← Eesti

3-22-279/11

Obsah (10)§ 184§ 182§ 5§ 158§ 2§ 45§ 121§ 151§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 99999 Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2022, Tartu Haldusasja number 3-22-279 OÜ EKOVIR kaebus Mustvee Vallavalit

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Mustvee Vallavalitsuse tunnistas
  2. oktoobri
  3. a korraldusega nr 642 "Riigihanke "Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni andmine Mustvee vallas" (viitenumber 237203) 3-22-279 edukaks pakkujaks OÜ EKOVIR, kellega otsustati sõlmida kontsessioonileping korraldatud jäätmeveo teenuste osutamiseks Mustvee valla veopiirkonnas (tl 50-50p). OÜ EKOVIR ja Mustvee Vallavalitsus sõlmisid
  4. novembril 2021 korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu, mille kohaselt pidi OÜ EKOVIR alustama teenuse osutamist
  5. veebruaril
  6. Leping pidi kehtima kuni
  7. aprillini
  8. 1.
  9. Mustvee Vallavalitsus andis
  10. jaanuaril 2022 korralduse nr 10 „Jäätmeveoõiguse ennetähtaegne äravõtmine ja korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu erakorraline ülesütlemine“, millega otsustati: 1) võtta OÜ-lt EKOVIR ennetähtaegselt ära olmejäätmete vedamise õigus Mustvee valla veopiirkonnas ja öelda ühepoolselt erakorraliselt üles temaga
  11. novembril 2021 sõlmitud korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonileping, sest OÜ EKOVIR on nimetatud lepingut täitmistagatise garantiikirja esitamata jätmisega oluliselt rikkunud ning kaotanud sellega Mustvee Vallavalitsuse usalduse; 2) lugeda punktis 1 nimetatud jäätmeveoõigus ja kontsessioonileping alates
  12. jaanuarist 2022 lõpetatuks; 3) OÜ-l EKOVIR kustutada punktis 1 nimetatud kontsessioonilepingu lõppemisel oma andmebaasist kõik Mustvee valla jäätmevaldajate registrist üle võetud andmed ja teavitada Mustvee Vallavalitsust kustutamise lõpuleviimisest hiljemalt
  13. jaanuaril
  14. 1.
  15. OÜ EKOVIR esitas
  16. jaanuaril 2022 vastustajale taotluse, milles palus lepingu lõpetamise alust uuesti kaaluda ning lahendada lepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. 1.
  17. Mustvee Vallavalitsus vastas OÜ-le EKOVIR
  18. jaanuari
  19. a kirjaga nr 1215/22/56-5, milles märkis, et Mustvee Vallavalitsus arutas taotlust
  20. jaanuaril 2022 toimunud istungil, kuid ei pidanud
  21. jaanuari
  22. a korralduse muutmist võimalikuks.
  23. OÜ EKOVIR esindajad esitasid
  24. veebruaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust.
  25. Kohus võttis kaebuse
  26. veebruari
  27. a määrusega menetlusse Mustvee Vallavalitsuse
  28. jaanuari
  29. a korralduse nr 10 ja
  30. jaanuari
  31. a vastuse nr 1215/22/56-5 tühistamise nõudes. Sama määruse resolutsiooni p-ga 5 jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtu määrus esialgse õiguskaitse osas jõustus Tartu Ringkonnakohtu
  32. märtsi
  33. a määrusega. Vastustaja vastas kaebusele
  34. märtsil
  36. Kohus määras
  37. märtsi
  38. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas
  39. märtsil 2022 täiendavad seisukohad ning menetluskulude nimekirja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  40. Kaebaja taotleb vaidlustatud korralduse ja vaideotsusena käsitatava vastustaja vastuse tühistamist, väites järgmist. 5.
  41. Lepingu ülesütlemine on ebaproportsionaalne ning vastustaja otsus kaalutlusvigadega. oluliste 2

(14)3-22-279 5.
  1. Kaebaja on tegutsenud heas usus ja asunud varakult tegema ettevalmistusi korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks. Kaebaja tegi üheaegselt toiminguid, mis kõik olid vajalikud lepingu täitmisega alustamiseks ning eeldasid kaebajalt suurt ajalist investeeringut. Vallavalitsus oli kõikidest ettevalmistustoimingutest teadlik, kuid jättis nendega lepingu lõpetamisel arvestamata. Eelnev kinnitab kaebaja huvi võidetud riigihankelepingut nõuetekohaselt täita ning ta polnud vastustajale andnud mistahes põhjust arvata, et ei soovi lepingut täita või kavatseb seda pahatahtlikult asuda rikkuma. Vastustaja jättis otsuse tegemisel arvestamata lepingu täitmise faasi ja sellest tulenevate riskide puudumise. 5.
  2. Vallavalitsus on juba riigihankemenetluse kestel teinud otsuse kaebaja majandus- ja finantsseisundi vastavuse kohta, hinnates seeläbi kaebaja usaldusväärsust. Vastasel juhul ei oleks kaebaja riigihankes edukaks pakkujaks osutunud. Lepingus ei ole ette nähtud, et vedaja usaldusväärsus sõltub sellest, kui kiiresti on kolmas isik (pank) võimeline vedajale garantiikirja väljastama. Pank väljastas kaebajale
  3. jaanuaril 2022 garantiikirja. Seega ei saa kahelda kaebaja usaldusväärsuses. Vastustajal puudus õiguslik alus pakkuja usaldusväärsuse uueks hindamiseks lepingu täitmise ajal. 5.
  4. Kaebaja ei saanud ette näha pangapoolset viivitust ning vastustaja jättis selle otsuse tegemisel arvestamata. Kaebaja ei saanud arvestada, et ühe pangatöötaja puhkuse tõttu keeldub pank sisuliselt teenuse osutamisest. Saades info garantiikirja esitamise viibimisest, esitas kaebaja korduvalt vastustajale ettepanekuid, et deponeerib lepingu p-s 9.1 sätestatud täitmistagatise vallavalitsuse arvelduskontole kuni panga kinnituskirja saabumiseni. 5.
  5. Riigihangete seaduse (RHS) § 123 lg 1 p-st 1 ja lg-st 7 tulenevalt ei oleks lepingu muutmine viisil, et rahasumma deponeeritakse lühiajaliselt kuni garantiikirja saabumiseni, riigihangete seaduse alusel keelatud. Arvestades lepingu kestust kuni
  6. aprillini 2026, oleks sisuliselt kolmeks nädalaks tagatise instrumendi muutmine ebaoluline muudatus RHS § 123 lg 7 mõttes. Deponeerimise ajutine aktsepteerimine ei oleks ka tähendanud lepingu muutmist. 5.
  7. Kaebaja on tegutsenud heas usus ja hoolikalt ning tagas lepingu täitmist rahaliste vahendite kandmisega vastustajale. Seega üritas kaebaja leida lahendust tekkinud olukorrale garantiikirja viibimisel. Vastustaja ei märkinud korralduses, et pangapoolne viivitus on tavapärane, millega tulnuks lepingust tulenevate kohustuste täitmisel arvestada. 5.
  8. Vaidlustatud korralduse põhjendustest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud kontsessioonilepingu lõpetamise mõjusid kaebajale. Leping sõlmiti 51 kuuks ning sellega kaasnes kaebaja oluline majanduslik huvi teenuste osutamisel tulu teenida ja ka Mustvee valla jäätmevaldajate huvi korraldatud jäätmeveo teenust saada. Lepingu erakorraline ülesütlemine panga ühe töötaja puhkuse ja sellest tuleneva viivituse tõtu on selgelt ebaproportsionaalne. 5.
  9. Lepingu esemeks oli korraldatud jäätmevedu, mis pidi algama
  10. veebruarist
  11. Seega ei oleks täitmistagatis enne nimetatud kuupäeva faktiliselt saanud lepingu põhisisust tulenevaid kohustusi tagada. Garantiikirja viibimine ei saanud avalikku huvi märkimisväärselt kahjustada. Garantiikirja eesmärk on nõude tagamine rikkumise korral. Selline tagatis oli vastustajal olemas, kuna kaebaja kandis vastustajale
  12. jaanuaril 2022 üle raha ajaks, kuni kaebaja saab esitada garantiikirja. Aeg, millal kaebaja esitas oma majandusaasta aruande või mis põhjusel see hilines, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. 5.
  13. Ajatatud maksuvõlg ei saanud olla lepingu lõpetamise aluseks. Ekovir ajatas maksuvõla hankija määratud tähtpäevaks. Vastutaja ei saanud pärast riigihanke lõppemist, st hankelepingu sõlmimist asuda uuesti teostama maksuvõla kontrolli. 3
(14)3-22-279 5.
  1. Vaideotsus on põhjendamispuudustega ega sisalda vastustaja kaalutlusi. Vaideotsust tehes sai vallavalitsus juba arvestada asjaoluga, et kaebaja esitas garantiikirja. Seega oleks vallavalitsus pidanud vaideotsuse tegemisel kaaluma, kas lepingu lõpetamine oli proportsionaalne, kuna enne lepingu täitmisega alustamise kuupäeva olid kõik tingimused täidetud.
  2. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning esitab vastuseks kaebusele järgmised seisukohad. 6.
  3. Vastutaja on andnud korralduses ülevaate kontsessioonilepingu sõlmimise protsessist ja kõigest sellele järgnenust ning jõudnud kaalumise teel otsuseni. 6.
  4. Lepingu lõpetamise tingis punkti 11.3.3 rikkumine. Korralduses välja toodud asjaolud kogumina (sh ettevõtte käitumine oluliste dokumentide küsimisel, probleemid tähtaegadest kinnipidamisega, maksuvõlg, väidetav pangast tingitud viivitus dokumendi väljastamisel jms) ei võimaldanud vastustajal olla kindel, et puuduolev dokument (garantii) järgmiseks määratavaks tähtajaks esitatakse. 6.
  5. Olukord
  6. detsembril 2021 ja
  7. jaanuaril 2022 ei olnud sisuliselt sama. Vastustajal tuli
  8. jaanuaril 2022 arvestada olulise avaliku huviga, mis kaalus üles kaebaja huvid. 6.
  9. Kaebaja väide, et ta ei saanud ette näha pangapoolset viivitust, ei ole usutav. Kaebajal oli kindlasti võimalik ette näha olukorda, kus pangagarantii saamine võib takerduda puuduva majandusaasta aruande taha. 6.
  10. Ei saa nõustuda, et vastustaja jaoks oleks lihtsam lahendus rahaliste vahendite omamine enda kui panga käes ning et vallavalitsuse õigused oleksid mõlema variandi puhul samaväärselt kaitstud. Vallavalitsuse arvele kantava 20 000 euro kasutamist lepingu rikkumise korral ei reguleerinud ei kontsessioonileping ega hanketingimused. Kaebaja
  11. jaanuaril 2022 tehtud rahaülekanne ja
  12. jaanuaril 2022 esitatud garantiikiri ei oma tähtsust, sest selleks ajaks oli vastustaja oma otsuse juba langetanud. 6.
  13. Kuigi kontsessioonilepingu järgi pidi teenuse osutamine ehk jäätmevedu Mustvee valla veopiirkonnas algama
  14. veebruarist 2022, jõustus leping mõlema poole poolt allkirjastamise hetkest eeldusel, et lepingujärgsed kohustused kuuluvad täitmisele kokkulepitud tähtaegadel. Kõnealuse viieks aastaks sõlmitud lepingu tingimustest kinnipidamine on avalikes huvides. 6.
  15. Vastustaja ei nõustu, et kaebaja
  16. jaanuari
  17. a kiri on käsitatav vaidena ning vastustaja vastus sellele vaideotsusena. Taotlus ei olnud ei sisuliselt ega vormiliselt vaie. Kaebaja soovis
  18. jaanuari
  19. a taotluses, et vastustaja muudaks ühepoolselt lõpetatud lepingu lepinguks, mis oleks lõpetatud poolte kokkuleppel, ja seda põhjusel, et otsuse tegemise järgselt olid ära langenud mõned asjaolud, mis vastustajale otsuse tegemise ajal teada ei olnud. Kui tegemist oleks olnud vaidega, oleks vastustaja haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 78 tulenevalt pidanud selle puuduste kõrvaldamiseks määrama kaebajale 10-päevase tähtaja. Vastustaja andis ettepanekuga mittenõustumisest kaebajale teada kirjaga, mis ei ole haldusakt. 6.
  20. Vaidlustatud korraldus ei ole ebaproportsionaalne. Tegemist oli kontsessioonilepingu olulise rikkumisega. Kaebajale anti võimalus tõendada oma heausksust täiendavate dokumentidega (esitades vastustajale pangaga peetud kirjavahetus või lubades pangal edastada vastustajale infot garantiikirja taotluse esitamise aja kohta). Vastustaja ei ole olnud kaebaja 4
(14)3-22-279 suhtes pahatahtlik ega negatiivselt meelestatud. Vaidlustatud otsuse vastuvõtmise on tinginud kaebaja enda tegevus ja käitumine. KOHTU SEISUKOHT Mustvee Vallavalitsuse
  1. jaanuari
  2. a korralduse nr 10 tühistamise nõue
  3. Kaebaja on vaidlustanud Mustvee Vallavalitsuse
  4. jaanuari
  5. a korralduse nr 10 (tl 23-27), millega vastustaja ütles ühepoolselt erakorraliselt üles OÜ-ga EKOVIR
  6. novembril 2021 sõlmitud korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu.
  7. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 6 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks ka haldusleping HMS § 95 tähenduses. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel sõlmitud kontsessioonileping on haldusleping HMS § 95 tähenduses. Haldusakti on võimalik halduskohtumenetluses vaidlustada tühistamisnõudega (

§ 5lg 1 p1; § 37 lg 2 p 1).

Kujunenud kohtupraktika kohaselt saab halduslepingu ülesütlemist sisaldavat korraldust pidada haldusaktiks (Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-9-10, p 12). Halduslepingu ühepoolse ülesütlemise avaldus on haldusorgani tahteväljendus õigussuhte lõpetamiseks ning vastab seega HMS § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti olemuslikele tunnustele.
  3. Halduslepingutele kohaldatakse tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid sätteid, arvestades haldusmenetluse seadusega kehtestatud erisusi (HMS § 105 lg 1). HMS § 102 lg 1 kohaselt halduslepingut muudetakse ja see lõpetatakse tsiviilseadustes sätestatud korras, arvestades samas paragrahvis kehtestatud erisusi. Vaidlustatud korralduse ühe õigusliku alusena märgitud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). HMS § 102 lg 2 kohaselt võib haldusorgan halduslepingut ühepoolselt muuta või halduslepingu lõpetada, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist. Halduskoostöö seaduse § 11 lg 1 p 3 kohaselt võib juriidilise isikuga haldusülesande täitmiseks sõlmitud lepingu ühepoolselt lõpetada ka halduslepingus sätestatud alusel. Ka VÕS § 13 lg-st 1 tuleneb lepingu lõpetamise võimalus lepingus ette nähtud alusel.
  4. Vastustaja on lepingu erakorraliselt üles öeldes tuginenud kontsessioonilepingu punktile 11.3.3., mille kohaselt võib tellija lepingu ühepoolselt erakorraliselt üles öelda, kui esineb oluline lepingu rikkumine, milleks selle lepingu sätte alusel loetakse ka olukord kui vedaja ei ole esitanud nõuetekohast täitmistagatise garantiikirja lepingus sätestatud tähtajaks.
  5. Pooled on erineval seisukohal selles, kas halduslepingu ühepoolne ülesütlemine nimetatud alusel oli põhjendatud ja kas vastustaja on otsustamisel õiguspäraselt teostanud kaalutlusõigust.
  6. Vaidlust ei ole, et kaebaja tõepoolest nõutud garantiikirja lepingust tuleneva tähtaja jooksul ei esitanud. Lepingu p 9.1 järgi on kokku lepitud vedaja kohustus esitada tellijale hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest pangagarantii 20 000 (kahekümne tuhande) euro suuruse summa ulatuses lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks lepingu perioodil ja vähemalt kolm kuud pärast lepingu lõppemist. Kuna leping sõlmiti
  7. 5

(14)3-22-279 novembril 2021, tulnuks garantiikiri esitada hiljemalt
  1. detsembril
  2. On selgunud, et kaebaja esitas nõutud garantiikirja (tl 30-31) alles pärast praeguses haldusasjas vaidlustatud korraldust, millega vastustaja lepingu ühepoolselt erakorraliselt üles ütles, ning garantiikirja on pangatöötaja allkirjastanud
  3. jaanuaril
  4. Pooled ei vaidle ka selle üle, et vastustaja pikendas eelnevalt garantiikirja esitamise tähtaega
  5. detsembrini 2021, kaebaja ei esitanud garantiikirja ka selleks tähtpäevaks ega vastanud vastustaja antud tähtajal tema
  6. ja
  7. detsembri
  8. a selgitustaotlusele (tl 53 ja 54) ning kaebaja seadusliku esindajaga ei olnud võimalik ühendust saada tema puhkuse tõttu. Ebaselgeks on ka jäänud, millal kaebaja üldse pöördus panga poole garantiikirja saamiseks ning kui pikaks kujunes seejuures ajavahemik, mille vältel garantiikirja ettevalmistamine ja väljastamine viibis pangast tingitud põhjustel (pädeva pangatöötaja puhkus). Kaebaja ei ole vastustaja järelepärimisest hoolimata enne lepingu ülesütlemist esitanud vastavat kirjavahetust, mis võinuks luua vastustajas veendumuse, et kaebaja on garantiikirja taotlemisel olnud piisavalt hoolikas ning garantiikirja esitamise korduva tähtaja rikkumine on tingitud üksnes panga töökorraldusest (vt kirjavahetus tl 53-59). Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks garantiikirja saamiseks pöördunud panga poole piisava ajavaruga, et viivitust vältida. Vaidlust ei ole ka selles, et alternatiivne täitmistagatis (raha kandmine vastustaja pangakontole) mida kaebaja soovis esitada ajutisena kohustuse täitmise viibimise tõttu, kanti vastustaja pangakontole pärast vaidlustatud korralduse andmist
  9. jaanuaril 2022 (tl 29).
  10. Kaebaja on heitnud vastustajale ette korralduse põhjendamispuudusi ja kaalutluste ebapiisavat esitamist. Halduslepingu muutmise või lõpetamise korral HMS § 102 lg-s 2 nimetatud juhul peab haldusorgan halduslepingu muutmist või lõpetamist põhjendama. Halduslepingu ühepoolse ülesütlemise otsus on oma olemuselt teist lepingupoolt koormav kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, mille puhul tuleb täita HMS § 56 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhjendamiskohustust ning ära näidata kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Eeltoodut arvestades peab halduslepingu üleütlemiseks antud haldusaktist ka tulenema, kas esines halduslepingu ülesütlemiseks ülekaalukas avalik huvi, tingimatu vajadus ja avaliku huvi raske kahjustamise oht, ning milles need seisnesid. 13.
  11. Vastustaja on vaidlustatud korralduse põhjendustes kokkuvõtvalt asunud seisukohale, et ei saa olla veendunud OÜ Ekovir usaldusväärsuses ja võimekuses korraldatud jäätmeveo teenuseid pikaajaliselt ja kvaliteetselt osutada, kuna ettevõte pole kontsessioonilepingus sätestatust peaaegu kaks korda pikema aja jooksul suutnud esitada lepingus ette nähtud garantiikirja. Sedavõrd pikk aeg garantiikirja saamiseks viitab vastustaja hinnangul probleemidele garantii saamisel ning vastustaja viidatud LHV Panga
  12. detsembri
  13. a kirjast ei järeldu kindlalt, et garantiikiri OÜ-le Ekovir
  14. jaanuaril 2022 väljastatakse, vaid räägib kinnituse väljastamise võimalikkusest kõige varem alates
  15. jaanuarist. Vastustaja viitas korralduses ka OÜ Ekovir maksuvõlale, mis novembrikuus takistas kontsessioonilepingu kohest sõlmimist. 13.
  16. Vastustaja hinnangul ei ole OÜ Ekovir selgitustes esitatud asjaolud nii kaalukad, et need garantiikirja esitamise tähtaja rikkumist õigustaksid. Täitmistagatise garantiikirja esitamata jätmine ei saa olla põhjendatav ainult pangatöötaja puhkusega ja lisaks on vastustajas äratanud kahtlusi OÜ Ekovir soovimatus edastada vastustajale infot LHV Pangale garantiikirja taotluse esitamise aja kohta. 6
(14)3-22-279 13.
  1. Vastustaja möönab vaidlustatud korralduses, et lepingu ülesütlemine riivab intensiivselt OÜ Ekovir huve, kes on juba alustanud ettevalmistusi korraldatud jäätmeveo käivitamiseks. Vastustaja on riive intensiivsust hinnates pidanud ka vajalikuks ära märkida, et tegemist on pikaajalise lepinguga, mis öeldaks üles juba selle kehtivusaja alguses. Samas on vastustaja välja toonud avaliku huvi, mida ta on hinnanud kaebaja huvi suhtes ülekaalukaks – korraldatud jäätmeveo toimimine ning jäätmevaldajate piisav ja õigeaegne teavitamine muudatustest korraldatud jäätmeveol seoses vedaja vahetumisega. 13.
  2. Eelnevat arvesse võttes ei nõustu kohus kaebajaga, et vastustaja on jätnud kasutamata talle seadusest tuleneva kaalumisruumi ning pole kaalunud erinevaid huve. Kohtu hinnangul on vastustaja vähemalt vormiliselt täitnud ka oma põhjendamiskohutuse.
  3. Kaebaja ei pea vastustaja otsustust ka sisuliselt õiguspäraseks, sh proportsionaalseks. Ta leiab, et vastustaja on jätnud põhjendamatult arvestamata sellised asjaolud nagu kaebaja poolt tehtud ettevalmistused lepingu täitmiseks ning valmisoleku puuduva garantiikirja asemel kanda samaväärne summa ajutise täitmistagatisena vastustaja pangakontole. Kaebaja peab lubamatuks ka tuginemist maksuvõlale, mille kaebaja tasus hankija antud tähtajal.
  4. VÕS § 116 lg 2 p-de 2 ja 4, millele vastustaja lepingut üles öeldes tugineb, järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Vastutaja on viidanud ka VÕS § 196 lg-le 1, mis näeb ette, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 196 lg-st 2 tulenevalt võib ülesütlemine toimuda ilma kohustuse rikkumise lõpetamiseks tähtaja andmist VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud juhtudel, st olulise lepingurikkumise korral. Seega on kohtu hinnangul asja lahendamisel määravalt tähtis, kas tegemist oli lepingurikkumisega, mis võimaldas järeldada, et teisel lepingupoolel ei saanud enam olla püsivat huvi lepingu täitmise vastu või andis vastustajale aluse eeldada, et kaebaja ei täida enda kohustusi ka edaspidi.
  5. Lepingu rikkumine seisnes praegusel juhul garantiikirja tähtaegselt esitamata jätmises, mille üle ei ole poolte vahel vaidlust. Pooled on lepingu p-s 11.3.
  6. kokku leppinud, et oluliseks lepingu rikkumiseks, mille korral tellija võib lepingu ühepoolselt erakorraliselt üles öelda, loetakse muuhulgas ka kui vedaja ei ole esitanud nõuetekohast täitmistagatise garantiikirja lepingus sätestatud tähtajaks. Lepingu p 11.3 sõnastus („võib“) võimaldab aga ka eelnimetatud olulise rikkumise korral tellijale (hankijale) lepingu ülesütlemisel kaalumisruumi. Eelviidatud VÕS norme silmas pidades ei anna kohtu hinnangul ei vaidlustatud korralduses ega haldusasja tõendites märgitu alust järeldada kaebaja huvi puudumist lepingu täitmise suhtes tervikuna. Kohtule on teada ning äriregistri kannetest nähtub, et kaebaja on jäätmeveo valdkonnas pikemat aega tegutsenud ettevõtja, kes on osalenud ka korraldatud jäätmeveo riigihangetes. Tema tegevusalad äriregistri järgi on seotud jäätmete kogumisega. Kaebaja huvi osaleda riigihankes (viitenumber 237203) pakkujana viitab eesmärgile hange võita ja sõlmida hankijaga pikaajaline leping oma põhitegevusalal. 7
(14)3-22-279 Kuigi üksnes ühe ja pigem formaalset laadi kohustuse täitmata jätmine ei anna vaieldamatult alust eeldada, et isik ei täida edaspidi ka talle lepingust tulenevaid muid kohustusi, on vastustaja rõhutanud kaebaja käitumist garantiikirja esitamise kohustuse täitmisel ning lepingupoolte vastavat suhtlust. Vastustaja on andnud kaebajale täiendavalt aega garantiikirja esitamiseks ning seejärel saatnud talle korduvalt meeldetuletusi ja küsinud selgitusi garantiikirja viibimisega seoses (e-kirjad, tl 53-59).
  1. Vastustaja kahtlus, et kaebaja ei pruugi oma lepingulisi kohustusi suhetes jäätmevaldajatega täita, põhineb kaebaja käitumisel garantiikirja esitamise nõude täitmisel. Vaidlustatud korralduse andmise hetkeks ei olnud kaebaja tähtaja pikendamisest ja korduvatest meeldetuletustest hoolimata garantiikirja esitanud ning vastustaja ei pidanud võimalikuks aktsepteerida ka kaebaja pakutud ajutist alternatiivset täitmistagatist (pangakontole raha kandmine), kuna pidas seda hankelepingu lubamatuks muutmiseks. Kaebaja ise peab oluliseks, et on püüdnud garantiikirja esitamisega hilinedes vastustajaga läbi rääkida alternatiivse täitmistagatise (samaväärse summa kandmine pangakontole) esitamises ning seda viimaks ka teinud (
  2. jaanuari
  3. a maksekorraldus; tl 88).
  4. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole pangalt garantiikirja taotlemisel ja selle esitamisel käitunud piisava hoolsusega – garantiikirja esitamise viibimise põhjuseks ei saanud olla üksnes panga pühadeaegne töörežiim ja ühe pangatöötaja puhkus (vt LHV Pank e-kiri, tl 81). Nimelt tulenes lepingust kohustus esitada garantiikiri juba
  5. detsembril 2021, kuid kaebaja on pangale järelepärimise garantiikirja saamise kohta teinud alles
  6. detsembril 2021 ning seejuures pärast tähtaja pikendamist vastustaja poolt, mis näitab piisava hoole puudumist vähemalt garantiikirja esitamise kui ühe oma lepingulise kohustuse täitmisesse. Kaebaja väitel kinnitab tema usaldusväärsust ning samas lepingu ülesütlemise põhjendamatust asjaolu, et ta on pangagarantii siiski esitanud. Kontsessioonilepingu ülesütlemise korraldus kui haldusakt peab vastama selle andmise ajal kehtinud õiguslikule olukorrale (HMS § 54) ning kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (

§ 158lg 2 ls 2).

Lepingu ülesütlemist ei saanud mõjutada asjaolud, mida

  1. jaanuari
  2. a korralduse andmise aja seisuga veel olemas polnud – garantiikiri esitati alles
  3. jaanuaril 2022 (tl 30) ning ka raha täitmistagatise alternatiivina kandis kaebaja vastustaja pangakontole alles
  4. jaanuaril 2022 (tl 88). Kuna ei pangagarantii ega ka alternatiivne täitmistagatis polnud vaidlustatud korralduse andmise ajaks vastutajani jõudnud, ei saanud ta lepingut üles öeldes nendega arvestada. Kohus ei analüüsi seejuures pikemalt, kas alternatiivne täitmistagatis oli üldse sõlmitud halduslepingu täitmise seisukohalt lubatav. Kohus märgib siiski, et lepingus ei olnud kokku lepitud mingites alternatiivsetes täitmistagatistes ning lepingu p-s 11.3.
  5. on kasutatud sõnastust „nõuetekohane täitmistagatis“ (nõuded täitmistagatisele on sätestatud lepingu p-s 9.1).
  6. Usutavad on kaebaja väited, et ta on asunud tegema ettevalmistusi (erinevaid tegevusi nagu kindlustuspoliisi hankimine, registreeringu taotlemine, andmebaasi analüüs, logistika ja tööprotsessi ettevalmistamine, kliendilepingu ja teavituste ettevalmistamine) lepingu täitmiseks, ning seda möönab ka vastustaja (korralduse lk 6 kuues lõik; tl 25p). Samas on kaebaja kaebuses (p 11) märkinud, et lepingu täitmisega alustamiseks vajalikud tegevused eeldasid suurt ajalist investeeringut, kuid ei ole välja toonud rahalist kulu või investeeringuid. Kohus möönab, et ettevõtte eelnimetatud ajaline investeering võib olla seotud tööjõukuludega. Vastustaja ise oli samas vaidlustatud korralduse andmise eel teinud kohtu hinnangul piisavalt jõupingutusi, et pangagarantii nõue saaks täidetud, ning ilmutanud seejuures märkimisväärset 8

(14)3-22-279 paindlikkust (esialgse tähtaja pikendamine; päringud kaebajale ja pangale) et vältida lepingu erakorralist ülesütlemist kui kaebajat oluliselt koormavat tagajärge. Vastustajal oli vaidlustatud korralduse andmise ajaks küll teave, et pank saab väljastada kinnituse kõige varem alates
  1. jaanuarist 2022 (tl 57-57p), kuid vastustajaga võib nõustuda, et sellest panga e-kirjast ei saanud teha järeldust pangagarantii andmise, vaid üksnes taotluse lahendamise eeldatava aja kohta.
  2. Riigikohus on rõhutanud, et HMS § 102 lg 2 kohaldamise eeldused – ülekaalukas avalik huvi, tingimatu vajadus, avaliku huvi raske kahjustamise oht – on seaduses sätestatud silmatorkavalt rangelt. Sel alusel lepingu lõpetamiseks ei ole piisav igasugune avalik huvi, igasugune mõjuv põhjus või mistahes kahju ärahoidmine vms põhjus (Riigikohtu
  3. juuni
  4. a otsus asjas nr 3-13-48, p 21).
  5. Vaieldamatult on korraldatud jäätmeveo tõrgeteta toimimine omavalitsusüksuses kantud sellisest avalikust huvist, mis on ülekaalukas võrreldes ühe ettevõtja huviga tegutseda oma valdkonnas ja tulu teenida. Samas õigustab lepingu ülesütlemist HMS § 102 lg 2 alusel avaliku huvi raske kahjustamise oht, milleks praegusel juhul võiks olla korraldatud jäätmeveo mittetoimimine Mustvee vallas.
  6. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja on jätnud otsustamisel erinevad huvid kaalumata. Vastustaja on möönnud, et vaieldamatult riivab kontsessioonilepingu erakorraline ülesütlemine OÜ EKOVIR huve, kes asus kohe pärast kontsessioonilepingu sõlmimist aktiivselt tegelema uue veoperioodi ettevalmistamisega (jäätmevaldajate andmete ülevõtmine, nõutud dokumentide taotlemine ja esitamine, proovisõidud piirkonnas jms) ja kellel on õiguspärane ootus kontsessioonilepingu jätkuvale kehtivusele. Vastutaja möönis ka kaebaja huvide riive intensiivsust, kuna tegemist on pikaajalise lepinguga, mille ülesütlemine toimub lepingu kehtivusaja alguses. Vastustaja tunnistas ka, et ettevõte võib olla hankelepinguga seoses jõudnud korraldada ümber oma äritegevust või teinud investeeringuid (vaidlustatud korralduse lk 6, kuues lõik jj; tl 25p). Teisalt märkis vastustaja aga, et OÜ-le EKOVIR täiendava tähtaja andmine garantiikirja esitamiseks olnuks seotud suure ning avalikku huvi tõsiselt riivava riskiga. Vastustaja analüüsis korralduses avaliku huvi riive olulisust, märkides ära ka juba jagatud teabest tingitud segadust ja jäätmevaldajate huvi uutel tingimustel toimuva jäätmeveo vastu, mis võimaldaks liigiti kogutud jäätmete üleandmist, ning ka lepingu ülesütlemisest tekkida võivat kahju vastustajale endale (mainekahju vastandliku ja ebaselge teabe jagamisest; ajakulu kontsessioonilepingu sõlmimisega seotud ettevalmistustele ja lepingu sõlmimise järgsele asjaajamisele).
  7. Avalikke huvisid omavahel kaaludes on vastustaja märkinud „Avalikkuse õigustatud ootus uue jäätmeveoperioodi algamise vastu
  8. veebruaril 2022 ei saa antud juhul olla kaalukam hankemenetluses osalevate pakkujate võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise kaalutlustest, kui arvestada, et Mustvee valla jäätmevaldajate huvides on eelkõige kvaliteetse jäätmeveoteenuse saamine ehk pakkuja võimekus osutada pikaajaliselt ja stabiilselt kvaliteetset jäätmeveoteenust.“ (korralduse lk 8 viies lõik; tl 26p). Korraldusest ilmneb vastutaja hinnang, et kontsessioonilepingu erakorraline ülesütlemine toob kaasa vältimatu viivituse korraldatud jäätmeveole uutele tingimustele üleminekul (sh jäätmete liigiti kogumine), kuid ühiskondlikult olulise teenuse osutamist ehk segaolmejäätmete veo katkemist Mustvee valla territooriumil korralduse andmise aja seisuga ette näha ei ole. Vastustaja on märkinud, et olukorras, kus Mustvee vallas seni jäätmeid vedava ettevõttega 9
(14)3-22-279 saavutatakse jäätmeveo senistel tingimustel jätkamise osas kokkulepe ning jäätmevaldajaid ei ole eelseisvatest muudatustest detailsemalt informeeritud ega neilt ka mingeid tegevusi (jäätmeveolepingute sõlmimise, jäätmekonteinerite soetamise jms) eeldatud, võib avalike huvide riive hinnata väheseks (korralduse lk 7, lõigud 2-5). Korralduse põhjendustest selgub, et avaliku huvi oluline riive lepingu üles ütlemata jätmisel seisneks mitte korraldatud jäätmeveo teenuse katkemises, vaid uutel tingimustel toimuva jäätmeveo (mh liigiti kogutud jäätmete üleandmine) edasilükkumises ning teavitus- ja ettevalmistustööde edasilükkumises ja teavitusprotsessi ebaselguses. Vastustaja märgib seejuures ära ka elanikkonna häirituse. Kokkuvõtvalt on vastustaja määratlenud kaalutavad huvid järgmiselt: „[---] avalik huvi, mis eelkõige väljendub kvaliteetsete jäätmeveoteenuste saamise võimalikkuses ja kohalikult omavalitsuselt selgete tegutsemisjuhiste saamise võimalikkuses, on oluliselt kaalukam kui OÜ Ekovir õiguspärane ootus kontsessioonilepingu jätkuvale kehtivusele ja huvi Mustvee vallas korraldatud jäätmeveo teenuseid osutada. Seda enam, et kujunenud olukorra on OÜ Ekovir oma ebapiisava hoolsusega ise põhjustanud.“ (korralduse lk 8, kuues lõik; tl 26p). Vastustaja on ära näidanud, et lepingu üles ütlemata jätmine ja risk jätkata kaebajaga sõlmitud lepingu alusel jäätmeveo korraldamist kujutaks endast suuremat ohtu avalikule huvile kui lepingu ülesütlemine, mille korral jätkub mõnda aega jäätmevedu endise lepingupartneriga senistel tingimustel.
  1. Vastustaja on väljendanud seejuures OÜ EKOVIR suhtes kahtlust, märkides et „Kui ettevõte saab endale praegu lubada vallavalitsusega sõlmitud lepingu olulise tingimuse tähtaegset täitmata jätmist ega jaga oma lepingupartnerile tekkinud probleemide kohta omaalgatuslikult ja piisavalt informatsiooni, siis on vallavalitsusel põhjust eeldada, et analoogsed probleemid võivad korduda Mustvee valla jäätmevaldajatega sõlmitavate lepingute puhul“. Seega ei pruugi OÜ EKOVIR, arvestades tema senist käitumist lepingu täitmisel, vastustaja arvates ka edaspidi oma lepingujärgseid kohustusi korraldatud jäätmeveol täita.
  2. Häireid avalikkusele olulise teenuse osutamisel või isegi selle seiskumist saab pidada avaliku huvi raskeks kahjustamiseks ning vastustaja on põhjendanud, miks ta peab avaliku huvi raske kahjustamise ohtu võimalikuks. Vastustaja on ka selgitanud, miks on lepingu ülesütlemine tingimata vajalik ning miks ei ole olnud vastutajal võimalik seda rohkem edasi lükata (mh veel oodata garantiikirja esitamist). Vaidlustatud korralduse andmise aja seisuga oli omavalitsusüksusel jäänud vähem kui kuu aega, et jagada teavet, kuidas korraldatakse jäätmevedu alates
  3. veebruarist
  4. Vastustaja on asjakohaselt märkinud, et täiendav viivitus muutnuks olukorra valla jäätmevaldajate jaoks järjest ebaselgemaks. Lepingu ülesütlemise päeval polnud aga vastustajal teada, kas üldse ja millal kaebaja garantiikirja esitab ning kas lepingu täitmine on tagatud.
  5. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et enne
  6. veebruari 2022 polnud veel vajadust lepingu täitmist tagada. On tõsi, et jäätmevedu kõnelause lepingu alusel pidi algama alles
  7. veebruarist
  8. Lepingu p 9.
  9. kohaselt pidi pangagarantii tagama lepingust tulenevate kohustuste täitmise kogu lepingu perioodil ja vähemalt 3 kuud pärast lepingu lõppemist. Praegusel juhul oli tegemist avaliku ülesande üleandmise lepinguga. Avaliku ülesande delegeerimine eraisikule ei tohi kahjustada ülesande täitmise kvaliteeti, avalikke huve ega puudutatud isikute õigusi ning sellise ülesande täitmiseks lepingut sõlmival haldusorganil lasub samuti vastutus avaliku ülesande täitmise eest (vt Riigikohtu
  10. novembri
  11. a otsus asjas 3-18-1946, p 29 ja seal viidatud praktika). Garantii väljaandmise eesmärk on soov tagada selle kaudu kolmandast isikust võlgniku poolt teatav kohustuse täitmine võlausaldajale, kelle kasuks garantii välja 10
(14)3-22-279 antakse
  1. Kohustades kaebajat esitama garantiikirja 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest on vastustaja soovinud võimalikult varakult saada kindlustunnet lepingu täitmise suhtes, et tagada jäätmeveo katkematu toimimine ja üleminek uutele tingimustele (liigiti kogumine) alates
  2. veebruarist
  3. Arvestades, et kaebaja pidanuks alustama lepingujärgsete kohutuste täitmist juba
  4. veebruarist 2022, ei saa vastustajale ette heita, et ta ei jäänud kaebaja kohustuste täitmist (garantiikirja esitamine) kauemaks ootama, vaid ütles lepingu üles
  5. jaanuaril 2022, olles sellisest tagajärjest kaebajat ka eelnevalt hoiatanud (
  6. detsembri
  7. a kiri tl 57p-58). Kaebajal on olnud alates lepingu sõlmimisest piiavalt aega kohustuse täitmiseks ning seda tulnuks teha ilma vastustaja meeldetuletuste ja järelepärimisteta.
  8. Kaebaja leiab, et maksevõla, mille ta hiljem tasus, äramärkimine vaidlustatud korralduses ei olnud kaalumisel asjakohane. Maksukohustuse õiguskuulekas täitmine võib olla üheks lepingupartneri usaldusväärsuse hindamise kriteeriumiks. Samas märgib kaebaja asjakohaselt, et vastustaja on riigihankemenetluses tema finants- ja majandusseisundit kontrollinud ning maksuvõla ajatamise ning selle tasumise tähtaja pikendamisega RHS § 95 lg 6 alusel nõustunud. Maksuvõla ajatamise ja pikendatud tähtajaks tasumise tõttu puudus vastustajal vajadus kaebaja RHS § 95 lg 6 alusel menetlusest kõrvaldamiseks. Ajatatud ja juba tasutud maksuvõlg ei ole praegusel juhul olnud aga lepingu ülesütlemise põhjuseks. Kohtu hinnangul on vastutaja seda kasutanud argumendina lepingu ülesütlemisele eelnenu kirjeldamisel. Samas ei pea kohus selle asjaolu ära märkimist täiesti asjakohatuks olukorras, kus tähtaegselt täitmata kohustus (garantii esitamine) seondub kaebaja rahalise olukorraga ja võimekusega lepingut täita.
  9. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul HMS § 102 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud ning lepingu ülesütlemine oli õiguspärane. Vaidlustatud korralduse õigusvastasust ei tingi ka menetluslikud ega vorminõuete rikkumised. Kohus on eelpool hinnanud põhjendamiskohustuse täitmise piisavaks (vt otsuse põhjenduste p 13.4). Vastustaja on lepingu ennetähtaegse ülesütlemise eest kaebajat hoiatanud ning andnud korduvalt võimaluse selgitada garantiikirja viibimise asjaolusid (kirjavahetus tl 53-59). Kaebus tuleb Mustvee Vallavalitsuse
  10. jaanuari
  11. a korralduse nr 10 tühistamise nõude osas jätta rahuldamata. Mustvee Vallavalitsuse
  12. jaanuari
  13. a vastuse nr 12-15/22/56-5 tühistamise nõue
  14. Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega ka Mustvee Vallavalitsuse
  15. jaanuari
  16. a vastuse nr 12-15/22/56-5 (tl 43), määratledes seda vaideotsusena kaebaja
  17. jaanuaril 2022 esitatud avalduse (taotlus) lahendamiseks. Pooled on erineval arvamusel selles, kas kaebaja
  18. jaanuari
  19. a pöördumine vastustaja poole („Kontsessioonilepingu lõpetamise korralduse kaalutluste ja aluse muutmise taotlus“) (tl 38-38p) oli vaie HMS
  20. peatüki tähenduses ning kas vastustaja
  21. jaanuari
  22. a vastus oli vaideotsus. 29.
  23. Kaebaja on kaebuses ja
  24. märtsi
  25. a täiendavas kirjalikus seisukohas järjekindlal arvamusel, et nimetatud pöördumine vastustajale oli vaie, ning taotleb selle lahendamisel tehtud otsuse tühistamist. Kaebaja on arvamusel, et nimetatud avaldus vastab oma sisult ja vormilt HMS §-s 76 sätestatule ning muuhulgas on seal esitatud vastavalt HMS § 76 lg 2 p-le 5 nõue lõpetada hankeleping p 11.2 alusel ennetähtaegselt poolte kokkuleppel. 1 P. Varul jt, Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 795 11
(14)3-22-279 29.
  1. Vastustaja leiab, et kaebaja
  2. jaanuaril 2022 esitatud taotlus ei olnud ei sisuliselt ega vormiliselt vaie. Selle kirjaga pani kaebaja vastustaja tema arvates sisuliselt valiku ette, kas vastustaja muudab
  3. jaanuari
  4. a korraldust nr 10 vastavalt kaebaja soovile või arvestab sellega, et kaebaja esitab korralduse peale kohtusse kaebuse. Seega ei pea vastustaja enda vastust sellele taotlusele ka vaideotsuseks. 29.
  5. Ka kaebajat esindanud vandeadvokaat on
  6. jaanuari
  7. a avalduse pealkirjastanud taotlusena ning selles pole nimetatud kordagi sõna „vaie“, pole esitatud nõuet, mis oleks sõnastatud vastavalt HMS § 72 lg-le 1 ega ole viidatud ühelegi haldusmenetluse seaduse vaidemenetluse sättele. Kaebaja on alles kaebuses kohtule asunud seda avaldust käsitlema sõnaselgelt vaidena ja selle lahendamiseks koostatud vastust vaideotsusena.
  8. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja
  9. jaanuari
  10. a avalduses esitatud nõue (muuta
  11. jaanuari
  12. a korralduse nr 10 resolutsioonis lepingu lõpetamise alust seniste asjaolude äralangemise tõttu) otsesõnu kooskõlas HMS § 72 lg-s 1 sätestatud vaidemenetluse nõuetega. Vastustajale ei saa ette heita, et ta esitatud avaldust vaidena ei mõistnud. Üksnes asjaolu, et vastustaja pole andnud selles avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaega vastavalt HMS §-le 78, ei saa mõjutada aga avalduse kvalifitseerimist, mh viia järeldusele, kas tegemist on vaidega või muu taotlusega haldusorganile. Haldusorganil on ka muu avalduse või taotluse saamisel kohustus välja selgitada taotleja tahe ning anda vajadusel tähtaeg taotluse puuduste kõrvaldamiseks (HMS § 15 lg 2).
  13. Kaebajale esitatud
  14. jaanuari 2022 vastusest nr 12-15/22/56-5 (tl 43), mida kaebaja käsitab vaideotsusena, ilmneb, et vastustaja on taotluse sisuliselt lahendanud ja jätnud selle rahuldamata. Kuigi vastustaja viitab asja arutamisele vallavalitsuse
  15. jaanuari
  16. a istungil, ei ole selle arutelu käigu ega otsuse kujunemise kohta esitatud ei kaebajale ega kohtule ühtegi dokumenti ning vastustaja ei ole vastuses sellise dokumendi olemasolu ka märkinud. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja ühelauseline vastus, kui seda käsitada vaideotsuse või muu haldusmenetluse tulemusena antud haldusaktina (keelduv otsus), on olulise põhjendamispuudusega (HMS § 56) .
  17. Kuna kaebaja, keda esindab kohtumenetluses kaks advokaati, on järjekindlalt soovinud
  18. jaanuari
  19. a vastuse nr 12-15/22/56-5 kui vaideotsuse tühistamist, ei pea kohus põhjendatuks suunata kaebajat seda vastust vaidlustama iseseisva haldusakti või toiminguna, millega vastutaja on keeldunud kaebaja
  20. jaanuari
  21. a avaldust rahuldamast.

§ 2

lg 5 kohaselt peab kohus tagama igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu, kuid kohtu abistamiskohustus on väiksem äriühingust kaebaja puhul, keda esindavad professionaalsed õigusteadmistega esindajad (nt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-19-2061 (p 26.1) ja seal viidatud praktika). Samas lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (

§ 2lg 3).

  1. Kaebaja peamine etteheide
  2. jaanuari 2022 vastuse nr 12-15/22/56-5 tühistamise nõude puhul ongi põhjenduste puudumine ja kaalutluse ära näitamata jätmine. Kaebaja leiab kaebuse p-s 57, et kuna
  3. jaanuari
  4. a avalduse (väidetava vaide) esitamise ajaks oli ta juba garantiikirja edastanud, pidanuks vastustaja kaaluma uute asjaolude pinnalt lepingu ülesütlemise proportsionaalsust, arvestades, et lepingu täitmisega alustamise kuupäevaks olid kõik tingimused täidetud. 12

(14)3-22-279 Samas on kaebaja oma eesmärke väljendades vastuoluline. Kaebuses kohtule soovib ta
  1. jaanuari
  2. a vastuse (vaideotsuse) tühistamist, tuues välja proportsionaalsuse argumendi. Kaebaja on
  3. jaanuari
  4. a taotluses vastustajale (tl 38-38p) aga soovinud hoopis lepingu lõpetamise aluse muutmist (poolte kokkuleppel vastavalt lepingu p-le 11.2), märkides põhjuseks, et kujunenud olukorras ei ole enam lühikest tähtaega arvestades võimalik lepingu täitmist alustada
  5. veebruarist 2022 ja hankija on teada andnud, et soovib korraldada uue riigihanke, millele on oodatud osalema ka OÜ EKOVIR. Kaebaja on taotluses märkinud, et Mustvee Vallavalitsuse
  6. jaanuari
  7. a korralduse nr 10 kaalutluste ja aluste muutmine tagaks mõlemaid pooli rahuldava tulemuse ja annaks võimaluse positiivseks koostööks edaspidi. Taotlusest nähtub kaebaja tahe vältida negatiivset kuvandit, mis võib talle kaasneda lepingu ülesütlemise korralduse muutmata jätmisega. Kaebaja selge eesmärk kohtus vaidlustatud korralduse tühistamisel on olnud vabaneda selle kehtivusest (HMS § 61 lg 2), st lepingu erakorralisest ülesütlemisest kui kaebajale negatiivsest tagajärjest. Kaebaja on kaebuses väljendanud seisukohta, et tema huvi lepingu täitmise vastu pole kadunud (kaebuse p 13). Samas ilmneb kaebaja
  8. jaanuari
  9. a avaldusest vastustajale, et ta on nõus lepingu lõpetamisega, kuid tema maine ja edaspidise hea koostöö huvides soovib muuta lepingu lõpetamise alust nii, et sellest ei nähtuks kaebajapoolne lepingu rikkumine.
  10. HMS § 102 lg 4 sätestab, et kui halduslepingu täitmine on pärast selle sõlmimist muutunud oluliselt raskemaks, võib raskustesse sattunud pool, keda ei ole sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud (st kes pole haldusorgan), nõuda halduslepingu muutmist vastavalt uutele oludele. Kui see ei ole võimalik või kui teine pool sellest keeldub, võib raskustesse sattunud pool pöörduda kohtusse halduslepingu lõpetamise taotlusega. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist viidatud sättes kirjeldatud olukorraga (eraõigusliku lepingupoole raskustesse sattumine) ning kaebaja ei ole ka esitanud kohtule (alternatiivset nõuet) lepingu lõpetamiseks. Kaebaja on sisuliselt vaidlustatud korralduse tühistamise nõudega paralleelselt soovinud vaidlustada vastustaja vaideotsusena määratletud vastust, millega vastustaja ei nõustunud lepingu lõpetamise alust muutma. Kuigi kaebaja on taotluses vastustajale väljendanud soovi vältida negatiivset kuvandit etteheitetud lepingurikkumise tõttu, ei ole ta kaebuses sellist kaitstavat eesmärki välja toonud. Olukorras, kus
  11. jaanuari
  12. a seisuga kehtis haldusakt, millega haldusleping üles öeldi ning kaebaja on ka kohtumenetluses jätkuvalt väitnud huvi lepingu täitmise vastu, oli kohaseks õiguskaitsevahendiks
  13. jaanuari
  14. a korralduse kehtetuks tunnistamise nõue haldusorganile või tühistamisnõue kohtule (mille kohus käeoleva otsusega ka lahendab).
  15. Vastustaja
  16. jaanuari
  17. a vastus on antud lepingu muutmise taotluse lahendamiseks, millist nõuet kaebaja kohtus esitanud ei ole, ning kaebaja on jäänud järjekindlalt vaideotsuse tühistamise nõude juurde.

§ 45

lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Vastustaja vastus, mida kaebaja peab vaideotsuseks, ei ole antud

  1. jaanuari
  2. a korralduse nr 10 peale esitatud vaide lahendamiseks. Kaebaja eesmärgi (viidatud korralduse tühistamine) saavutamiseks asjakohase nõude (korralduse tühistamise nõue) lahendab kohus käesoleva kohtuotsusega ning lahendus ei sõltu vastustaja
  3. jaanuari
  4. a vastusest. Isegi kui kohus tühistaks selle vastuse põhjendamisnõude rikkumise tõttu, ei aitaks see kaasa kaebaja käesolevas asjas esitatud kaebuse eesmärgi (
  5. jaanuari
  6. a korralduse nr 10 tühistamine) saavutamisele. 13

(14)3-22-279 37.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kui see selgub pärast kaebuse menetlusse võtmist, võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata (

§ 151lg 2 p 1).

Eelnevat arvestades jätab kohus kaebuse Mustvee Vallavalitsuse

  1. jaanuari
  2. a vastuse nr 12-15/22/56-5 tühistamise nõude osas läbi vaatamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS 38.

§ 108

lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg-st 4 tulenevalt kannab kaebaja menetluskulud, kui kohus jätab kaebuse

§ 151lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kuna kaebus jääb Mustvee Vallavalitsuse

  1. jaanuari
  2. a korralduse nr 10 tühistamise nõude osas rahuldamata ja
  3. jaanuari
  4. a vastuse nr 12-15/22/56-5 tühistamise nõude osas

§ 151lg 2 alusel läbi vaatamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad ka tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lg 1 ls 4). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.