Kohustada Timofei Rasstrõginit alluma 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1
lg 2 p 2, 21, 4, 9 alusel määrata Timofei Rasstrõginile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas 2 (kaks) nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist; 4) alluda elektroonilisele valvele 5 (viis) kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Määrus Timofei Rasstrõgini suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Timofei Rasstrõgin karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Timofei Rasstrõgin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.11.2019. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-9260
lg 2 p 4, 5 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.07.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aasta 6 kuu vangistuse võrra ning mõisteti Timofei Rasstrõginile liitkaristuseks 4 aastat ja 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning mõisteti lõplikuks karistuseks 4 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse algust arvestati alates 23.10.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Timofei Rasstrõgin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on Tartu linnale kuuluv korter, mida haldab rehabilitatsioonikeskus. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Tartu linn kui korteri omanik on andnud nõusoleku süüdimõistetu sinna elama asumiseks. Seega esinevad formaalsed alused Timofei Rasstrõgini tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Timofei Rasstrõginit on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja hetkel viibib ta vangistuses seitsmendat korda. Ta on pannud toime erinevaid varavastaseid kuritegusid, aga ka vägivallakuritegusid ja narkokuriteo. Praegust karistust kannab ta varguse eest. Kuritegude toimepanemist on ajendanud ja soodustanud erinevad asjaolud, sh uimastisõltuvus, soov saada majanduslikku kasu ja kuritegelikud hoiakud. Sellegipoolest ei saa üksnes Timofei Rasstrõgini senise elukäigu põhjal leida, et ka käesolev vangistus ei võiks olla oma eesmärki saavutanud. Süüdimõistetu käitumist praeguse karistuse kandmise ajal saab pidada heaks. Ta on osalenud vangla majandustöödel ja riigikeele õppes. Samuti on ta osalenud sõltuvusteemalistel loengutel, mille käigus motivatsioon probleemiga tegelemiseks tõusis, ja sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kus töötas kaasa aktiivselt. Timofei Rasstrõginil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, suhtumine ametiisikutesse on positiivne ja koostöövalmis. Järelikult annab kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal alust teda enne tähtaega vabastada. Vabanemise korral on Timofei Rasstrõginil kindel elukoht rehabilitatsioonikeskuses Tartus ja kohtuistungil avaldatu kohaselt ka võimalus saada keskuse kaudu tööd. Keskusesse elama asumine on kinnipeetava jaoks ilmselt ka parim variant arvestades, et tugivõrgustikku lähedaste näol tal ei ole. Timofei Rasstrõgini vanemad on surnud, õe ja vennaga on suhted katkenud. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on tal küll kaks alaealist last, kellega suhtleb, kuid laste vanust arvestades ei saa arvata, et lapsed süüdimõistetut toetaksid. Kokkuvõttes on Timofei Rasstrõgini vabanemisjärgsed elutingimused siiski head: tal on olemas kindel elukoht ja plaanid oma elu korraldamiseks. 3
a. Süüdimõistetul tuleb 24 kuud alates kohtumääruse jõustumisest alluda käitumiskontrollile ning järgida
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Timofei Rasstrõginile määrata käitumiskontrolli perioodiks
lg 2 p 2 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi ning
lg 2 p 21 alusel kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Maandamaks majanduslikest teguritest tulenevaid võimalikke riske, määrab kohus talle ka
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist. Lisaks tuleb Timofei Rasstrõginil
Arvestades ärakandmata karistuse pikkust, tuleb
lg 3, 4 alusel määrata elektroonilise valve tähtajaks 5 kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.