) § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot. Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse oma kaitsja vahendusel esitatud kaebusega, milles leidis, et PPA otsus tuleb tühistada ja menetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Menetlusalune isik tugineb väitele, et tema ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit alkoholi tarvitanuna juhtinud. Kaebuses on asutud seisukohale, et kuna puuduvad objektiivsed tõendid K. Kängsepa poolt etteheidetava teo toimepanemises, puudub ka tegu ning väärteokoosseis ei ole täidetud. Vale on kohtuvälise menetleja seisukoht, et kaebaja väited ei lähe kokku rinnakaamera salvestisega. Teadmata on, kelle rinnakaamera salvestiselt nähtub kaebaja arusaamatu kohtlemine, mil seisvast ja mittetöötava mootoriga autost kaebaja sunnitakse väljuma. Tunnistaja A. K. on ülekuulamisel andnud valeütlusi, sest tunnistaja räägib hoopis teises kohas (s.o XXX juures) teadmata isiku poolt hoopis teisel ajal sooritatud liiklusväärteost. Tunnistaja ei maininud, keda ta juhtimas nägi. Kaebaja tuvastati aga XXX pst X juures. K. Kängsep ei saanud samaaegselt olla XXX ja XXX pst X juures. Tunnistaja ei ole usaldusväärne, kuna tegemist ei ole politseitöötajaga - ta töötab XXX ning ei selgu, miks tunnistaja jälgis XXX juures väidetud sõiduki sõitmist – ilmselt oli tegemist ebaseadusliku jälitustegevusega. Samuti tunnistaja mainib sõiduki kiirusena 100 km/h, kuigi kaebajale selles osas etteheidet tehtud ei ole. Alkoholi tarvitanuna seisvas autos istumine ei ole keelatud. Ka kehtiva tehnoülevaatuse puudumine ei ole seisva sõiduki puhul karistatav. Otsust tehes lähtuti eelarvamusest, et kui K. Kängsep ei nõustunud joobe kontrollimisega ja joobe tuvastamiseks kaasa sõitmast, siis on vaja kaebajat karistada. Otsuses puudub vähimgi kaalutlus varem karistamata isiku mõjutamiseks muul viisil kui maksimumilähedase trahvi määramisega. Otsusest ka ei nähtu uuritud tõendid ja nendest tehtud järeldused. Kaebaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohtuväline menetleja leidis kirjalikus vastuses, et menetlusaluse isiku süüline käitumine
lg 3, § 33 lg 11 p 2 ja § 73 lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud ja tõendatud väärteomenetluses kogutud materjalidega ning õigesti kvalifitseeritud
lg 2 ja § 207 lg 1 järgi ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks alused puuduvad. 2 Kohtuvälise menetleja hinnangul menetlusalune isik tajus endal esinevat seisundit, milles ta ei oleks tohtinud sõidukit juhtima asuda. Menetlusalusel isikul esinev joove
lg 2 mõttes on tuvastatud nii tunnistajate ütlustega kui ka joobeseisundi tuvastamise uuringuaktiga. PPA andmebaaside alusel on tuvastatud sõidukil kehtiva tehnoülevaatuse puudumine. Menetlusalune isik politseiametniku vormikaamera videosalvestiselt nähtuvalt ka ise ühel hetkel tunnistas sõitmist. Väärteoprotokollis märgiti sündmuse toimumise ajana ajahetk, millal abipolitseinikud sõidukit XXX tänaval sõitmas nägid. Abipolitseinikust tunnistaja ütlused on antud pädeva isiku poolt. Menetlusalusel isikul tuvastati uuringuga maksimumilähedane joove ning kohtuväline menetleja on rahatrahvi määramisel arvestanud, et K. Kängsepal puuduvad kehtivad karistused. Seetõttu jäeti menetlusalusele isikule alles juhtimisõigus ning määrati trahvisumma alla sanktsiooni maksimummäära. Mootorsõiduki lubatust suurema alkoholipiirmääraga juhtimise näol on tegemist rangelt karistatava õigusrikkumisega, mistõttu antud juhul K. Kängsepale määratud keskmisest kõrgem rahatrahv on proportsionaalne ja omab eripreventiivset eesmärki. Kohtuväline menetleja palub jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde, leides, et ei ole tõendatud, et tema juhtis sõidukit. Kohtuväline menetleja jäi oma kirjalikus seisukohas väljendatu juurde. Menetlusaluse isiku poolt sõiduki juhtimine on tõendatud ning karistus vastab isiku süüle. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 mg või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 mg või rohkem.
lg 11 p 2 kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtida sõidukit.
näeb ette karistuse mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi.
lg 2 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk peab olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga.
näeb ette karistuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus vormistatud nõuetekohaselt. Väärteoprotokollist ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et K. Kängsepale on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Samuti osales menetlusalune isik kohtuvälise menetleja ametniku juures ülekuulamisel koos kaitsjaga. Seega ei ole kohtul alust kahelda selles, et K. Kängsep oli oma õigustest ka sisuliselt teadlik ja võimeline neid teostama. Kuigi väärteoprotokollis ja sellest tulenevalt ka kohtuvälise menetleja otsuses on teo toimepanemise kohana märgitud Tartu, XXX pst X, siis kogutud tõenditest nähtub, et kella 23.17 paiku märgati sõidukit BMW reg-nr-ga XXX mitte XXX pst X juures, vaid XXX tänaval XXX Prisma ligiduses (XXX juures) ning sõiduk peatati XXX pst X juures. VTMS § 69 lg 2 p 3 1 sätestab, et väärteprotokolli põhiosas tuleb muuhulgas märkida väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Kohus võtab edaspidiselt seisukoha, kas teo toimepanemise aeg on väärteoprotokollis õigesti fikseeritud, kuid etteruttavalt selgitab, et väärteoprotokollis teo toimepanemise kohana märgitud XXX pst X ei riku VTMS § 69 lg 2 p 1 sätestatud nõuet, sest K. Kängsepa poolt juhitud sõidukit märgati esmakordselt manööverdamas XXX Prisma ligiduses XXX tänaval ning sõiduk suundus suurel kiirusel edasi XXX pst X juurde ja sellele järgnes vahetult politsei patrullsõiduk, mis sõiduki juurde jõudes selle kinni pidas. Kohus möönab, et väärteoprotokollis kajastatud rikkumise toimepanemise koht ja kellaaeg mingil määral erinevad, kuid see asjaolu ei muuda väärteoprotokolli sisulist teokirjeldust ning seega ka väärteoprotokolli ennast õigustühiseks. Ka Riigikohus on sedastanud, et väärteoprotokollis teo kirjeldamisel sõltub süüteo toimepanemise aja fikseerimine kindla ajahetkena või ajavahemikuna ja see, milline võib olla selle ajavahemiku pikkus, konkreetse süüteoasja tehioludest. Ka kuriteo toimepanemise koha kirjelduse täpsus sõltub konkreetse kuriteo asjaoludest ning kuriteo sündmuse tuvastamiseks ei ole alati tingimata vajalik, et teo toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi täpsusega või looduses meetri täpsusega. Süüteo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud. Üldpõhimõtte kohaselt ei tohi kohtuvälise menetleja otsuses ega kohtuotsuses faktiliste asjaolude kindlakstegemisel väljuda väärteoprotokolli piiridest, s.o tuvastada selliseid asjaolusid, mida ei ole väärteoprotokolli kantud teokirjelduses. Siiski ei ole tegemist lubamatu väljumisega väärteoprotokolli piiridest juhul, kui menetleja kõrvaldab otsusega pelka ebatäpsust aja või koha märkimisel teokirjelduses. Täpsustused ei tohi olla aga menetlusaluse isiku jaoks üllatusliku iseloomuga ja tal peab olema võimalik esitada sellekohaseid vastuväiteid (vt RKKKo 4-17-3969, p 7.2 – 8.1 koos edasiste viidetega). Kohtu hinnangul oleks käesolevas väärteoasjas võinud rikkumise toimepanemise aja tuvastada ka ajavahemikuna ning selle asetleidmise fikseerida mitmes asukohas või nende asukohtade vahelise piirkonnana (nt tänavate kaupa). Kohtu hinnangul arutluse all olevas väärteoprotokollis märgitud rikkumise aeg ja koht ei ole iseenesest valed, vaid on oma sisult õiged, kuna rikkumine tuvastati esmakordselt kell 23.17 XXX tänaval ning see lõppes XXX pst X juures. Nimetatud asjaolud ei ole ka menetlusalusele isikule üllatuslikud, sest tal on väärteoprotokollile (mis on talle edastatud) tuginedes olnud võimalik esitada ise ja ka kaitsja vahendusel rikkumiste kohta vastuväiteid. Kohus ka ei välju sellise tõlgendusega teokirjelduse piiridest, sest rikkumise ajalised, ruumilised ja sisulised piirid, s.o teokirjeldus jääb samaks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et K. Kängsepa ja abipolitseinike vahel leidis 07.01.2022 hilisõhtul alates kella 23.21 paiku Tartus, XXX pst X juures aset vestlus, mille käigus ametnikud soovisid tuvastada K. Kängsepa isikut ning teostada joobe kontrolli. Vaidlust ei ole ka selles, et K. Kängsepa ja abipolitseinike kohtumise hetkel istus K. Kängsep sõiduki BMW 530XD reg-nr-ga XXX juhiistmel, rääkis telefoniga ja sõiduki uksed olid kinni. Samuti ei ole vaidlust selles, et K. Kängsep oli enne sõidukisse istumist tarvitanud alkoholi ning sõidukil puudus seismise hetkel kehtiv tehnoülevaatus. Neid asjaolusid tõendavad nii abipolitseinike vormikaamerate videosalvestised kui ka menetlusaluse isiku ütlused, kelle sõnul ta oli küll koos XXX alkoholi tarvitanud, kuid istus seisvas autos ja sõitmas ei ole käinud. Eeltoodud asjaolusid ei ole kohtuvälises ega kohtumenetluses vaidlustanud ka menetlusalune isik ja tema kaitsja. Vaidlus on aga selles, kas K. Kängsep juhtis 07.01.2022 mootorsõidukit, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus, olles ka alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Kohtu hinnangul tuleb sellele hüpoteesile vastata jaatavalt. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi kohtunik avaldas istungil toimikus asuvatest kirjalikest materjalidest muuhulgas ka tunnistaja A. K. ülekuulamise protokolli ja 4 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, ei tugine kohus nendele materjalidele otsuse tegemisel, sest nii tunnistaja A. K. kui ka menetlusalune isik on andnud kohtuistungil ütluseid ning kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõtte täitmiseks tugineb kohus nimetatud isikute kohtuistungil antud ütlustele. Tunnistaja A. K. sõnul oli ta tollel õhtul abipolitseinikuna patrullis ning asuti XXXs, Nõlvaku tänaval suunaga Mõisavahe tänav. Eelnevalt sõideti Nõlvaku tänavale Räpina maanteelt Prisma juurest. Kellaaeg oli südaöö paiku või enne seda, kuid kindlasti peale kella
lg 2 p 2 alusel, sest oli alust arvata, et tema väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära. Otsuse tagaküljele on juhtimiselt kõrvaldatava isiku allkirjarea kohale kirjutatud, et „isik keeldub allkirjast“. Otsus on koostatud 08.01.
§-des 224 lg 2 ja 207 lg 1 nimetatud süütegude konkreetsele isikule inkrimineerimiseks juba sellel hetkel, kui nähakse kahtlust äratavat sõidukit manööverdamas (kas politseiniku, abipolitseiniku või ka tavalise linnakodaniku poolt), tuvastama, kes on autoroolis. Esiteks osadel juhtudel pole see võimalik ka näiteks politseiametnikul, kuna sõidukiga võidakse eest ära sõita. Teiseks, näiteks Häirekeskussesse väljakutse teinud linnakodanik ilmselgelt ei saa teada, kes on võõras sõidukis juhiks. Käesoleval juhul aga ei suutnud abipolitseinikud koheselt sõidukijuhti tuvastada, kuna sõiduk sõitis suurel kiirusel eest ära ning oli tagumise osaga patrullsõiduki suunas. Eelnev aga ei tähenda kindlasti seda, et sõiduki hilisemal peatamisel ei saaks tuvastada seda sõidukit hetk varem juhtinud isikut. Samuti ei eelda alkoholi piirmäära ületava seisundi tuvastamine väärteomenetluses (või ka joobeseisundi tuvastamine kriminaalmenetluses) seda, et sõiduki juht oleks kinni peetud vahetult sõidu ajal või selle lõppedes. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on võimalik liiklussüütegusid (alkoholi piirmäära ületavat, joobeseisundis, juhtimisõiguseta juhtimist jms) tuvastada ka näiteks isiku suhtes, kes on juba auto juurest mõned minutid varem lahkunud ja viibib kodus. Kohus rõhutab siinkohal, et alkoholi piirmäära ületava seisundi või joobeseisundi ja sõiduki juhtimise fakti tuvastamiseks asjassepuutuvate tõendite ring ei ole kriminaalmenetluse ega ka väärteomenetluse seadustikuga kindlaks määratud. Kriminaalmenetluses kehtib KrMS § 61 lgtest 1 ja 2 tulenevalt tõendite vaba hindamise põhimõte ning ühelgi tõendil pole ette kindlaksmääratud jõudu. VTMS § 2 kohaselt rakenduvad nimetatud põhimõtted ka väärteomenetluses. Välja arvatud olukorras, kus seaduses on otsesõnu nõutav, et mingi asjaolu tõendamiseks on vajalik kindlas vormis tõend, on kohus asjaolude tuvastamisel õigustatud tuginema mistahes KrMS §-s 63 nimetatud tõenditele. Eelnevale tuginedes on kohtul võimalik isiku poolt keelatud seisundis nõuetele mittevastava sõiduki juhtimist tuvastada ka tunnistajate ütlustele ja teistele KrMS §-s 63 nimetatud tõenditele toetudes ning neid asjaolusid ei saa tuvastada ainult videosalvestisega. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, joobeseisundi tuvastastamise uuringuaktiga ja tunnistajate ütluste kaudu ongi kohtu hinnangul tuvastatav käesolevalt K. Kängsepa alkoholipiirmäära ületav seisund ja sõiduki juhtimise fakt. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et vaatamata sellele, et K. Kängsep kõrvaldati juhtimiselt seisvast sõidukist ja sõidukile järelesõitmisest ei ole säilinud patrullsõiduki pardakaamera videosalvestist, on võimalik tunnistajate ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustele tuginedes asuda seisukohale, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas alkoholi piirmäära ületavas seisundis tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit. Kohus ei näe vastuolu ka selles, et K. Kängsep kõrvaldati juhtimiselt patrullpolitseinik L. L. otsusega kell 23.17, kuigi väljakutse saadi väidetavalt kell 23.24. Nimelt juhtimiselt võib isikut kõrvaldada (ehk teostada menetlustoimingut) ainult politseiametnik, mitte abipolitseinik. Abipolitseiniku seaduse § 3 sätestab abipolitseinike pädevuse, sh lõike 2 alusel võib abipolitseinik politsei ülesandel teostada iseseisvalt liiklusjärelevalvet. Menetlusdokumentide iseseisva koostamise õigust aga neile antud pole. Kuna abipolitseinikest tunnistajad nägid XXXs BMW-d reg-nr-ga XXX manööverdamas esimest korda ilmselt kella 23.17 paiku, tuleb ka juhtimiselt kõrvaldamise otsusele nimetatud kellaaeg kanda. Seega kohtu hinnangul ei ole tõendeid loodud PPA algatusel tagantjärele ning kaitsja väited selle kohta on asjakohatud. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kuna kaitsja poolt on siiski sisuliselt tõstatatud küsimus rikkumise toimepanemise kellaajast ning tagantjärele ei ole võimalik BMW reg-nr-ga 8 XXX liiklusrikkumiste toimepanemise kellaaega minuti täpsusega tuvastada ning seda ei nõua ka Riigikohtu praktika (vt RKKKo nr 3-1-1-146-05, p 11), siis loeb kohus tõendeid (vormikaamera salvestised, tunnistajate A. K., J. T. ütlused) kogumis hinnates tõendatuks, et K. Kängsep pani sõiduautoga BMW reg-nr-ga XXX väärteoprotokollis kirjeldatud liiklusseaduse rikkumised toime 07.01.2022 ajavahemikus kella 23.00 – 23.21 paiku. Nimelt vormikaamerate videosalvestiste kellaaegadest nähtub, et kõige varasemalt alustati salvestamist kell 23.21, kui abipolitseinikud olid juba BMW juures ja autos oli kinniste uste taga telefoniga rääkimas K. Kängsep. Tunnistajate ütlustele tuginedes (arvestades vahemaa pikkust XXX Prisma ja XXX pst vahel ning suurt kiirust sõitmisel) ei saanud ka patrullsõiduki BMW-le järgi sõitmine leida kohtu hinnangul aset enam kui kuni 20 minuti vältel. Sellise tõlgendusega ja rikkumise aja täpsustamisega kohus väärteokirjelduse piiridest ei välju. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tagaküljele on ka märgitud, et K. Kängsep keeldus seda allkirjastamast. Kohtul ei ole mingisugust alust kahelda selles, et nii see ka oli. Kaitsja väide, nagu allkirja andmisest keeldumist tuleb kuidagi veel teiste lisatõenditega tõendada, ei ole asjakohased, kuna allkirjastamisest keeldumise märge politseiametniku poolt tõendabi asjaolu, et isik keeldus dokumenti allkirjastamast. Kohtul ei ole mingit alust a priori kahelda politseiametnike poolt dokumentides kajastatu õigsuses. K. Kängsepa allkirja puudumine ei muuda ka sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsuse tõendus- ja usaldusväärsust ning tegemist on seega lubatava tõendiga. Ka menetlusaluse isiku kaitsja väide selle kohta, et patrullpolitseinik L. L. oli väidetavalt K. Kängsepa suhtes agressiivselt meelestatud, on samuti täiesti asjakohatu, kuna nimetatud asjaolu ei kuulu käesoleva väärteomenetluse esemesse. Küll aga nähtub abipolitseinike vormikaamerate videosalvestistelt (mis iseenesest on VTMS § 31 lg 11 p-de 1-3 kohaselt lubatavaks tõendiks), alkoholi tarvitanud K. Kängsep ei ole abipolitseinikega koostöövalmis, kasutab nendega suheldes ebatsensuurseid väljendeid ning on selgelt provotseeriva, omameheliku ja üleoleva käitumisega, mis päädis ühel hetkel ka vahetu sunni rakendamisega patrullsõidukisse paigutamisel. K. Kängsepa selline käitumine ei ole kohtu hinnangul ka joobest tingitult kuidagi aktsepteeritav. Abipolitseinikud ja politseiametnikud käitusid kohtu hinnangul menetlusaluse isikuga olukorda arvestades laitmatult ning vahetut sundi kasutati alles siis, kui K. Kängsepa käitumine (sõrmega, käega politseiniku näo ees vehkimine ja enese üleolev kehtestamine) ületas aktsepteeritavad inimestevahelise suhtluse piirid. Menetlusaluse isiku väide selle kohta, et ta kartis ja oli hirmunud, ei lähe videosalvestistel kajastuvaga mitte mingil moel kokku. Kohus siinkohal selgitab täiendavalt, et abipolitseinike vormikaamera videosalvestised on käesolevas asjas lubatavateks tõenditeks, kuna salvestistest nähtub seos väärteoasjaga, millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt salvestis on loodud ning väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Salvestistelt nähtub, et K. Kängsep on vahetult pärast sõitmist kinni peetud – nimetatud asjaolu tuleneb eelkõige abipolitseinike ütlustest, samuti K. Kängsep ise ühel hetkel tunnistab abipolitseinikele sõidukiga sõitmist. Salvestised on loodud 07.01.2022 vahetult pärast sõiduki peatamist alates kella 23.21 ning salvestistelt on nähtavad ka filmijate isikukoodid (mille järgi nad on üheselt tuvastatavad). Salvestistel ka kajastub, mida K. Kängsep pärast peatamist abipolitseinikele ja politseiametnikele rääkis ning millised olid tema käitumismaneerid. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku K. Kängsepa kohtuistungil antud ütlused on oma sisult täiesti vastupidised tunnistajate poolt antud ütlustele ning tema ütlusi ei toeta tegelikult ka abipolitseinike vormikaamerate videosalvestistel kajastuv. Järelikult on menetlusaluse isiku ütlused osas, mis puudutavad tema sõnul sõiduki mittejuhtimist, ebausaldusväärsed ning tuleb tõendite kogumist välja jätta. Ka Riigikohus on sedastanud, et tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega (vt nt RKKKo 3-1-1-100-15, p 9 16 koos edasiste viidetega; RKKKo 3-1-1-89-12, p 14 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-11-131-13, p 13). Samuti on võimalik olukord, kus isiku ütlused loetakse osaliselt usaldusväärseks ja neile tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, ülejäänud ütluste osa jäetakse aga tõendikogumist ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale. Kõnealusest seisukohast lähtudes ei ole välistatud, et kohus rajab otsuse järeldused isiku ütluste sellele osale, mida ta peab usaldusväärseks, jättes samal ajal ülejäänud ütlused ebausaldusväärsuse tõttu tõendikogumist kõrvale (vt RKKKo 3-1-1-63-14, p 9.3 ja RKKKo 3-1-1-131-13, p 14). Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütluste ebausaldusväärsust seoses sõiduki mittejuhtimisega kinnitavad eelkõige tunnistajate ütlused, millel kohus juba eespool on peatunud ning abipolitseinike vormikaamerate videosalvestised. Salvestistelt nähtub, et alates sellest hetkest, kui abipolitseinikud BMW reg-nr-ga XXX juurde jõudsid, keeldus K. Kängsep nendega igasugusest koostööst – ta keeldus korduva küsimise peale isikut tõendavat dokumenti esitamast ja ka indikaatorvahendisse puhumast. Kohus möönab, et kuigi joobe kontrollile allutatud isikul ei ole kohustust indikaatorvahendisse puhuda, siis on tal korrakaitseseaduse (KorS) § 32 alusel kohustus politseile (keda esindavad oma pädevuse raames ka abipolitseinikud) võimaldada enda isiku tuvastamist. Isiku tuvastamiseks on võimalik kasutada ka vahetut sundi. Kohtule on varasema töökogemuse pinnalt teada, et kontrollitava isiku agressiivse ja üleoleva käitumise põhjuseks on reeglina soov toimepandud süütegu varjata ning mitte aidata kaasa rikkumise tuvastamisele ja menetlemisele. Ehk siis videosalvestised iseloomustava materjalina toetavad tunnistajate ütluste tõelevastavust selle kohta, et nad märkasid K. Kängsepa poolt juhitavat BMW-d vahetult enne peatamist XXX sõitmas. Samuti viitavad sõiduki juhtimisele asjaolud, et autos olid kinnipidamise hetkel koer ning karbiga söök. Ei ole eluliselt usutavad K. Kängsepa kohtuistungil esitatud selgitused, et ta ühel hetkel patrullsõiduki tulesid nähes ajas pissile tulnud koera autosse ja siis ise liikus samuti sõidukisse, pani uksed kinni ning hakkas sealt toimuvat hirmunult jälgima – sellisel tegevusel lihtsalt puudub igasugune mõistlik põhjendus ja alus. Samuti K. Kängsep tunnistas kohtuistungil, et patrullsõiduki tulesid nähes ta liigutas autot XXX pst X parklas veidi maad edasi. Juba selline tegevus vastab
Tekib küsimus, et miks pidi sõidukit lihtsalt niisama, ilma mõjuva põhjuseta liigutama, võttes veel arvesse, et K. Kängsep oli eelnevalt alkoholi tarvitanud. Videosalvestistelt on ka tuvastatav, kuidas menetlualune isik abipolitseinikele ütleb, et „tulite mulle ise järgi, mina teid ei jälitanud“. Kõik need eelnevalt mainitud asjaolud kogumis toetavad abipolitseinikest tunnistajate ütlusi muuhulgas selle kohta, et patrullsõidukiga parklasse saabudes K. Kängsepa juhitava BMW mootor veel töötas ning lülitati ka koheselt välja. Abipolitseinikele K. Kängsep ka ühel hetkel videosalvestistelt nähtuvalt lausus, et „tunnistan teile kõik üles, olen kodus võtnud veits jooki, sõitsin siia, tulin koitsa ära, võtan söögi ja tahan tuppa seda sööma minna“. Ka rikkumata söögikarbi asumine sõidukis viitab sellele, et K. Kängsep käis eelnevalt söögil järel. K. Kängsepa kohtuistungul antud ütluste usaldusväärsust kahandab ka asjaolu, kuigi tema sõnul oli ta abipolitseinike saabudes juba autost välja astunud, siis videosalvestistelt on selgelt näha, et K. Kängsep istus abipolitseinike saabudes sõidukis, mille uksed olid kinni ja ta rääkis telefoniga. Kokkuvõttes, kohtu hinnangul K. Kängsepa ütlused sõiduki mittejuhtimise kohta ei haaku ühegi teise asjas kogutud tõendiga ning ei ole ka eluliselt usutavad. Väärib ka rõhutamist, et menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole kordagi kohtuvälises ega kohtumenetluses väitnud, et abipolitseinike poolt nähtud BMW-d juhtis kolmas isik. Eelnevale tuginedes ei esine kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süüs kõrvaldamata kahtluseid, mida tuleks VTMS § 2 ja KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada K. Kängsepa kasuks. Eelnevale tuginedes on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et K. Kängsep juhtis 07.01.2022 ajavahemikus kella 23.00 – 23.21 Tartus, XXX pst X juures alkoholi piirmäära ületavas 10 seisundis tehnoülevaatust mitte läbinud sõidukit ning on täitnud sellega
S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Käesolevalt on menetlusalune isik tunnistanud, et ta tarvitas 07.01.2022 õhtul koos elukaaslasega alkoholi. Arvestades K. Kängsepa veres mõõdetud alkoholisisaldust, mis oli vähemalt 1,42 mg/g, pidi isik olema teadlik alkoholi tarvitamise mõjust oma organismile. Tegemist on kriminaalsele joobele lähedase joobega ning sellise joobe puhul on tuntavad häired enda psüühilistes, füüsilistes ja tajufunktsioonides. Isik oli seega teadlik, et ta ei tohiks sellises seisundis mootorsõidukit juhtima asuda. Kuna K. Kängsep sellele vaatamata sõidukit juhtima asus, leiab kohus, et subjektiivsest küljest pani ta teo toime otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud K. Kängsepa käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni.
lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja juhul, kui isikut ei ole varem
§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud, kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni.
Kohtuväline menetleja on määranud K. Kängsepale põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel
Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud K. Kängsepale rikkumise eest õiguspärase ja proportsionaalse karistuse.
lg 2 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o kuni 1200 eurot), määrata arest või võtta juhtimisõigus ära kuni 12 kuuks. Samuti on
Käesoleval juhul määrati K. Kängsepale mitme teo eest õigesti (need leidsid aset ühel ajal) ühe põhikaristusena rahatrahv ja lisakaristus jäeti kohaldamata. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul on 150 trahviühikut. K. Kängsepale mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega karistusena rahatrahv üle sanktsiooni keskmist määra ehk 200 trahviühikut. Sanktsiooni keskmisest suurema karistuse määramist õigustavad koostoimes nii alkoholisisalduse määr veres kui ka karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos. See on kohtu hinnangul keskmisest oluliselt halvem, kuna menetlusalune isik on oma rikkumisi kategooriliselt menetluse vältel eitanud. Seega ta ka ei saa ilmselgelt aru oma rikkumiste raskusest ja nende võimalikest tagajärgedest. 11 Kohus ei tuvasta käesolevas asjas karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja on karistust määrates võtnud arvesse, et K. Kängsepal varasemad karistused puuduvad. Samuti ei ole K. Kängsep avaldanud toimepandud süütegude osas kohtuvälises ega ka kohtumenetluses kahetsust. Kohtu hinnangul on K. Kängsepa süü suur. Seda iseloomustavad eelkõige teo toimepanemise asjaolud. Mootorsõiduki teadlik juhtimine seisundis, kus inimese organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära peaaegu maksimaalses määras, on tegemist ohtliku rikkumisega. Sellises seisundis isikul on halvenenud nii taju kui ka reaktsioonivõime. Lisaks nähtub abipolitseinikest tunnistajate ütlustest, et K. Kängsep nende eest ära sõites tavapärasest tunduvalt rohkem kiirendas linnatänavatel, sõites vähemalt üle 100 km/h. Sellega võis ta potentsiaalselt ohtu seada nii iseenda kui ka kaasliiklejate tervise, elu ja vara. Isiku süü suurust suurendab ka tema joobe suurus – 1,42 mg/g, mis on
Samuti on videosalvestistelt näha menetlusaluse isiku joobest tingitud ebaadekvaatne käitumine. Kuigi menetusalune isik on leidnud, et tema rikkumisi toime pannud ei ole, siis kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et väärteoprotokollis kajastatud süütegude sooritamine on kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Ka üldpreventiivsetest eesmärkidest peab andma isikule määratav karistus ühiskonnale signaali, et taolist käitumist ei saa sallida ning sellele peab järgnema proportsionaalne karistus. Sõiduki alkoholipiirmäära ületavas seisundis juhtimine on väga taunitav, kuna sellega seatakse ohtu eelkõige kaasliiklejate tervis, elu ja vara. Ka tehnoülevaatust mitte läbinud sõidukiga on nii inimesele endale kui ka keskkonnale ohtlik sõita. Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse, et K. Kängsepal puuduvad kehtivad karistused. Seega loodetavasti ei olnud tegemist väljakujunenud käitumismustriga, vaid ilmselt ühekordse rikkumisega. Seega on kohtul olemas lootus, et isik ei jätka tulevikus liiklusalaste väärtegude toimepanemist ning antud karistusel on isikule distsiplineeriv mõju. Kuna kaebuse esitaja ei ole taotlenud karistuse kandmist, s.o rahatrahvi tasumist ositi pikema tähtaja jooksul ning ei ole ka kohtule esitanud tõendeid enda majandusliku olukorra kohta, jätab kohus karistuse tasumise kehtima kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tingimustel. Menetlusalusel isikul on võimalik kohtuvälisele menetlejale esitada taotlus karistuse ositi kandmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K. Kängsepale määratud karistus rahatrahvi näol on proportsionaalne ja põhjendatud karistuse liik. Rahatrahv sanktsiooni keskmist määra ületavas määras on sobiv karistus, arvestades isiku süü suurust. Puudub ka alus rahatrahvi vähendamiseks. Samuti puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 või § 30 lg 1 p 1 tunnustel. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi 17.02.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.