Obsah (7)

§ 102§ 440§ 444§ 173§ 164§ 150§ 630

KOHTUOTSUS (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2022, Narva Tsiviilasja number 2-22-7669 Tsiviilasi A A hagi D A va

) § 630 lg 2). ASJAOLUD

1. A A (hageja) esitas hagi D A (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud, pooled ei ela alates
2. aastast enam koos. Hageja palub lahutada poolte abielu, mis on registreeritud
3. novembril 2017 Türgi Vabariigis.
4. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Poolte abielulised on lõppenud, mõlemal on uus kaaslane, suhete parandamise soovi kummalgi ei ole. Hageja selgitas, et kohtunud on 1 pooled ainult Türgis, ühist elukohta neil ei tekkinudki. Hageja loobus edasikaebeõigusest ja palus tagastada poole tasutud riigilõivust.
5. Kostja teavitas kohut, et ei saa kohtuistungil osaleda, sest ta ei saa Eestisse sõiduks viisat, ning kohus kuulas kostja 07.06.2022 ära telefoni teel. Kostja võttis hagi õigeks, oli nõus abielu lahutamisega ning selgitas, et kuna abikaasa tema juurde Alžeeriasse elama tulla ei taha, siis kooselust midagi välja ei tule, tal on uus suhe, abielulisi suhteid ta parandada ega taastada ei soovi. Edasikaebeõigusest kostja loobus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega. 5.

§ 102

lg 2 p 1 sätestab, et Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. 6. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on hageja Eesti Vabariigi kodanik, seega on asja lahendamine Eesti kohtu pädevuses. 7.

§ 440

lõike 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis ärakuulamisel hagi õigeks. 8. Kuigi

§ 444

lõige 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud järgneva alusel.

1. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 60 lg 1 ja § 57 lg 4 järgi kohaldatakse abielu lahutamisele ühise elukoha riigi, ühise kodakondsuse riigi ja viimase ühise elukoha riigi puudumisel selle riigi õigust, millega abikaasad on muul viisil kõige tugevamalt seotud.
2. Poolte kinnitusel ei ole nad kunagi püsivalt koos elanud, neil on erinev kodakondsus. Abielu registreerimine ja kokkusaamised on toimunud Türgi Vabariigis. Seega tuleb lahutamisele kohaldada Türgi õigust.
3. Türgi tsiviilkoodeksi artikkel 166 näeb abikaasale ette õiguse lahutuse taotlemiseks, kui peresuhted on lagunenud ja ühise elu taastamist ei ole oodata. Kui kostja võtab hagi õigeks, eeldatakse peresuhete lagunemist. Kohus peab mõlemad pooled isiklikult ära kuulama, veenduma, et nad väljendavad oma vaba tahet, ning võtma vastu sobiva otsuse, arvestades lahutuse majanduslikke tagajärgi ja laste huve.
4. Poolte kinnitusel on nende peresuhted lagunenud, sest neil puudub soov ja võimalus perena koos elada, praeguseks on mõlemal tekkinud uus suhe. Hageja kinnitas suhete lõppemist kohtuistungil, kostja telefonivestluses. Hageja on kohtule esitanud ka kostja kirjaliku nõusoleku abielu lahutamiseks, mis on antud juba aastal 2018, millest saab järeldada, et poolte vahel ei ole abielulisi suhteid olnud juba kolm aastat. Ühiseid lapsi pooltel ei ole, ühisvara olemasolu kumbki pool ei väitnud.
5. Pooled kinnitasid kohtule, et abielusuhted on lõppenud ning ei hagejal ega kostjal pole soovi neid taastada. Eeltoodust tuleneb üheselt, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud, lahutamine on mõlema ühine tahe. 2
6. Kohus selgitab pooltele, et abielu lõppemise registreerimiseks Türgi Vabariigis tuleb läbida sealsetele seadustele vastav menetlus Türgis. Menetluskulude jaotus
7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (

§ 173lg 1 ja 4).

16.

§ 164lõike 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 17. Kohus tagastab hagejale poole tasutud riigilõivust 50 eurot (

§ 150lg 2 p 3).

Edasikaebamise kord 18.

§ 630

lõike 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. 19. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Vastavalt PKS § 66 lõikele 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. /digitaalallkiri/ Anneli Alekand Kohtunik 3