p 1, 5; § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 15 aastat 7 kuud 28 päeva Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Triin Tumala Süüdimõistetu Taivo Pärn (isikukood 38807300335; vabanemisjärgne elukoht: xxxxx xxx xx-xx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx; viibib vangistuses) tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
lg 5 alusel määrata Taivo Pärnale katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 13. veebruar 2026.a. ning allutada ta käitumiskontrollile 24 (kahekümne neljaks) kuuks.
3. Katseajal on Taivo Pärn kohustatud järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xxx xx-xx, xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxx; 1 - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.
lg 2 p-de 2, 21, 4, 7 alusel määrata Taivo Pärnale katseajaks järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuda tööle hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates vangistusest vabastamisest või võtta end selle aja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele; - mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased. 5.
lg 4 alusel määrata Taivo Pärnale katseajaks lisakohustusena käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Olukorras, kus süüdimõistetu poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.
p 1, 5 järgi ja karistatud vangistusega 13 aastat,
lg 2 p 3 järgi ja karistatud vangistusega 6 kuud,
järgi ja karistatud vangistusega 6 kuud,
lg 2 p 3 järgi ja karistatud vangistusega 5 kuud.
lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja Taivo Pärnale mõisteti liitkaristuseks vangistus 13 aastat.
lg 2 alusel suurendati Taivo Pärnale mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 24.04.2008 otsusega Taivo Pärnale mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 2 aastat 7 kuud 28 päeva võrra ning Taivo Pärnale mõisteti liitkaristuseks vangistus 15 aastat 7 kuud 28 päeva. Tartu Ringkonnakohtu 13. veebruari 2012 otsusega on Taivo Pärn õigeks mõistetud
Maakohtu otsus Taivo Pärnale
2 Taivo Pärn viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 16.06.2010 ja lõpeb 13.02.
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes
lg 2 p 2, 4, 7 alusel järgnevad kohustused: - mitte tarvitama alkoholi – isik on alkoholijoobes pannud toime kuritegusid ning alkoholi tarvitamine on uue kuriteo toimepanemise põhjusriskiks; 3 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks – stabiilne töökoht aitab majanduslikult paremini toime tulla ning vähendab uue kuriteo riski; - mitte viibima kohtu poolt määratud paikades ega suhtlema kohtu poolt määratud isikutega – mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Prokurör kirjalikus seisukohas asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Kuigi positiivsete asjaoludena saab süüdimõistetu Taivo Pärna puhul välja tuua ITK täitmise, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, vabanemisel elu- ja töökoha olemasolu ning toetavad lähedased, siis negatiivseks asjaoluks on siinkohal süüdimõistetud isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. T. Pärn kannab teist kriminaalkaristust, kuid vangistuses viibib esimest korda ja viimase kuriteo pani ta toime katseajal. Kuriteo toimepanemisel oli ta alkoholijoobes ning vangla iseloomustusest nähtub, et antud ajal on T. Pärn seisukohal, et ta loobub vabaduses alkoholi tarvitamisest. Alkoholi tarvitamine on aga tema puhul uute kuritegude toimepanemise üheks peamiseks põhjuseks kuna kõik vägivallaga seostud kuriteod on ta toime pannud joobes. Ajas on muutunud T. Pärna poolt toime pandud kuritegude dünaamika raskemaks ja vägivaldsuse raskusaste tõusnud. Vangistus on kaasa toonud alkoholi kättesaamatuse, kuid see ei tähenda, et vabanedes see ka nii oleks. Vastupidi, alkohol on laiatarbekaup ning kättesaadav väikese raha eest igast toidukaupu müüvast poest. Arvestades T. Pärna isikut ja varasemat eluviisi siis on suur tõenäosus, et isik asub uuesti alkoholi kuritarvitama eluraskustesse sattudes, mis aga tema puhul võib kaasa tuua uute üliraskete kuritegude toimepanemise. Toetavad lähedased, elukoht ja võimalus töötada oli T. Pärnal olemas ka enne käesolevat vangistust, kuid need teda alkoholi liigtarvitamisest ja uutest kuritegudest eemale ei hoidnud. Sellest tulenevalt säilib ka oht, et T. Pärn võib jätkata uute kuritegude toimepanemist. Seega arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab prokurör, et Taivo Pärna tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ja eelkõige ohtu uute kuritegude toimepanemisele. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Taivo Pärna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetu Taivo Pärn on kohtule esitanud teavituse (KoTo, kd 6, tl 45), mille kohaselt on ta nõus ennetähtaegse vabastamise korral võtma
lg 4 alusel enesele lisakohustuse teha omal kulul kindlaksmääratud ajavahemike järel laboratoorseid vereanalüüse tõestamaks alkoholi mittetarvitamist. Samuti on esitanud enda ristimise tunnistuse ja dokumendid tema avavanglasse ümberpaigutamise taotluse rahuldamata jätmise kohta (KoTo, kd 5, tl 42-44, 46-47). Kohtuistung 10.05.2022. Süüdimõistetu Taivo Pärn osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Elama asub aadressil xxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxx xxxx. Süüdimõistetu lähedasteks on abikaasa xxxxxxxx xxxxx , ema ning õed ja vennad, kellest enamus elab xxxxxxx linnas. Suhted lähedastega on toetavad. Lisaks eeltoodule avaldas süüdimõistetu, et tal on kahju oma jubedate tegude pärast. Tal on palju olnud aega oma tegusid analüüsida ja ta mõistab nende raskust, ebainimlikkust ja kahetseb neid. Ta on proovinud ennast muuta, et ise paremaks saada, et luua tervem ja õnnelikum tulevik mitte ainult endale vaid ka ühiskonnale. Vangistuses oldud aeg on talle väga palju andnud iseenda muutmiseks, samuti alkoholist eemale hoidmiseks. Ta on omandanud vangistuses keskhariduse ja elukutse. Samuti on käinud psühholoogide ja psühhiaatrite juures ning pereteraapias. Ta on endale selgeks teinud, et erimeelsusi füüsilise vägivallaga ei lahendata. Kriminaalhooldusametniku poolt ettepandud kohustuste täitmisega olen nõus. Töökoht on tal xxxxxxxx xx -s asukohaga xxx x, xxxxxx, xxxxxxxxxxx . Ta teeb kõik endast oleneva, et ta ei tarvitaks alkoholi ja narkootilisi aineid. Tal on lapsed (kaks tütart 12- ja 11-aastane), kelle kasvatuses ta ei ole saanud kunagi osaleda. Ta suhtleb oma lastega telefoni teel. Tal on oma laste 4 ja laste emaga head suhtes. Süüdimõistetu soovib edaspidi seaduskuulekat ja normaalset elu elada. II Kohtu põhjendus
lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kui mitte vähem kui neli kuud. Taivo Pärn on temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandikku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib esmalt, et üksnes
lõike 2 punktis 2 sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et positiivsete asjaoludena väärivad märkimist Taivo Pärnal vabanemisjärgselt kindla elukoha, töökoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Ennetähtaegsel vabanemisel asub Taivo Pärn elama aadressile xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xx xx-xx. Tegemist on 3-toalise kõikide mugavustega korteriga, mille omanikuks on R.O ja kus T. Pärn saab omaniku nõusolekul üürida ühte tuba. 30.03.2022 seisuga ei ole T. Pärn ja R. O omavahel üürilepingut sõlminud, kuid korteri omanik kinnitas kodukülastuse käigus kriminaalhooldusametnikule, et T. Pärn saab vajadusel tuba üürida. Tööle oleks vabanedes võimalik Taivo Pärnal asuda keevitajana xxxxxxxxx OÜ-s. Samuti on Taivo Pärn koos abikaasaga loonud firma xxxxxx xx, mida nad koos juhivad ja haldavad. Kriminaalhooldaja arvamuse järgi on nii kinnipeetava abikaasa kui pereliikmed esialgu nõus Taivo Pärna materiaalselt aitama. Samuti on positiivne, et karistuse kandmise ajal on Taivo Pärn omandanud keevitaja eriala ja keskhariduse, osalenud kinnipidamisasutuse tööhõives, läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja sotsiaalprogramme kinnistavaid vestlusi. Siinkohal peab kohus vajalikuks rõhutada, et süüdimõistetu on sotsiaalprogrammide grupitöödes olnud aktiivne ja avatud osaleja ning alati on võtnud osa aruteludest, suhtumine grupiliikmetesse on olnud positiivne ja sõbralik. On olnud huvitatud programmides osalemisest ning näinud käsitletud teemadest endale kasu edaspidise elu kujundamisel. Lisaks väärib märkimist, et Taivo Pärnal puuduvad antud hetkel vanglas karistuse kandmise ajal kehtivad distsiplinaarkaristused. Negatiivsete asjaoludena tuleb arvestada, et Taivo Pärn on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik ning viimase kuriteo pani toime katseajal. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada sedagi, et alkoholi tarvitamine on olnud Taivo Pärna puhul kuritegude toimepanemise üheks peamiseks põhjuseks, kuna kõik vägivallaga seotud kuriteod on Taivo Pärn pannud toime alkoholijoobes. Vangistuseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Ülaltoodud positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis arvestades, leiab kohus, et karistus on Taivo Pärna puhul oma eesmärgi täitnud ning esineb suur tõenäosus, et süüdimõistetu on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Taivo Pärn viibib vangistuses esimest korda ning kohtu hinnangul võib just esimene kogemus reaalsest vangistusest mõjutada isikut oluliselt oma senist käitumist muutma. Kinnitust selle 5 kohta, et vangistuses viibimine on täitnud oma eesmärgi, annab asjaolu, et süüdimõistetu on oma tegudest aru saanud, kahetseb tehtut väga ning on osalenud vanglas aktiivselt kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga ettenähtud tegevustes ja sotsiaalprogrammides, omandanud põhihariduse ja eriala ning on osalenud tööhõives. Reaalset vanglakaristust on Taivo Pärn kandnud ligemale 12 aastat, mis on väga pikk aeg. Käesolevaks ajaks on süüdimõistetul jäänud kanda vangistust üle 3,5 aasta ning vangla materjalidest ei nähtu, et vangla oleks isiku riskikäitumisega tegelemiseks planeerinud läbi viia täiendavaid tegevusi või programme. Taivo Pärna probleemkäitumise peamiseks põhjuseks tuleb pidada ennekõike alkoholitarvitamist, sest kuriteo, mille eest ta käesolevalt karistust kannab, pani isik toime alkoholijoobes. Antud juhul on positiivne, et Taivo Pärn tunnistab endal probleemi olemasolu ja on vanglas läbinud sõltuvusprobleeme käsitleva sotsiaalprogrammi Usk ja teadmine. Kinnipeetava iseloomustusest ning süüdimõistetu ütlustest kohtuistungil nähtub, et ta on teinud otsuse alkoholist täielikult loobuda. Lähtudes eeltoodust ning arvestades asjaolu, et käitumiskontrolli ajaks on võimalik määrata isikule kohustustena mitte tarvitada alkoholi ning teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks perioodiliselt laboratoorne vereanalüüs, ei pea kohus alkoholiga seonduvat riski suureks. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik Taivo Pärn vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kohus annab võimaluse ennetähtaegse vabastamisega Taivo Pärnal tõestada, et ta on võimeline edaspidi õiguskuulekalt käituma, täitma talle katseajaks määratud kohustusi ning et ta on teinud õiged järeldused enda varasemast käitumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.