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et Marti Metsale määratud karistus on määratud täiesti proportsionaalselt, sest sanktsiooni maksimumäär on 1200.- eurot sellise rikkumise eest veel juhtimisõiguse ära võtmine või arest. Kohtuväline menetleja isikule karistust määrates on arvestanud asjaolu, et viimane on varasemalt karistamata ning karistus on määratud sanktsiooni alumises kolmandikus, mis vastab karistuse määramise põhimõtetele ja kindlasti suudab viimast mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt käituma. Marti Metsa põhjustas liiklusõnnetuse ning viimast on ka põhjendatult selle eest karistatud (kohtutoimik tl 65-70). Kohtuotsuse motiivid VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas heidetakse Marti Metsale ette liiklusõnnetuse põhjustamist ja sellega kaasnevalt E S Uele tervisekahjustuste tekitamist. Võttes arvesse väärteoasjas esinevaid faktilisi asjaolusid, tuleb tuvastada, kas Marti Metsa juhtis Tallinnas 04.10.2021.a kella 16:30 kuni 17:08 ajal mootorsõidukit Mere pst ja Inseneri tn ristmiku juures ja sõitis otsa ülekäigurada ületada soovinud E S Uele tekitades talle otsasõiduga tervisekahjustuse. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ja otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetlusõigust ja väärteotoimikus olevad tõendid on lubatavad. Puudutavalt kaebuse esitajale inkrimineeritud
lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega. See tähendab
lg 1 sõnastusest johtuvalt tuleb esiteks sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning siis teoga põhjuslikult seotud koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teel väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kaebuse esitaja Marti Metsa ise on kinnitanud, et tema 04.10.2021 pealelõunasel ajal juhtis punast värvi sõiduautot xxx reg nr xxx Mere pst Inseneri tänavale ja nimelt tegi vasakpööret, jõudes ülekäigurajale, kus ta esmalt kedagi ei näinud, korraga tundis, et keegi jooksis vastu autot, inimene kukkus, tõusis püsti ja läks ümber auto, tema autojuhina peatus koheselt (kohtutoimik tl 36). Kohtu hinnangul kaebuse esitaja sellekohased ütlused on usaldusväärsed ja haakuvad kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlustega, nii on tunnistaja E S U kohtus kinnitanud, et see võis olla 4. oktoober, kui tema oli minemas koos oma venna S E Uega trenni, nimelt tulid nad trammist Mere pst peatuses maha, läksid vasakult üle trammitee, veel üle tee ja siis Vene Kultuurikeskuse poole. Kui nad läksid Linnahalli poole, siis ta oli oma vennast eespool, ta nägi Rimi poolt autot tulemas ja hakkas kiiremal sammu liikuma ja, kui ta paremale vaatas, siis auto oli juba päris ligida, ta tahtis eemale hüpata, aga auto sõitis juba üle jala (kohtutoimik tl 30). Kohtus on üle kuulatud tunnistajana S E U, kes kinnitab oma õe ütlusi selles, et võis – olla oktoobri kuu, kui nad koos õega läksid trenni. Trammist väljusid nad Mere pst, õde liikus temast 5 eespool sörkjooksus ning ta kinnitab, et nägi õe kokkupuudet autoga, mille tagajärjel õde kukkus, liikusid nad sebra peal (kohtutoimik tl 31 pöördel ja 32). Kohtus kuulati tunnistajana üle E R, kes samuti kinnitas, et see oli eelmisel aastal septembrikuu lõpus või oktoobri alguses, kuupäeva ja kellaaega täpselt ei mäleta, kui ta liikus oma autoga Mere pst tn Inseneri tänavale, tehes parempööret Aia tn suunas. Ta nägi kahte tüdrukut ületamas teed ja ta nägi, kuidas roosas jopes tüdruk sai löögi autolt, mille juht tegi järsku pööret, viimane ei jõudnud pidurdada ning tüdruk kukkus, kuhu täpselt laps löögi sai, seda tunnistaja öelda ei osanud, kuid nähtavasti jalgadesse või kehasse. Auto sõitis veel ca 4-5 meetrit, seejärel jäi seisma (kohtutoimik tl 33). Kohus asub seisukohale, et eelpoolt märgitud tunnistajate ja ka kaebuse esitaja enda kohtus antud ütlustega on tõendamist leidnud fakt, et 04.10.2021.a kaebuse esitaja temale väärteoprotokollis etteheidetud ajal ja kohas E S Uele otsa sõitis. Tunnistaja E R kohtus antud ütlusi peab kohus usaldusväärseteks ning haakuvateks teiste kohtus uuritud, dokumentaalsetes ja digitaalsel tõendil kajastatud teabega. Kaebemenetluse käigus ei ole tuvastamist leidnud ühtegi asjaolu, milline võiks seada kahtluse alla tunnistaja E R kohtus antud ütluste usaldusväärsuse nii on tunnistaja detailselt kirjeldanud, millal, kus ja mida ta nägi ja tajus ning kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste tõepärasuses. Kohus väidab, et tegelikkuses ei ole väärteoasja kaebemenetluses vaidlus tekkinud selles nagu kaebuse esitaja ei oleks tunnistajale oma autoga otsa sõitnud. Juba eelnevalt märgitud, nii on kaebuse esitaja Marti Metsa ise kohtus kinnitanud, et ta tundis, et keegi nagu jooksis vastu ta autot ja ta nägi inimest kukkumas maha, viimane tõusis püsti ja läks ümber auto ära (kohtutoimik tl 36). Kaebuse esitaja sellekohast väidet, et inimene kukkus kinnitab ka käesolevas väärteoasja materjalide juures digitaalsele andmekandjale CD plaadile salvestatud videofail kaustas VW liikumine, Export 06.10.2021 1-55-30, Media Player format, Tallinn_Kesklinn_Mere spst_Pärnu mnt- Narva mnt (Venus Club) Camera 2, 04.10.2021 16_19_59 /UTC+03_00).mkv. Märgitud videofailist on üheselt näha, kuidas punane sõiduauto olles Mere pst ja tehes vasakpööret Aia tn suunas, keeras üle trammitee, üle ülekäiguraja osta teed ületavale jalakäijale, väärteomenetluse käigus tuvastatud E S Uele. Kohus tõdeb, nii nagu ka kohtus üle kuulatud tunnistaja E R kinnitas tegi punase auto juht seda pööret järsult ja ka kohtu hinnangul visuaalselt vaadates suure kiirusega (kohtutoimik tl 33), millise asjaolu esinemist on kohtuväline menetleja asjakohaselt menetlusalusele isikule väärteoprotokollis ja otsuses välja toodud asjaoludes ka etteheitnud „ei sõitnud sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat“.
lg 4 kohaselt reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Käesolevas kaasuses kaebuse esitaja seda aga ei teinud. Kohtu hinnangul võttes arvesse tuvastatud asjaolu ja teadmist, et kaebuse esitaja sõitis ülekäiguraja mõjusfääris otsa teed ületanud jalakäijale, siis on asjakohane väita, et kaebuse esitaja ei kohandanud enda poolt juhitud sõiduki kiirust vastavalt olukorrale ega tulnud valesti valitud sõidukiiruse tõttu sõiduki juhtimisega toime ning sõitis osa teed ületavale jalakäijale. Arvestades teadmist, et liiklusõnnetuse toimumise aega – ja kohta Mere pst ja Inseneri tn ristmik – s.t rahvarohket kohta, keskpäeval valgel ajal, samuti korras sõiduteed, selget ilmastikku, kinnitab märgitut sündmuskoha vaatlusprotokoll, liiklusõnnetuse akt rn 3100,21,0.618808 k.a tunnistaja S E U kohtus joonistatud skeem liiklusõnnetuse toimumise asukoha kohta ning kaebuse esitaja enda esitatud kuvatõmmised videosalvestistest – saab väita, et sõidukijuhi poolt oli valitud mittevastav sõidukiirus ja lubatud sõidukiirusega sõites või seda vähendades oleks jalakäijale otsa sõitmine olnud välistatud s.t liiklusõnnetuse tekkimine olnuks välditav (väärteotoimik tl l – 2, kohtutoimik tl 29 pöördel, 5455). Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja Marti Metsa käitumises on tuvastatud
6 Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli on asunud seisukohale, et antud väärteoasjas ei ole tõendamist leidnud fakt, et E S Uele auto otsasõidu tulemusel oleks mingi tervisekahjustus üldse tekkinud, sest tuvastatud on tunnistaja ja auto kokkupuute tulemusel esimene tundis lihtsalt valu ning valutunde tajumine ei ole tervisekahjustus s.t tuvastatud ei ole kehavigastust ning seetõttu ei ole põhjendatud rääkida liiklusõnnetusest. Kohus kaebuse esitaja esindaja poolt välja toodud seisukohaga ei nõustu. Väärteoasja kohtuliku uurimise käigus E S U kinnitas, et ta tõepoolest tundis valu ja peale liiklusõnnetuse toimumist, kui valu ei kadunud ning tekkis vajadus arsti poole pöörduda, siis pandi tal isegi jalg kipsi, mida pidi kandma vist ligi kuu aega (kohtutoimik tl 31). Käesolevas väärteoasjas on kohus teinud kohus järelepärimise Tallinna Kiirabisse E S Ue terviseandmete ja kiirabikaardi väljastamiseks. Nii nähtub tunnistaja tervist puudutavatest dokumentidest, et 04.10.2021.a kell 17:08 sai kiirabi väljakutse selle kohta, et Mere pst ja Inseneri tn nurgal auto sõitis punast värvi auto 12 aastasel lapsel üle jala ja lapsel jalg valutab, auto lahkus (kohtutoimik tl 45-47) ning tunnistajal tuvastati arstlikku kontrollil käigus turse ja valulikus vasaku pöia eesmises osas, asetati lühike kipslongett, mida soovitati 08.10.2021. a hoida vähemalt 2 nädalat ning 26.10.2021.a soovitati välistada spordikoormust (kohtutoimik 48-52). Kohus peab SA Tallinna Lastehaigla poolt 04.10.2021.a väljastatud teatist liiklusõnnetusest kannatada saanud isiku saabumisest lubatavaks ja usaldusväärseks tõendiks, millises on fikseeritud väärteoasja menetluse käigus tuvastamist vajava faktilised asjaolud, aset leidnud väärteo toimepanemise aeg ja koht – 04.10.2021.a kell 16:20, Tallinnas Mere pst, samuti tunnistajal tuvastatud tervisekahjustuste raskusaste, millised on fikseeritud meditsiinitöötajate poolt kergeks, milliste tekkepõhjuseks on auto otsasõit – üle lapse vasaku jala - Mere pst asuva reguleerimata ülekäigurajal (väärteotoimik tl 15). Kohtu hinnangul märgitud dokumentaalsetes tõendites sisalduv teave toetab üheselt käesoleva kaebemenetluses üle kuulatud tunnistajate E S U, S E U ja E R antud ütluste usaldusväärsust. Kohtu hinnangul tunnistajate kohtus antud ütlused on omavahel haakuvad v.a tunnistaja E R ütlused selle kohta, et tema nägi ülekäigurajale minemas kahte tüdrukut, kohus märgib, et antud vastuolu esineb seetõttu, et tunnistaja E S U vend S E Uel on pikad juuksed ning seetõttu, märgitud asjaolu esinemine võis viia tunnistaja eksitusse ning kohus ei pea antud eksimust selliseks, milline seaks kahtluse alla tunnistaja poolt kohtus antud ütluste usaldusväärsuse. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, leiab kohus, et kuna kaebuse esitaja ei kohandanud kiirust vastavalt olukorrale s.t tema juhitud sõiduki kiirus ei olnud piisavalt väike vaid see oli selline, milline ohustas ülekäigurajal olnud jalakäijat, kaebuse esitaja vajaduse tekkimisel ei jäänud seisma ega võimaldanud jalakäijal sõiduteed ületada, siis pani ta temale etteheidetud väärteo, milline on kvalifitseeritav
Isik pidi võimalikuks pidama, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, siis ta tekitab liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse. Kohus menetlusaluse isiku süüd ja õigusvastasust välistatud asjaolusid ei tuvastanud. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja rikkus
lg 4 nõudeid, ja pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule tervisekahjustus. Lisaks eelmärgitule süüdistatakse kaebuse esitajat
lg 2 p.p 2, 4 nõuete rikkumises ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi liiklusõnnetuse toimumise tagajärjel oli vigastada saanud inimene.
Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt
p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus kaebuse esitaja Marti 7 Metsa tekitas inimesele tervisekahjustuse, sõites otsa s.t sõites oma juhitud sõidukiga üle E S Ue vasaku jala. Käesolevas kaebemenetluses ei ole vaidlust tekkinud selles, et E S Ue ja kaebuse esitaja Marti Metsa poolt juhitud sõiduki kokkupuute tagajärjel E S U kukkus vähemalt ühel korral, märgitut on kinnitanud kohtus üle kuulatud tunnistaja ja ka kaebus esitaja ise ja nimelt viimane selgitas, et ta nägi inimest kukkumas, seejärel ümber auto ära minemas.
lg 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Kohus asub seisukohale, et kaebemenetluse käigus kogutud tõendites sisalduva teabest saab teha järelduse, et kaebuse esitaja Marti Metsa lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendideid selle kohta, et viimane oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetuse teatamiseks.
lg 2 p.p 2, 4 kohaselt kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht teavitama liiklusõnnetusest häirekekust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt, samuti kirjutama üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid.
lg 4 sättega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.
lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli. Käesoleva kaebemenetluse käigus on kohtus üle kuulatud tunnistaja E S U kinnitanud, et tema algselt kohe valu ei tundnud ja seetõttu ta ka ei palunud kiirabi välja kutsumist. Kaebuse esitaja Marti Metsa on kohtus andnud selgitusi selle kohta, et tema nägi nutuse näoga last, kes väitis, et midagi ei juhtunud, lapse jalal ta väliseid vigastusi ei näinud ja seetõttu ta ka politseid toimunust ei teavitanud ning lahkus sündmuskohalt. Kohtul hinnangul kaebuse esitaja selline käitumine oli vastutustundetu. Vaatamata sellele, et kohtule ei ole teada, et Marti Metsa omaks eriteadmisi meditsiinivaldkonnas s.t, et ta omaks piisavalt eriteadmisi andmaks hinnangut selle kohta, kas jalakäijal, keda tema sõiduk tema hinnangul riivas, võisid tekkida tervisekahjustused või mitte, pidi ta siiski aru saama, et juhtunud oli liiklusõnnetus, kus kannatanuks oli laps, kes nuttis ning hooliva suhtumise korral juhtunust teavitama Häirekeskust, et sealt saada vajalikke juhised edasiseks toimetamiseks. Võttes arvesse teadmist, et kaebuse esitaja Marti Metsa on kohtus avaldanud, et ta kahetseb, et selline asi üldse aset leidis ja seda, et sai ka ise juhtunust šoki, siis kohus on veendunud, et Marti Metsa on väärteo, milline on kvalifitseeritud
Kohtu hinnangul Marti Metsa pidanuks aru saama, et liiklusõnnetusest Häirekeskust teavitamata jättes ning liiklusõnnetuse pealtnägijate andmete fikseerimata jätmisel võib ta toime panna väärteo s.t viimane pidanuks aru saama, et juhtunust tulnuks teavitada politseid, samuti tulnuks tal koguda teavet liiklusõnnetusest pealtnägijate kohta, kuid tema otsustas sündmuskohalt lahkuda. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik s.t kaebuse esitaja rikkus
lg 2 p-de 2, 4, pannes sellega toime
8 Käesolevas kaebemenetluses nii kaebaja kui ka tema esindaja on kohtu tähelepanu juhtinud sellele, et kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS § 74 lg 1 p 8 sätestatud kohustust põhjendada vastulauses esitatuga mittearvestamist (väärtotoimik tl 24-29). Käesoleval hetkel kohus tõdeb, et kohtuväline menetleja ei ole detailselt oma otsuses välja toonud, missuguste kohtuvälisele menetlejale vastulause esitaja poolt esitatud vastuväidetega ta nõustub, millistega mitte, kuid kohtu hinnangul märgitud rikkumine ei ole selline, milline toonuks kaasa menetleja poolt ebaõige lahendi koostamise sh süüdistuse kaebuse esitaja suhtes. Kohus peab vajalikuks kaebuse esitajale selgitada, et juba eelnevalt märgitud VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, seega kui kohtuvälise menetleja poolt vastulauses välja toodud asjaolude mittearvesse võtmine on toonud kaasa ebaseadusliku lahendi selle esitaja suhtes, siis kohus selle tühistaks. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik Marti Metsa on toime pannud kaks eraldiseisvat väärtegu KarS § 63 lg 3 mõttes. Vastavalt KarS § 63 lg-le 3, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Seega kohtuväline menetleja Marti Metsale kohaldas õigustatult karistust karistust nii
Kuna kohus on asunud seisukohal, et Marti Metsa poolt toimepandu vastab nii
lg 1 kui ka § 236 lg 1 tunnustele, on õigusvastane ja ka süüline, siis kohus ei nõustu kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli veendumusega, et kaebuse esitaja suhtes alustatud väärteomenetlus tuleks lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kohtu hinnangul ei oleks see põhjendatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja kohtus avaldatud seisukohaga ja peab võimalikuks Marti Metsa suhtes lõpetada
lg 1 järgi alustatud väärteomenetluse ja seda VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel. Kohus leiab, et isiku süü ei olnud suur, kaebuse esitaja on kohtus andnud omapoolse hinnangu toimunu osas, kahetsenud ja lubanud tulevikus, kui peaks veel selline olukord tekkima käituda teisiti. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja rikkumise olemusest aru saanud, kahetsenud ning kohtu hinnangul ei ole väärteomenetluse jätkamiseks
Kohtule ei ole vähetähtsaks ka teadmine, et Marti Metsa on isikuks, kes on varasemalt nii väärtegude – kui ka kuritegude toimepanemise ees karistamata (väärteotoimik tl 32), märgitud teadmine on kohtule isikut positiivselt iseloomustavaks asjaoluks ning märgitust tulenevalt on kohtule teada, et Marti Metsa poolt toimepandu oli juhuslikku laadi. Kuna väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, ei rahulda kohus Marti Metsa kaitsja taotlust hüvitada tema kliendile valitud kaitsjale makstud tasu (kohtutoimik tl 56-60). Kuid
lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 105 trahviühikut ehk 420 eurot, s.o sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksemas määras. Kohus leiab, et arvestades Marti Metsale süüks arvatava teo sisu, tema süü suurust on määratud karistus proportsionaalne. Süü suuruse hindamisel võtab ka kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, liiklusõnnetuses kannatada saanud isikule tekitatud tervisekahjustuste ulatust. Kohtule ei ole teada, et menetlusalune isik oleks varasemalt oma süüd tunnistanud. Kohtuvälisele menetlejale vastulauset esitades viimane on pigem eitanud 9 oma süüd, väites, et tema ei ole talle etteheidetud väärtegusid toime pannud (väärteotoimik tl 24-27). Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja enda otsuses, Marti Metsale karistuse mõistmisel ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Eeltoodust tulenevalt jääb menetlusalusele isikule
Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus rahuldab Marti Metsa esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 07.01.2022.a esitatud kaebuse osaliselt. Kohus tühistab Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 27.12.2021.a otsuse väärteoasjas nr 2302,21,014072, millega Marti Metsat karistati
lg 1 järgi rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, s.o summas 420.- eurot ja
lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses s.o summas 320.- eurot osaliselt s.o Marti Metsa karistamises
Tühistatu osas teeb kohus uue otsuse. Kohus juhindudes VTMS § 30 lg 1 p 1 lõpetab Marti Metsa suhtes
Muus osas jätb kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus selgitab kohtuvälise menetleja otsusega Marti Metsale
lg 1 alusel määratud rahatrahv 105 trahviühikut, s.o 420.- eurot tuleb tal kassatsioonitähtaja, s.o 30 päeva jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri nr 10220215112838. Kohus märgib, et VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Kohus jätab rahuldamata menetlusaluse isiku ja tema kaitsja esitatud taotluse hüvitada Marti Metsale kaitsjakulud. Marti Metsal käesoleva väärteoasja menetlemisega seotud kaitsjakulud jäetakse tema enda kanda. Käesolevas väärteoasjas olev digitaalne andmekandja DVD plaat jäetakse väärteoasja materjalide juurde. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.