a. Kohustada Andrei Rüütlit täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2, 8, 9 alusel määrata Andrei Rüütlile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis; 3) alluda elektroonilisele valvele 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Määrus Andrei Rüütli suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Andrei Rüütli karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Sisse nõuda Andrei Rüütlilt riigituludesse kaitsetasu 114 (ükssada neliteist) eurot ja 30 senti vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks 99920700031622. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Andrei Rüütli on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 03.08.2020. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-440
lg 2 ja § 329 järgi ning
lg 1 alusel mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati Andrei Rüütlile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.02.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Andrei Rüütli temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on Jõgeva maakonnas asuv talu. Elukoht kuulub kinnipeetava emale, kes seal ka elab ja kes on andnud vastava nõusoleku Andrei Rüütli sinna elama asumiseks. Maja on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Andrei Rüütli tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andrei Rüütlil on kriminaalkorras kaks kehtivat karistust ja ta kannab praegu teist reaalset vanglakaristust. Varasemalt on teda karistatud joobes juhtimise ja kehalise väärkohtlemise eest, praegust karistust kannab joobes juhtimise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Andrei Rüütli käitumine praeguse karistuse kandmise ajal on olnud väga hea. Ta on töötanud vangla majandusabitöödel ja osalenud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkuvestlusel. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, suhtumine ametiisikutesse on viisakas, samuti ei ole täheldatud probleeme kaaskinnipeetavatega. 2021. aasta oktoobris paigutati Andrei Rüütli ümber avavanglasse. Ta liigub järelevalveta väljaspool vangla territooriumi, mh seoses töötamisega, ning on käinud ka lühiajalistel kodukülastustel. Järelevalveta liikumistega vahejuhtumeid esinenud ei ole. Eelkirjeldatud käitumisega karistuse kandmise ajal on Andrei Rüütli tõestanud oma usaldusväärsust ja õiguskuulekust, mis annab ka alust teda enne tähtaega vabastada. Süüdimõistetu puhul on paljutõotavad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Tal on olemas kindel elukoht ema juures, kus elas ka varasemalt, ja võimalus jätkata töötamist oma praeguses töökohas. Lähedastest toetavad teda lisaks emale ka õde perega ja onu. Kuigi Andrei Rüütli elutingimused on sarnased varasemaga, ei saa neid siiski tähelepanuta jätta. 3 Kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus soodustavad isiku õiguskuulekat hakkamasaamist vabaduses. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on Andrei Rüütli jaoks oluline, et ta enam oma lähedastele pettumust ei valmistaks, mis võiks kohtu hinnangul teda täiendavalt motiveerida kuritegelikust käitumisest hoiduma. Andrei Rüütli puhul esinevad kuriteoriskid eelkõige seoses alkoholi liigtarvitamisega. Sõltuvusprobleemidest tulenevate riskide maandamisega on tegeletud varasema kriminaalhoolduse ajal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbiviimisega, mille jätkuvestlus toimus käesoleva vangistuse jooksul. Andrei Rüütli on nii kohtuistungil kui vangistuses avaldanud selget tahet muuta oma senist eluviisi ja edaspidi hoiduda alkoholist. Ta mõistab, kuidas on alkoholi tarvitamine teda mõjutanud ja millist käitumist põhjustanud. Kohus möönab, et Andrei Rüütli igati kiiduväärt suhtumisest hoolimata jääb risk tagasilanguseks alati alles, kuid see risk ei ole hetkel niivõrd suur, et kinnipeetavat mitte vabastada. Andrei Rüütli käitumine karistuse kandmise ajal, tema vabanemisjärgsed elutingimused ning tema isik ja suhtumine annavad alust arvata, et piisava pingutuse korral suudab ta oma edasise elukäigu kujundada õiguskuulekaks ja alkoholivabaks. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Andrei Rüütli tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Arvestades süüdimõistetu käitumist praeguse karistuse kandmise ajal ning tema seisukohti oma senise eluviisi ja edasiste plaanide osas, leiab kohus, et vangistuse edasi kandmisega Andrei Rüütlist tulenevaid kuriteoriske oluliselt rohkem maandada ei ole võimalik. Pigem oleks tulemuslikum karistuse edasi kandmine vabaduses kriminaalhooldusele alludes.
a. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Andrei Rüütli ka
Selleks, et vähendada eelkõige alkoholi tarvitamisest tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski, tuleb Andrei Rüütlile määrata käitumiskontrolli perioodiks
lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi ja
lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Lisaks tuleb Andrei Rüütlil
lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele.
lg 3 ja 4 alusel peab kohus, arvestades kinnipeetava ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 3 kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Menetluskulud Andrei Rüütli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 09.05.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.