← Eesti

3-21-2573/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2022, Tartu Haldusasja number 3-21-2573 Haldusasi X kaebus Tartu Linnavolikogu
  2. oktoobri
  3. a otsuse nr 373 „Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – X Vastustaja – Tartu linn Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON
  4. Tagastada X kaebus.
  5. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
  6. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7). ASJAOLUD
  7. Tartu Halduskohtusse saabus
  8. novembril 2021 X ja Valimisliit Südamega Tartu kaebus, milles sooviti vaidlustada Tartu Linnavolikogu
  9. oktoobri
  10. a otsust nr 373 „Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“ ning Riigikogu ja Tartu linna tegevust seonduvalt neile esitatud pöördumiste menetlemisega. Kaebuses esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus ning menetlusabi taotlused (riigi õigusabi saamiseks, riigilõivu tasumisest vabastamiseks).
  11. Tartu Halduskohus jättis
  12. novembri
  13. a määrusega X ja Valimisliit Südamega Tartu kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebuse ja taotluse puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja. Sama määrusega jäeti rahuldamata X ja Valimisliit Südamega 3-21-2573 Tartu riigi õigusabi taotlus. X vastas kaebuse ja taotluse käiguta jätmise määrusele
  14. novembril
  16. Tartu Halduskohus tagastas
  17. novembri
  18. a määrusega kaebuse Valimisliitu Südamega Tartu puudutavas osas (resolutsiooni p 1); esialgse õiguskaitse taotlus ja menetlusabi taotlus jäeti Valimisliitu Südamega Tartu puudutavas osas läbi vaatamata (resolutsiooni p-d 2 ja 3); X menetlusabi taotlus jäeti käiguta ning taotluse puuduste kõrvaldamiseks anti aega 15 päeva määruse kättetoimetamisest arvates (resolutsiooni p 4). Sama määrusega eraldas kohus haldusasjast nr 3-21-2573 X kohustamisnõude, mis seondus Riigikogule ja Tartu linnale esitatud pöördumiste menetlemata jätmisega (resolutsiooni p 5). See kohustamisnõue registreeriti eraldiseisva haldusasjana nr 3-21-
  19. Kohus edastas
  20. novembri
  21. a määruse koos menetlusabi taotluse näidisvormiga mitmel korral X postiaadressile (X) ning ka X elektronposti aadressile (X). Dokumentide kättetoimetamine õnnestus
  22. detsembril
  23. X kohtule ei vastanud, jättes menetlusabi taotluses esinevad puudused kõrvaldamata.
  24. Tartu Halduskohtu
  25. jaanuari
  26. a määrusega jäeti rahuldamata X menetlusabi taotlus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 1). Sama määruse resolutsiooni punktis 2 jäeti kaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega käiguta ning kaebajale anti kaebuse ja taotluse puuduse kõrvaldamiseks (riigilõivu 30 eurot tasumiseks) aega 10 päeva arvates kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest. Kaebaja sai halduskohtu
  27. jaanuari
  28. a määruse kätte
  29. jaanuaril 2022 (tl 40-43). KOHTU SEISUKOHT
  30. Kohus on seisukohal, et X kaebus tuleb tagastada ning koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
  31. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning andis kaebajale
  32. jaanuari
  33. a määrusega tähtaja kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esineva puuduse kõrvaldamiseks. Kaebaja pidi tasuma kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu kokku 30 eurot (15 eurot kaebuse esitamise eest ja 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest). X sai halduskohtu
  34. jaanuari
  35. a määruse kätte
  36. jaanuaril
  37. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks 15 päeva jooksul arvates halduskohtu
  38. jaanuari
  39. a määruse kättesaamisest pöördunud ringkonnakohtu poole määruskaebusega, milles oleks vaidlustanud eelviidatud
  40. jaanuari
  41. a määrust. Seega jõustus halduskohtu
  42. jaanuari
  43. a määrus
  44. jaanuaril 2022 ning sellest ajast hakkas kulgema riigilõivu tasumise 10-päevane tähtaeg. Kaebaja oleks pidanud riigilõivu 30 eurot tasuma hiljemalt
  45. veebruaril
  46. X ei ole tasunud riigilõivu kohtu antud tähtaja jooksul ega ka käesoleva määruse tegemise ajaks. Kaebaja ei ole kohut teavitanud riigilõivu tasumisest ning tasumist ei ilmne ka kontrollimisel kohtute infosüsteemist. 2 3-21-2573
  47. Kohus on seisukohal, et X kaebust ei ole võimalik menetleda, sest riigilõiv 15 eurot on tasumata. Riigilõivu tasumata jätmine on asja läbivaatamist takistav puudus HKMS § 121 lg 1 p 2 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
  48. Arvestades seda, et lisaks kaebuselt riigilõivu mittetasumisele on kaebaja jätnud kohtu poolt antud tähtaja jooksul (st hiljemalt
  49. veebruar 2022) tasumata riigilõivu 15 eurot ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest, jätab kohus tuginedes HKMS § 55 lõikele 2 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
  50. Kohus märgib, et kaebajale on
  51. jaanuari
  52. a määruses selgitatud, et kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puuduse kõrvaldamata jätmisel (riigilõivu tasumata jätmisel) tagastab kohus kaebuse ning jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.