Obsah (8)
§ 63§ 68§ 65§ 424§ 76§ 423§ 74§ 69KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-19-4615 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Le
§-de 424 lg 2 ja 4231 järgi ning karistati
§ 63
lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat 4 kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel loeti karistusaja hulka M.
A. Kiviste eelvangistuses viibitud aeg 1.04.2019 ja 18.04. - 28.05.2019, s.o kokku 1 kuu 11 päeva ning M. A. Kivistele mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 2 kuud ja 19 päeva vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust, s.o 2 aastat 2 kuud 19 päeva vangistust Tartu Maakohtu 18.03.2019 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust võrra ning M. A. Kivistele mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud ja 14 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 5.12.2019 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 23.09.2019 otsus osas, millega M. A. Kivistele mõisteti
§ 63
lg-t 1 kohaldades 2 aastat ja 4 kuud vangistust ning
§ 65lg 2 alusel liitkaristus 4 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust.
Tühistatud osas tehti uus otsus, millega M. A. Kivistele mõisteti
§ 424
lg 2 ja § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest
§ 63
lg-t 1 kohaldades
§ 424
lg 2 järgi karistus 1 aasta 4 kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg 1 kuu 11 päeva ning M.
A. Kiviste karistuseks loeti 1 aasta 2 kuud 19 päeva vangistust. M. A. Kivistele mõisteti kogumis Tartu Maakohtu 18.03.2019 otsusega nr 1-19-850 mõistetud vangistuse kandmata osaga (1 aasta 11 kuu 25 päeva)
§ 65
lg 2 alusel liitkaristus 3 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust algusega 10.07.
- Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Tartu Maakohtu 23.09.2019 ja Tartu Ringkonnakohtu 5.12.2019 otsused jõustusid 7.01.
- Käesoleval ajal kannab M. A. Kiviste karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 10.07.2019 ja lõpp 24.09.
- Tartu Maakohtu 28.08.2020 määrusega ( (jõustus 15.09.2020) ja Tartu Maakohtu 23.03.2021 määrusega (jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 1.05.2021) jäeti Maik Aigo Kiviste Tartu Ringkonnakohtu 5.12.2019 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.05.2021 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule M. A. Kiviste isikliku toimiku otsustamaks uuesti M. A. Kiviste vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta M. A. Kiviste tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu M. A. Kiviste ei soovi enda tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna vabanedes ei soovi ta Eestisse elama jääda. Prokurör ei toeta M. A. Kiviste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused M. A. Kiviste on toime pannud teise astme kuriteod. Vastavalt
§ 76
lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
§ 76
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2
(4)Süüdimõistetu M. A. Kiviste on teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Eelmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest on möödunud ka VangS §-s 76 lg 4 sätestatud üheaastane tähtaeg. Seega on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et M. A. Kiviste tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.
§ 76lg 4 kohaselt välistab M.
A. Kiviste ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole M. A. Kivistet vangistuses oleku ajal distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuses on M. A. Kiviste läbinud 6.09.2019-19.12.2019 läbis programmi „12 sammu“, 11.09.2020 ja 01.10.2020 toimusid programmi „12 sammu“ kinnistavad vestlused. Perioodil 09.11.2020-13.01.2021 läbis ta sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“. Süüdimõistetu on läbinud struktureeritud vestlused sotsiaalprogrammi "Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine" teemadel (3 kohtumist 02.07.2020, 06.07.2020 ja 10.07.2020) ja 27.08.2021 sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ jätkuvestluse. M. A. Kiviste on vaatamata raskele puudele osalenud majandustöödel. 01.04.2021 paigutati ta ümber Tartu Vangla xxxxxxxxxx edasise karistuse kandmiseks. Avavanglas viibides liigub järelevalveta väljapool vangla territooriumi seoses töötamisega puidutööstuses xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx (alates 26.04.2021). Rahvastikuregistri andmetel on süüdimõistetul on xxxxxxxxxxxxxxxx. Vangistuse ajal on ta suhelnud telefoni teel tädiga, endise elukaaslase ja lastega. Kinnipeetav ei ole soovinud esitada andmeid oma toetajaskonna, tulevase elu- või töökoha kohta vabaduses. Kinnipeetavat rahaliselt toetanud vangistuses tädi. Tartu Vangla andmetel seisuga 17.09.2021 on vabanemisfondis 449,55 eurot. 15.04.2020 on kinnipeetaval välja kuulutatud eraisiku pankrot. Õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise ajal, sotsiaalprogrammides ja erinevates vestlustes osalemine, vaatamata xxxxxxxxxxxxxxx tööhõives osalemine, lähedase isiku toetus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Karistusregistri 3.05.2022 teatis ( tl 14-15) ja M. A. Kiviste isiklikus toimikus olevad kohtulahendite väljatrükid tõendavad, et M. A. Kivistel on käesoleval ajal 3 kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 25.04.2018 otsusega nr 1-18-2003 tunnistati M. A. Kiviste süüdi
§ 423
-1 järgi ja karistati
§ 74
sätete alusel tingimisi vangistusega 1 aasta, katseajaga 3 aastat.
§ 68
lg 1 alusel loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 18.03.2019 otsusega nr 1-19-850 tunnistati M. A. Kiviste süüdi
§ 423
-1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta.
§ 68
lg 1 alusel loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mida
§ 65
lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 25.04.2018 otsusega nr 1-18-2003 mõistetud karistuse ärakandmata osaga ja M. A. Kivistele mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust.
§ 69lg 1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 715 tundi, mille tegemise tähtajaks 3
(4)määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Käesoleval ajal kannab M. A. Kiviste Tartu Maakohtu 23.09.2019 ja Tartu Ringkonnakohtu 5.12.2019 otsusega nr 1-19-4615 mõistetud liitkaristust 3 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust. Eeltoodust nähtub, et M. A. Kiviste on viimase 4 aasta jooksul korduvalt toime pannud liiklusalaseid kuritegusid (eelkõige süstemaatilist juhtimisõiguseta juhtimist), millele on viimase 2 aasta sees lisandunud alkoholijoobes juhtimine. Kuna M. A. Kiviste on viimastel aastatel süstemaatiliselt juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta ning ei ole selle ebaseaduslikkusest teinud varasemalt mitte mingeid järeldusi, esineb väga suur oht, et M. A. Kiviste võib jätkata juhtimisõiguseta juhtimise toimepanemist vabaduses ka edaspidi. M. A. Kiviste suhtumine varasemasse karistusesse ja ka temale antud võimalusele kanda karistust vabaduses, on olnud ükskõikne. Kohus pole veendunud, et süüdimõistetu on just käesoleva vangistuse ajal teinud vajalikud järeldused ja käituks edaspidi teisiti. Tartu Maakohtu 23.03.2021 määruses tuvastatu kohaselt ei ole tegemist esmakordselt vanglakaristust kandva isikuga. Seega varasemalt vanglas viibimine ei ole täitnud M. A. Kiviste puhul ühte karistuse eesmärkidest – ei ole mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). M. A. Kivistel on kalduvus alkoholiga liialdada, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu veelgi. Tema kuritegude toimepanemise põhjuseks on eelkõige alkoholi kuritarvitamine ja ükskõiksus ühiskonnas kokku lepitud (liiklus)reeglite suhtes. Liikluskorra aastatepikkuse eiramise harjumuse tõttu on sellist käitumist M. A. Kivistelt oodata ka edaspidi. Kuigi süüdimõistetu on vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja osalenud erinevates vestlustes, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu isikust tuleneda võivad riskid küllaldaselt maandatud. Kohtu hinnangul on püsiv oht, et süüdimõistetu jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist, mis on uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks ning seda ei ole võimalik maandada kriminaalhooldusega. Vabaduses on õiguskorra järgimine oluliselt raskem, see nõuab enesedistsipliini, järjepidevust ja soovi alluda riigi kontrollile. M. A. Kiviste on uute kuritegude toimepanemist varem jätkanud kriminaalhooldusele allutatuna. See muudab kaheldavaks ka uue määratava katseaja edukuse. Süüdimõistetul puudub ka vabanemise korral Eestis kindel elukoht, mis on käitumiskontrollile allutamise hädavajalik eeltingimus. Seega ka elukoha puudumine välistab M. A. Kiviste vangistust tingimisi enne tähtaega vabastamise. Peale selle on M. A. Kiviste avaldanud, et ta ei soovigi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kohtuistungil avaldatu annab alust järeldusele, et süüdimõistetul puudub motivatsioon tingimisi enne tähtaega vabaneda ja kriminaalhooldusele alluda, mistõttu on samuti kaheldav katseaja õnnestumine. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et M. A. Kiviste ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. M. A. Kiviste puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada suureks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4
(4)