← Eesti

2-21-123340/22

Obsah (4)§ 101§ 100§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 03.05.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-123340 Tsiviilasi E. T., D T. ja M. T. h

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummale lisada

§ 101

lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 30 eurot;

§ 101

lg 5) ja pool hagejale I makstavast lasterikka pere toetusest (käesoleval ajal lasterikka pere toetus 300 eurot, millest pool on 150 eurot ning millest hageja I osa on 1/3, s.o 50 eurot;

§ 101lg 5). 4. Mõista kostjalt I. T. välja hageja II D T. kasuks igakuine elatis: a. perioodil 01.01.2022 – 31.03.2022 summas 121,92 eurot; 1

(8)b. alates 01.04.2022 kuni hageja II D T. täisealiseks saamiseni summas 132,29 eurot. 5. Määrata kindlaks punktis 4.b nimetatud elatise suuruse arvutamise alused -

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummale lisada

§ 101

lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool hagejale II makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 50 eurot, kuna hageja II on pere kolmas laps;

§ 101

lg 5, PHS § 17 lg 3) ja pool hagejale II makstavast lasterikka pere toetusest (käesoleval ajal lasterikka pere toetus 300 eurot, millest pool on 150 eurot ning millest hageja II osa on 1/3, s.o 50 eurot;

§ 101

lg 5) ning vähendada saadud summat 15% (

§ 101lg 7).

  1. Mõista kostjalt I. T. välja hageja III M. T. kasuks igakuine elatis: a. perioodil 01.01.2022 – 31.03.2022 summas 163,44 eurot; b. alates 01.04.2022 kuni hageja III M. T. täisealiseks saamiseni summas 175,64 eurot.
  2. Määrata kindlaks punktis 6.b nimetatud elatise suuruse arvutamise alused -

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummale lisada

§ 101

lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool hagejale III makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 30 eurot;

§ 101

lg 5) ja pool hagejale III makstavast lasterikka pere toetusest (käesoleval ajal lasterikka pere toetus 300 eurot, millest pool on 150 eurot ning millest hageja III osa on 1/3, s.o 50 eurot;

§ 101lg 5).

  1. Jätta E. T., D T. ja M. T. hagi I. T. vastu elatise nõudes rahuldamata
  2. a puudutavas osas.
  3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja I. T. on kohustatud tasuma punktides 2, 4 ja 6 nimetatud elatise iga kuu eest ette, so elatis tuleb tasuda hiljemalt eelmise kuu viimasel kuupäeval hagejate ema E K. arveldusarvele nr EExxx, märkides selgituseks „elatis“ ja lapse nime ning kuu nimetuse, mille/kelle eest makse tehakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  5. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista 2

(8)menetlustähtaja ennistamist. HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
  1. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hagejate isa. Hagejad elavad emaga ja on ema ülalpidamisel.
  2. Hagejate seaduslik esindaja on lapsehoolduspuhkusel, mistõttu on pere sissetulek 520 eurot (peretoetus), millele lisandub 567 eurot (vanemahüvitis, makstakse kuni detsembrini
  3. a). Pere elab hagejate ema vanematega 3-toalises korteris, suurus 65 m
  5. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista iga hageja kasuks igakuise elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates 31.07.2021 kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad elatise kanda hagejate seadusliku esindaja E K. arveldusarvele nr EExxx, märkides selgituseks „E., M., D elatisraha“.
  6. Hagejate igakuised vältimatud kulud ja nende rahaline suurus on järgmine: Laps 1 Laps 2
  7. Eluasemekulud:
  8. 30
  9. 30
  10. Kulutused Toidule:
  11. 200
  12. 200
  13. Kulutused transpordile:
  16. Sidekulud:
  19. Kulutused tervishoiule:
  20. 30
  21. 30
  22. Kulutused hügieenitarvetele:
  23. 30
  24. 30
  25. Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks:
  28. Kulutused riietele ja jalanõudele:
  29. 100
  30. 100
  31. Muud vältimatud püsikulutused (loetelu):
  32. 120
  33. 120 juuksur, lasteaed, huviringid, mänguasjad Kokku: 510 510 Laps 3
  34. 30
  35. 200
  38. 30
  39. 50
  41. 100
  42. 20 430 E
  43. Seonduvalt kostja vastuväidetega märgivad hagejad järgmist. Kostja on töövõimeline ja ealine. Kostjal on endiselt olemas töökoht (oma firmad), stabiilne ja hea sissetulek, suurepärased elamistingimused (oma ehitatud maja, esmaklassiline sõiduvahend). Tal puuduvad teised alaealised lapsed või muud suured finantskohustused.
  44. Hagejate ema sissetulek on riigipoolne toetus lastele ning emapalk (lõppeb 12.2021). Tööle asumine on võimalik alates 09.2022, kui noorem laps D läheb lasteaeda. Suhe laste isaga lõppes märtsikuus
  46. 25.02.2022 seisukohas täpsustasid hagejad oma kulude koosseisu ja suurust: toit 470 eurot, riided ja jalanõud 220 eurot, hügieenitarbed 90 eurot, mänguasjad, kunstitarbed ja 3
(8)vaba aeg 120 eurot, juuksur 36 eurot, tervishoid 90 eurot, voodipesu 22 eurot, lasteaed ja huviringid 174,50 eurot, kingid ja kostüümid lasteaeda 15 eurot, eluasemekulu (kommunaalteenused ja elekter) 240 eurot, kokku 1477,50 eurot. Lisaks tehti laste toas remont ja osteti sisustust kokku 1270 euro eest. Uuel õppeaastal lisanduvad täiendavad kulud arengule ja huviringidele 20 eurot lapse kohta. Laste kulud aastatega ainult kasvavad.
  1. Istungil märkisid hageja, et kostja töötab oma firmas, sissetulek on päris suur. Tal on suur maja ja 2 korterit, mootorrattad, auto. Hagejatele on arusaamatu, miks ei saa maksta elatist miinimummääras. Kõik kulud makstud ainult ema poolt. Kostja ei näe lapsi üldse, viimati kohtus lastega detsembri alguses. Kostja ostab vahel lastele mänguasju. KOSTJA VASTUS
  2. Kostja vaidleb hagile vastu ning palub selle rahuldamata jätta. 10.08.2021 oli kostjal infarkt (tegemist oli juba teise infarktiga) ning käesoleval ajal toimub taastusravi, mis kestab ca 2-3 kuud. Kostja manustab hulganisti rohtusid, mille soetamiseks kulub palju raha.
  3. Kostja märkis, et tegi hagejale kompromissettepaneku, mille kohaselt tasub iga lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni 150 eurot kalendrikuus, mis teeb kokku 450 eurot ühelapsevanema kohta, seega 450*2=900 eurot + 500 eurot riigipoolne toetus, mis omakorda tähendab 1400 eurot ühes kalendrikuus laste ülalpidamiseks. 1400 eurot on tänases Eesti Vabariigis väga suur summa ning on võimalik ilusti ära elada. Kostja ei ole “miljonär” ning loeb igat eurot. Kostja tervislik seisund ei ole stabiliseerunud, ei ole lõppenud taastusravi ning lisaks avastati kasvaja (healoomuline), mis tuleb ära opereerida.
  4. Kostja on tasunud iga kuu hagejale 776 eurot oma pere kogutud vahendite arvelt, mis on tänaseks ammendunud ning järgnevast kuust on suuteline tasuma ainult summa, mida kirjeldas kompromissettepanekus. Hagiavaldusest tuleb välja, et ainult kostja peab tasuma kõik kulud. Samuti ei loe kostja neid eurosid, mis kulub lastele siis, kui nad on kostja juures hoida.
  6. a jaanuaris tehti kostjale kasvaja eemaldamise operatsiooni. Kostja taastub (viibib ravil) endiselt kasvaja eemaldamise operatsioonist. Senise operatsiooni tagajärjed ei võimalda kostjal töötada.
  8. jaanuarist
  9. a on kehtestatud uued reeglid elatise arvutamiseks ning kostja arvestuste kohaselt, võttes arvesse laste ema igakuist riiklikku toetust summas 500 eurot, on kostja kohustatud tasuma igakuiselt 455 eurot, mida ta ka teeb.
  10. Istungil märkis kostja, et tema majanduslik olukord on väga raske, raha ei ole. Kostjal on oma firma ja 2 töökohta. 1600-1700 eurot kuus saab kostja. Tal on 2 taksofirmat. Tal on maja ja tal on naine, kellega abielus 40 aastat. Naine maksab tema asemel. Auto on ka. Ostis 2-toalise korteris lastele, kuid peale seda, kui teda solvas seaduslik esindaja, lõpetas suhted. Mootorratas tema poja kasutada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  11. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu 4
(8)ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 16. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja last

E.ka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

  1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad (dtl 26-28 – sünni tõendid); • hagejad jäi pärast vanemate lahku kolimist elama emaga; • hagejate seaduslikule esindajale makstakse lapsetoetust 520 eurot kuus; • kostja on hagejatele tasunud elatist ajavahemikul 31.07.2021-31.12.2021 kokku 3 977 eurot; • alates 01.01.2022 on kostja tasunud hagejatele elatist 450 eurot kuus.
  2. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista iga hageja kasuks igakuise elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates 31.07.2021 kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. 5

(8)19. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (
  1. i)kostja on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud, makstes lapsele elatist; (
  2. ii)arvestada tuleb ka lapse emale makstava lapsetoetusega; (iii) kostja majanduslik seisund on halb; (
  3. iv)kostja tervislik seisund on halb. 20. Hagejad on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning pärast kulude täpsustamist nähtub, et iga hageja kulud on 492,50 eurot kuus (1477,50 / 3). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist miinimummääras, mistõttu puudub neil kohustus kulude suurust tõendada.
  5. Kostja ei ole vaidlustanud hagejate kulude suurust. Eeltoodu alusel loeb kohus ema poolt hagejatele tehtavate põhjendatud ja vajalike kulutuste suuruseks 492,50 eurot kuus iga lapse kohta.
  6. Kostja märgib, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Kohus leiab, et lastele riikliku toetuse maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 220 eurot ja sellele lisandub lasterikka pere toetus 300 eurot (kokku 520 eurot) ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hagejate emale. Seega iga lapse osas nimetatud toetusest on 173,33 eurot (520/3). Pärast lapsetoetuse mahaarvamist tuleb vanematel kanda laste kulusid 319,17 euro ulatuses (492,50 - 173,33), millest kummagi vanema osa on 159,59 eurot (319,17 /2).
  7. Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Kohus on andnud istungil kostjale tähtaja vastavate tõendite esitamiseks, kuid kostja ei ole seda võimalust kasutanud. Kohus märgib, et kostja väited on seega tõendamata. 6

(8)Kostja on ise esile toonud, et tal on 2 taksofirmat, sissetulek 1600-1700 eurot kuus. Kostjal on maja ja auto, mootorratas. Lisaks ostis 2-toalise korteri. Kohus on teinud registripäringud ning tuvastanud, et kostjale kuulub ühisvarana korteriomand xxx (hüpoteegid puuduvad), eramu aadressil xxx (hüpoteegid puuduvad). Kostja ainuomandis on korteriomand aadressil xxx (hüpoteegid puuduvad). Kostja on OÜ X (rk xxx) juhatuse liige ning ainuosanik (maksuvõlg puudub, ettevõte on tegev), osaühingu X (rk xxx) juhatuse liige ning ainuosanik (maksuvõlg puudub, ettevõte on tegev) ning Hooneühistu X (rk xxx) liige (garaaž). Kostja suhtes ei ole toimumas täitemenetlusi ning kostja ei ole ise üheski täitemenetluses sissenõudjaks. Kostjale kuulub mootorratas Suzuki VZR1800 (reg nr xxx sõiduauto BMW X6 XDRIVE 40D (reg nr xxx). Lisaks on kostja kasutuses kostja ainuomandis olevale ettevõttele OÜ X (rk xxx) kuuluv mootorratas Ducati XDiavel (reg nr xxx). Seega on kostja majanduslik seisund piisavalt hea, et võimaldada oma lastele hagis märgitud ulatuses ülalpidamist. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea. 24. Kostja märgib, et on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud. 2021. a eest perioodil 31.07.2021 – 31.12.2021 pidanuks kostja tasuma elatist kokku 2 393,85 eurot (s.o 159,59 eurot lapse kohta x 3 last x 5 kuud). Puudub vaidlus, et kostja on nimetatud perioodil tasunud elatist 3 977 eurot. Seega on kostja tasunud elatist piisaval määral (isegi ülemääraselt), mistõttu kohus loeb 2021. a eest kohustused täidetuks ega mõista välja elatist nimetatud perioodi eest. 25. Alates 01.01.2022 tuleb elatise tasumisel arvestada

§ 101lg 1 – 5 sätestatut.

Käesoleval puhul tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka seda, et hagejate erikka pere toetust. Samuti tuleb arvestada

§ 101

lg-s 7 sätestatuga, mille kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt on seadusjärgne elatisemäär perioodil 01.01.2022 – 31.03.2022 hageja I ja hageja III osas 163,44 eurot ning noorima lapse (s.o hageja II) osas 121,92 eurot. Elatise summa perioodil 01.01.2022 – 31.03.2022 kokku: 448,80 eurot. Alates 01.04.2022 on seoses elatise baassumma suurenemisega hageja I ja hageja III elatise suuruseks 175,64 eurot ning noorima lapse (s.o hageja II) elatise suuruseks 132,29 eurot. Elatise summa alates 01.04.2022 kokku: 483,57 eurot. 26. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kuu eest ette, so elatis tuleb tasuda hiljemalt eelmise kuu viimasel kuupäeval hagejate ema E K. arveldusarvele nr EExxx, märkides selgituseks „elatis“ ja lapse nime ning kuu nimetuse, mille/kelle eest makse tehakse. 7

(8)
  1. Kohus selgitab, et olukorras, kus hagejad soovivad käesoleva otsuse pöörata sundtäitmisele, tuleb nõutavast elatisest maha arvestada kostja poolt tasutud maksed. Vastupidisel juhul võib kostjal tekkida alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  4. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.