KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- mai 2022 1-18-6401 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Orest Bitševi (isikukood 37410190254) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
- aprilli
- a määrus Orest Bitšev Lõuna Ringkonnaprokuratuur RESOLUTSIOON Jätta Orest Bitševi määruskaebus Tartu Maakohtu
- aprilli
- a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Orest Bitšev tunnistati süüdi Harju Maakohtu
- veebruari
- a otsusega. Ta kannab KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud 7 aasta pikkust vangistust ja KarS § 424 lg 2 järgi mõistetud 2 aasta 6 kuu pikkust vangistust, mille eest kokku mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti
- märtsi
- Karistusaeg lõpeb
- märtsil
- Tartu Vangla esitas kohtule materjalid O. Bitševi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur ei toeta O. Bitševi vabastamist.
- Maakohus jättis O. Bitševi Harju Maakohtu
- veebruari
- a kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
- Maakohus tuvastas, et esinevad formaalsed eeldused O. Bitševi vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 1 järgi. Materiaalsete aluste osas tõi kohus välja, et O. Bitševil on vabaduses elukoht MTÜs Rehabilitatsioonikeskus Valge Eesti. O. Bitšev kannab kuuendat vangistust ning ehkki tal on üks kehtiv karistus, näitab vangistuste arv isiku mitteseaduskuulekust. Teda on korduvalt karistatud narkootikumide käitlemise eest. Praegu kannab ta karistust narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning mootorsõiduki korduva juhtimise eest joobeseisundis. Narkokuriteod on toime pandud etteplaneeritult ning kiire tulu teenimise eesmärgiga. Kuritegude toimepanemist on soodustanud ükskõikne suhtumine ühiskonnanormidesse, kuritegelikud hoiakud, impulsiivsus, halb probleemide lahendamise oskus ning narkootikumide tarvitamine.
- O. Bitšev on Bonweld OÜ juhatuse liige. O. Bitševi vangistuse ajal ei ole ettevõte majandusaruandeid esitanud. Ebatõenäoline, et vanglast vabanedes suudaks O. Bitšev leida koheselt nii palju kliente, et tagatud oleks regulaarne töö ja sissetulek. Iseloomustuse kohaselt ei olnud süüdimõistetul enne vangistust hoolimata ettevõtte omamisest püsivat tööd ja sissetulekut ning isik on toime pannud kuritegusid just hõlptulu teenimise eesmärgil. Seetõttu püsib töökohta omamata endiselt oht panna majandusliku kasu saamiseks vabaduses toime uusi kuritegusid.
- Peamiseks kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on narkosõltuvus. O. Bitšev alustas 24-aastaselt kanepi tarvitamisega, ent enne vangistust tarvitas ta igapäevaselt narkootikume, sh süstis amfetamiini ja fentanüüli. Väidetavalt viibis
- aasta detsembris ühe kuu Viljandi haigla rehabilitatsioonikeskuses. O. Bitševit on karistatud nii korduvalt suures koguses narkootikumide käitlemise kui ka mootorsõiduki narkojoobes juhtimise eest. Narkootikume käitles ta nii enda sõltuvuse rahuldamiseks kui ka edasi müümiseks. Vangistuse ajal on O. Bitšev läbinud sotsiaalprogrammi „Igapäevane valik“ (12 sammu) ning loengutetsükli „Keemiline sõltuvus“. Tundides oli kaasatud ning osales aktiivselt. Programmi „Igapäevane valik“ tagasiside kohaselt sai isik materjalist väga hästi aru ning on motiveeritud sõltuvusega tegelema. Lisaks nähtub vangla esitatud õiendist, et kinnipeetav on enda initsiatiivil täitnud töövihikud „Amfetamiin“ ja „Tagasilanguse profülaktika“. Samas selgub vangla materjalidest, et kinnipeetaval on veel läbimata „Tagasilanguse ennetamise tugigrupp“ ning struktureeritud vestlused kuritegelike hoiakute muutmiseks ja kuritegelikkust käitumisest loobumiseks. Seni läbitud rehabiliteerivate tegevuste põhjal on veel ennatlik veenduda O. Bitševi tõsikindlas motivatsioonis sõltuvuskäitumist muuta ning jätkata ka vabaduses pingutamist kaine elustiili nimel. Kohtuistungil oli süüdimõistetu seisukohal, et ta ei ole sõltlane ning kõik tema varasemad probleemid olid põhjustatud sellest, et tema elus puudus jumal. On küll positiivne, et kinnipeetav on leidnud enda jaoks usu ning soovib sellega ka edaspidi kristlikku eluviisi järgida, kuid O. Bitševil on vaja edaspidi kaine eluviisi järgimiseks ka mõista, et sõltuvusest vabanemiseks vajab ta spetsialistide abi. Kuna varasemalt oli O. Bitšev narkootikumidest tõsises sõltuvuses ning talle on ette nähtud veel rehabiliteerivaid tegevusi, saab ta oma sõltuvusprobleemidega vangistuses edasi tegeleda ning näidata oma kindlat tahet teha oma senises kuritegelikus elustiilis muudatusi.
- Vabaduses puuduksid kinnipeetaval ka õiguskuulekat käitumist toetavad lähedased. Samuti selgub kinnipeetava iseloomustusest, et tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, millele viitab tema poolt toimepandud kuritegude iseloom. Seega ei ole välistatud, et vabanemise korral naaseb süüdimõistetu oma varasema elustiili juurde ja jätkab kuritegude toimepanemist.
- Positiivsena saab välja tuua distsiplinaarkaristuste puudumise. Samas pole vangistus möödunud probleemideta augustini
- Vangistustoimiku kohaselt on O. Bitševi vangistuskäik eelnimetatud ajani palistatud erinevate korrarikkumistega. Peamine probleem on seisnenud korraldustele allumatuses. O. Bitševi suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid
- maist kuni
- augustini
- Kohaldamise põhjusena on vangla välja toonudki süstemaatilise vanglas kehtestatud korra rikkumise, eelkõige korraldustele mitteallumise. Seega on O. Bitševi senisest ära kantud neljast vangistusaastast korrakohase käitumisega olnud vaid viimased poolteist aastat. Nii lühikese õiguspärase käitumisega 2
(4)ajaperioodi pealt ei ole võimalik teha kaugeleulatuvaid järeldusi, kas isik on tõepoolest mõistnud oma tegevuse tagajärgi ja astunud samme positiivse käitumisviiside suunas või on tegemist üksnes näilise paranemisega.
- Kokkuvõtvalt just süüdlase varasemat elukäiku ning isikut arvestades püsib oht, et kinnipeetav jätkab vabanemisel hoolimata talle määratavatest lisakohustustest (sh kohustusest alluda elektroonilisele järelevalvele) kuritegude toimepanemist. MÄÄRUSKAEBUS
- O. Bitšev palub kohtumääruse tühistada.
- O. Bitšev on teinud kõik enda muutmiseks ja see ka õnnestub. Ta on hakanud kristlaseks ning pühendanud oma elu jumalale – see aitab õiguskuulekat eluviisi elada. Kohus heitis ette suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. Selle tingis asjaolu, et 12-sammu 8 ja 9 samm näevad ette andekspalumist ja andestamist inimestele, kellele O. Bitšev sõltlasena liiga tegi. Sellest ajast peale ei ole O. Bitšev kriminaalse taustaga tuttavatega enam suhelnud. Tema suhtlusvõrgustik koosneb usklikest ja väljas toetaks kogudus ja vaimulikud O. Bitševi.
- Määruskaebuse esitaja on varasemalt tublilt kriminaalhooldusele allunud ja selle nõudeid täitnud. Ta soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse, kus tema tegevust kontrollitakse. Vabanedes on plaanis muutuda. O. Bitšev on eas, mil enam lollusi ei tehta ja tal oleks hirm vanglasse tagasi sattuda 4 aastaks. Elektroonilise valvega saab tõhusalt kontrolli teostada.
- Vangistuse ajal on O. Bitšev läbinud vajalikud programmid, töötab ja maksab nõudeid. Ehkki kaks aastat tagasi olid korrarikkumised, on usk muutnud O. Bitševi käitumist ja eluviisi. Ta on uuesti sündinud ja hakanud elama seaduskuulekat elu. Kristlikus rehabilitatsioonikeskuses saab ta erinevat abi ja programme ning tuge tugiisikutelt ja vaimulikelt.
- Lähedastega ei suhtle O. Bitšev seetõttu, et soovib lahti saada minevikust ja peale poja pole tal vaja kellegagi suhelda. 50-aastasena pole tal vaja suhelda kasuisaga, kes tema kasvatamises ei osalenud. Ka eksabikaasa elab oma elu ning temaga suhtlemine ei too muud, kui hävitavat eluviisi. Praegu oleks toeks hoopis usklikud inimesed. Tervenemise teel ei ole O. Bitševil midagi ühist kriminaalidega ning ta üritab vanglaski nendega mitte suhelda. 5 päeval nädalas käib O. Bitšev tööl ning nädalavahetustel kirikus. Peale tööd aga loeb ta Piiblit ning tegeleb sõltuvusteemalise kirjanduse lugemisega.
- Karistus on eesmärgi täitnud, O. Bitšev väga kahetseb kuriteo toimepanemist ning on oma vigadest aru saanud. Vanglas on ta nii vaimselt kui ka füüsiliselt rehabiliteerunud ning soovib seda ka edaspidi teha.
- Kohus jättis O. Bitševi vabastamata vaatamata positiivsetele asjaoludele. O. Bitšev kinnitab, et on valmis muutuma ning motiveeritud elama oma elu seaduskuulekalt ning täitma kõiki kohtu ettekirjutusi ja läbima programme. Vanglas on O. Bitšev töötanud keevitajana ning seda tööd on vabaduses kerge leida. Siis avaneks võimalus maksta ka pojale elatist. Keskuses saaks O. Bitšev koguda vahendeid ametlikuks toimetulekuks ja kapitali iseseisvaks ning seaduskuulekaks eluks. Katseaja ettepanek ja kriminaalhoolduse nõuded on karmid ning neid rikkudes on palju kaotada. 3
(4)- Kaitsjatasu väljamõistmine jääb arusaamatuks, kuivõrd kaitsjat O. Bitšev ei näinud ega suhelnud temaga. Kohtuistungil kaitsja ei osalenud ning O. Bitšev temalt mingit abi ei saanud. Seetõttu tuleks makse tühistada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu hinnangul maakohus ei omistanud O. Bitševi vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Seetõttu edulootust määruskaebusel ringkonnakohtus ei oleks.
- Määruskaebuse läbivaatamiseks ei annaks alust ka asjaolu, et O. Bitševile riigi õigusabi korras kaitsja ei jõudnud temaga veel suhelda ega võtnud osa ka kohtuistungist. Nimelt nähtub kohtuinfosüsteemist, et O. Bitšev soovis saada riigi õigusabi korras kaitsjat ning Tartu Maakohtu
- märtsi
- a määrusega taotlus rahuldati. Riigi õigusabi korras kaitsjaks osutus vandeadvokaat Anu Pärtel. Viimane kutsuti ka
- aprillil
- a toimunud kohtuistungile. Vandeadvokaat A. Pärtel saatis kohtule taotluse vabastada end kaitseülesannete täitmisest, kuivõrd
- aprillil 2022 kell 16 helistas talle maakohtu sekretär, kes teavitas, et O. Bitševit kaitseb kokkuleppeline kaitsja Anu Vilt. Seepeale palus A. Pärtel vabastada end kaitseülesannete täitmisest ning esitas kaitsjatasutaotluse seoses sellega, et ta tutvus
- märtsil materjalidega ja valmistas asja ette ning
- märtsi hommikul tutvus täiendavate materjalidega (prokuröri seisukoht, Tartu LV tõend ja vangla täiendav teatis). Selleks kõigeks kulutas kaitsja 65 minutit. Kaitsjatasu kindlaksmääramise taotlusest ei nähtu, et määratud korras kaitsja oleks taotlenud tasu toimingute eest, mida ta ei teinud (nt kohtuistungil osalemine või O. Bitševiga kohtumine). Tema menetluskulud on tekkinud seoses materjalidega tutvumisega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtunik õigesti leidnud, et kuna määratud kaitsjal tekkinud kulud on seotud O. Bitševi kaitseülesannete täitmisega, siis on see menetluskulu (KrMS § 175 lg 1 p 4), mis tuleb KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitada süüdimõistetul.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4
(4)