Obsah (7)

§ 168§ 150§ 663§ 651§ 659§ 423§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-118175 Kohtuasi OÜ Siberi Seeder

) § 423 lg 3 ning pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad võlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Maakohtu hinnangul on praeguses asjas võimalik analoogia korras kohaldada PankrS § 43 lg-t 2, kuna kostjal puudub vara. Menetluskulud jättis maakohus

§ 168

lg 2 alusel hageja kanda, kuna praeguses asjas ei esine § 168 lg-tes 3-5 sätestatud aluseid. Kostjal menetluskulude puudumise tõttu maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas tühistada. Hageja palub teha uue 2 2-21-118175 määruse, millega jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda. Samuti palus hageja tagastada hagilt tasutud riigilõivu 425 eurot ning määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 eurot.
4. Maakohus jättis menetluskulud ekslikult hageja kanda. Kuna pankrotiavalduse menetlus lõpetati pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, pidi kohus kulude jaotamisel hindama, kas hageja vastutab hagi läbi vaatamata jätmise eest ning kas hageja sai oma tegevusega hagi läbivaatamata jätmist mõjutada. Sellises olukorras, kus hageja ei saanud oma tegevusega hagi läbivaatamata jätmist mõjutada, on menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane, kuna see võtab hagejalt õiguse saada tagasi tasutud riigilõivu. Hageja palub teha uue määruse, millega jätta menetluskulud täielikult (või osaliselt) kostja kanda ning määrata, et riigilõiv tuleb hagejale tagastada.

§ 150

lg 3 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Seaduses on ammendavalt sätestatud juhtumid, kus riigilõivu ei tagastata avalduse läbivaatamata jätmise korral. Praeguses asjas ei esine sellist erandit, mil riigilõiv tuleb jätta avalduse läbivaatamata jätmisel tagastamata. Seega palub hageja tagastada hagilt tasutud riigilõivu 425 eurot. Samuti palub hageja tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 eurot. 6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks. 7. Kostja määruskaebusele seisukohta ei esitanud. 8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Seega vaatab ringkonnakohus maakohtu määruse läbi üksnes menetluskulude jaotuse osas ning teeb otsustuse riigilõivude tagastamise taotluste kohta. 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas

§ 659

ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 11. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et praeguses asjas hagi läbivaatamata jätmise tinginud asjaolud ei olnud põhjustatud hagejast (hagi läbivaatamata jätmine

§ 423lg 3 ja Pankr

S § 43 lg 2 alusel), vaid hagi tuli jätta läbi vaatamata kostja pankrotimenetluse tõttu. Seega ei ole praegusel juhul õige jätta menetluskulusid hageja kanda.

1. veebruaril 2021 jõustus PankrS § 431, mille lg 3 kohaselt, kui kohus jätab nõude pankrotiseaduse § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Tegemist on erinormiga menetluskulude jaotamise kohta. Viidatud norm sätestab üldreegli ja annab kohtule kaalutlusruumi otsustada teisiti vastavate asjaolude olemasolul. Seega oleks maakohus pidanud menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel jätma menetluskulud poolte endi kanda. 3 2-21-118175
2. Vastuseks hageja taotlusele, jätta menetluskulud osaliselt või täielikult kostja kanda, leiab ringkonnakohus, et praeguses asjas ei esine asjaolusid, mis annaksid võimaluse jätta hageja menetluskulud äärmise ebaõigluse või ebamõistlikkuse tõttu kostja kanda. Asjaolu, et hageja nõue oli põhjendatud, kuid kostja pankrotistus menetluse jooksul, ei saa olla selliseks asjaoluks, mis tingiks teistsuguse lahendi menetluskulude jaotamise osas. Nõude läbi vaatamata jätmisel ei anna kohus hinnangut, kas nõue oli põhjendatud või mitte. Üldjuhul ei saakski kohus sellist hinnangut anda, sest see eeldaks täies mahu menetluse läbi viimist ja selle käigus tõendite kogumist ja hindamist. Teiselt poolt on ebaõige asetada kostja pankrotistumise risk üksnes kostja kanda. Äripartneri pankrotistumine on majandustegevuses loomulik risk, mida kannavad mõlemad pooled. Seega ei ole menetluskulude täielikult või osaliselt kostja kanda jätmine ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul põhjendatud.
3. Kolleegium rahuldab

§ 150

lg 1 p-i 3 ja lg 4 kohaselt hageja taotluse tagastada hagilt tasutud riigilõiv 425 eurot. Määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot

§ 178lg 4 kohaselt tagastamisele ei kuulu.

14.

§ 150

lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv , Neve Uudelt 4