1-20-1366/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-1366 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. aprilli 2022 määrus Valeri Näppi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Valeri Näppi (isikukood 37308075731) kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot 20 senti, vandeadvokaadi abi Aivar Kellole määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. Mõista süüdimõistetu Valeri Näppilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu, vandeadvokaadi abi Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 97,20 eurot, riigituludesse. Süüdimõistetu Valeri Näppil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 15.07.2020 otsusega karistati Valeri Näppi KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 3 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 05.03.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud vangistust, võrra ning mõisteti V. Näppile liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus 12.10.2020 ja lõpp 12.04.
8. Tartu Maakohtu 28.04.2022 määrusega jäeti V. Näppi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks on täidetud, sh garanteeritud elukoha olemasolu, kuid täitmata on vabastamise materiaalsed eeldused. Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et V. Näppil puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud tööhõives, kannab karistust avavanglas, on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning struktureeritud vestlused pere- ja paarisuhte vägivalla teemadel, tal on lähivõrgustik. Eelnev räägib vabastamise kasuks. Samas on kinnipeetaval võlgnevusi ja kindel vabanemisjärgne töökoht vangla andmetel puudub. Kuna süüdimõistetu väitel on tal võimalik praeguses töökohas jätkata, siis maakohus töökoha olemasolu kahtluse alla ei seadnud. Samas on V. Näppi puhul tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kes kannab liitkaristust vägivallakuritegude ning mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest. V. Näppi on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega koos šokivangistusega, kuid vaatamata šokivangistusele jätkas V. Näppi käitumiskontrollile allutatuna alkoholi tarvitamise keelu ja käitumiskontrolli nõuete rikkumisega ning pani katseajal toime uue kuriteo. Oma varasema käitumisega on V. Näppi näidanud, et õiguskuulekas elu ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Samuti on probleemiks V. Näppi alkoholi tarvitamine. Kohtuistungil nägi süüdimõistetu selles probleemi, mida maakohus pidas positiivseks, kuid arvestades V. Näppi varasemat suhtumist alkoholi, polnud maakohus veendunud, et ta vanglast vabanedes alkoholi tarvitamise lõpetaks. V. Näppi senise käitumise valguses esineb maakohtu hinnangul jätkuvalt väga suur oht, et V. Näppi jätkab vabaduses alkoholijoobes olles kuritegude toimepanemist. V. Näppi puhul ei ole vangistus oma eesmärki saavutanud ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada suureks. Maakohtu arvates on ka vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks V. Näppi positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. Lisaks selgitas maakohus vangla ja prokuröride seisukohti erinevatel ajahetkedel ning märkis, et vangla ja prokuratuuri vastuoluline käitumine ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt määravat tähendust.
9. Tartu Maakohtu 28.04.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Näppi kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt. V. Näppi ei ole ei ole nõus vabastamata jätmisega. Süüdimõistetu on väga tugevalt häiritud Tartu Vangla poolt temale antud iseloomustusest, kus ei toetata tema ennetähtaegset vabastamist, millele maakohus on tuginenud. V. Näppi on ennast vanglas üleval pidanud seadusekuulekalt ning on osalenud tööhõives. Maakohtu jaoks polnud piisavaks argumendiks ka asjaolu, et V. Näppi kannab karistust avavanglas. Ka on V. Näppil vabanedes olemas elukoht ja töökoht. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
11. Ka esitas süüdimõistetu V. Näppi kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal vangla materjalidega tutvumisele 30 minutit, maakohtu määrusega tutvumisele 30 minutit ja määruskaebuse koostamisele 30 minutit, mille eest taotleb tasu 97,20 eurot, sh käibemaks 16,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 97,20 eurot hüvitada V. Näppil. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk /allkirjastatud digitaalselt/ 2 Aarne Sarjas