Obsah (6)

§ 231§ 4§ 5§ 3§ 162§ 174

2-20-129115 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-129115 Tsivi

§ 231

lg 4 kohaselt tuleb kohtul seetõttu eeldada, et kostja on hageja esile toodud ja tõendatud asjaolud omaks võtnud.

1. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja on 13.02.2020 allkirjastanud võlatunnistuse (koos tõlkega toimiku lk 22-23). Võlatunnistuses kinnitas kostja, et võttis hagejalt 29.05.2019 2350 eurot ja alates 09.09.2017 kuni 29.08.2019 3210 eurot, millest ta on tagastanud 1353 eurot. Kostja kinnitas, et ta tunnistab tingimusteta oma võlgnevust summas 4207 eurot, mille ta kohustus tasuma igakuiste maksetega summas 300 eurot ajavahemikul 10.03.2020 kuni 10.04.
2. Hageja esitas ka konto väljavõtte kostjale üle kantud ning tema tagastatud summade kohta (toimiku lk 24).
3. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et kostja jättis võlatunnistusest tulenevad kohustused täitmata ning hageja ütles maksegraafiku seetõttu 10.07.2020 üles. Kostjal jäi tasumata 4207 eurot, millise summa palus hageja kostjalt põhinõudena välja mõista. Kostja ei ole vastu vaielnud võlatunnistuse sõlmimisele ning selle alusel täitmata jäänud maksekohustuse suurusele. Kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja ütles 10.07.2020 maksegraafiku üles. Arvestades seda, et kostja ei ole hageja väidetele vastu vaielnud ning hageja on nende tõendamiseks esitanud tõendid, loeb kohus kostja võlgnevuse hageja ees 4207 euro suuruses summas tõendatuks.
4. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 30 lg 1 näeb ette, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus nõustub hageja väidetega, et kuna pooled sõlmisid deklaratiivse võlatunnistuse, oleks kostja pidanud võlgnevusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole võlatunnistust sõlminud või ta on võlgnevuse tasunud. Kostja ei ole neid vastuväiteid esitanud ega tõendanud.
5. Kuna kostja ei ole nõudele esitanud vastuväiteid ega neid tõendanud, tuleb kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja mõista 4207 eurot. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, tuleb kohtul rahuldada ka viivisenõue. Kuivõrd pooled ei leppinud kokku viivise määras, kuulub viivisenõue rahuldamisele seadusjärgses määras. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisele eelnevaks päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena 62,94 eurot. Alates hagiavalduse esitamise päevast 18.09.2020 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 4207 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 3 tasumiseni, kuid mitte põhinõuet ületavas summas.
6. Kohus selgitas kostjale korduvalt vajadust esitada hagile nõuetekohane vastus, sh kohtu 21.10.2020 pöördumises (toimiku lk 40). 06.04.2022 istungil (toimiku lk 95-96) selgitas kohus kostjale, et viimane ei ole hagiavaldusele sisuliselt vastanud. Kuna kostja seda ei teinud, ei saanud kohus ise kujundada vastuväiteid hagile ega koguda tõendeid. Kohus selgitas kostjale, millisel alusel on hageja tema vastu esitanud nõude. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei ole kostja sisukohaseid vastuväiteid hageja nõudele esitanud ega tõendanud. 16.

§ 4

lg 2 näeb ette, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

§ 5

lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega ei saa kohus kostja eest vastuväiteid kujundada ega tõendada.

1. Menetluse kestel on kostja saatnud kohtule mitmeid e-kirju ja esitanud eesti- ning võõrkeelseid dokumente, milliste sisu ja asjakohasust ta põhistanud ei ole ning milliste eesmärk ei ole mõistetav. Esitatud kirjade ja dokumentide alusel tekkis kohtul põhjendatud kahtlus, kas kostjal võib esineda mõni vaimutegevuse häire, mille tõttu ei ole ta võimeline end kohtus kaitsma ning jätab end ilma võimalusest esitada hagile kohaseid vastuväiteid.
2. Tagamaks kostja õiguste kaitse menetluses, kohustas kohus kostjat 11.11.2020 esitama arsti arvamuse, kuid kostja seda ei teinud. Seejärel määras kohus 10.12.2020 psühhiaatrilise ekspertiisi, et hinnata, kas kostja on kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Kostja keeldus eksperdi juurde ilmumisest (toimiku lk 53), misjärel pidas kohus vajalikuks algatada hagita menetlus kostjale eestkoste seadmiseks. Tsiviilasjas nr 2-21-62 läbi viidud eestkoste seadmise menetluses selgitas kostja kohtule, et tal on kohtust erinev maailmavaade ning tal on tekkinud kohtuga konflikt, sest kohus ei saa temast aru. Eeltoodu alusel leidis kohus tsiviilasjas nr 2-21-62, et kostjale ei ole eestkoste seadmine vajalik.
3. Ülalmärgitu alusel tuleb kohtul järeldada, et kostja on võimeline oma tegusid juhtima ja nende tagajärgedest aru saama. Vaatamata sellele ei ole kostja selgitand, kas või millised vastuväited on tal hagile. Kostja esitas kohtule mitmeid võõrkeelseid dokumente ilma tõlgeteta, milliste asjakohasust ega allikaid ta ei selgitanud (toimiku lk 70-73, 90-94). Kostja esitas kohtule kolm eestikeelset käskvekslina pealkirjastatud dokumenti (toimiku lk 87-89), mille sisu, eesmärki ja asjakohasust käesolevas vaidluses ta ei selgitanud. Asjaolu, et kostja esitatud dokumentide asjakohasus ei ole mõistetav, selgitas kohus kostjale 06.04.2022 istungil. Kohus jätab kostja esitatud dokumendid tähelepanuta, sest tegu ei ole asjakohaste tõenditega. Hagimenetluses ei pea kohus ise asuma poole esitatud dokumentidest otsima asjaolusid, millele tuginedes võiks hagi jätta rahuldamata.
4. Kostja esitatud dokumentidest jääb kohtule mulje, et kostja ei vaidle hagile vastu, kuid leiab mingil põhjusel, et kohtul puudub õigus tema vastu esitatud tsiviilhagi menetleda. Millisel põhjusel ei saa Harju Maakohus kostja vastu esitatud hagi menetleda, kostja seisukohtadest ei selgu. Kostja ei saa kohtumenetluses ise enda suva järgi otsustada, kas ta soovib või ei soovi tema vastu esitatud võlanõude menetlemist. Kostja saab hagi menetlemisele esitada vastuväiteid üksnes seadusest tuleneval alusel ning ühtegi seadusest tulenevat vastuväidet kostja esitanud ei ole.
5. PS § 146 ja KS § 2 lg 1 järgi mõistab õigust Eesti Vabariigis ainult kohus. Seega ei saa kostja kohtu eest otsustada, kas või kes saab tema suhtes õigust mõista. KS § 9 lg 1 alusel arutab maakohus esimese astme kohtuna muuhulgas tsiviilasju.

§ 3

lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega juhul, kui isik pöördub hagiga kohtusse kostja vastu oma 4 seadusega kaitstud tsiviilõigusliku huvi kaitseks, peab kohus esitatud hagi menetlema sõltumata sellest, kas see on kotjale meeldiv ja sobiv või mitte. Õigusemõistmine ei tekita lepingulist suhet kostja ja kohtu vahel, vaid lepinguline suhe, mille rikkumisele hageja tugines, oli poolte vahel. Eeltoodu alusel ei saa kostja väljamõeldud kunstlikele ettekäänetele tuginedes välistada tema vastu esitatud hagi menetlemist. 22.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1320 eurot ja viivise. Menetluskuludest moodustas 400 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 920 eurot kulud õigusabile. Kohus leiab, et hageja esindaja menetluskulud on osaliselt üle paisutatud. Tegemist on õiguslikult lihtsa vaidlusega, milles on sisuliselt kaks tõendit ja kus kostja vastuväiteid ei esitanud. Sellises asjas ei saanud hageja esindajal kuluda hagi koostamiseks, tõendite kogumiseks ning dokumentidega tutvumiseks kokku 5 tundi ja 500 eurot, vaid kohus peab mõistlikuks ajaks 3 tundi ning sellele vastavat tasu 300 eurot. Kuna kostja täiendavaid vastuväiteid ei esitanud, ei olnud hageja esindajal vajalik ühegi täiendava menetlusdokumendi koostamine ning täiendav ajakulu 4 tundi on ebavajalik. Ainus asjas toiminud istung kestis 16 minutit. Kuna kostja vastuväiteid ei esitanud, ei saanud hageja esindajal istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kuluda kokku aega enam kui 1 tund. Seega on kogumis hageja kulud õigusabile põhjendatud 4 tunni ja 400 euro ulatuses, millele lisandub 20 eurot kulu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele.
2. Kogumis peab kohus hageja menetluskulusid põhjendatuks 820 euro ulatuses, millest 400 eurot on tasutud riigilõiv ja 420 eurot kulud õigusabile. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 820 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 820 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 5