KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-8746 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika

§ 121lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 9.

juuli 2021 otsus Apellatsiooni esitaja Andrei Antonov Süüdistatav Andrei Antonov Isikukood: 37201300024; elukoht: XXX; käesoleval ajal kannab eluaegset vanglakaristust. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask Prokurör Süüdistatava kaitsja advokaat Irina Gromtsev RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu

1. juuli 2021 otsus muutmata ning Andrei Antonovi apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Andrei Antonovit süüdistatakse selles, et ta haaras
2. juulil 2019 kell 17.04 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla V-hoone V8 osakonna kambris V801 toidujagamise käigus kinni toidujagamise ava kaudu kaaskinnipeetava R.K. paremast käest ja tõmbas R.K. käe jõuliselt kambrisse, mille tagajärjel paiskus R.K. näoga vastu kambri ust. A. Antonov tekitas oma tegevusega kannatanule tervisekahjustuse, milleks olid paremal põsel veritsev haav mõõtmetega 2 x 1 cm ja parema õlavarre sisepinnal marrastus mõõtmetega 20 x 5 cm. Sellega pani A. Antonov toime teise inimese tervise kahjustamise, kui see on toime pandud korduvalt, s.t.

§ 121lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo.

Maakohtu otsus 9. juuli 2021 otsusega mõistis Viru Maakohus A. Antonovi süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja karistas teda 1 aastase 3 kuulise vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel liitis kohus mõistetud karistusele 1 aasta 3 kuud vangistust Viru Maakohtu

1. märtsi 2013 otsusega mõistetud liitkaristuse eluaegne vangistus ning mõistis A. Antonovile lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks eluaegse vangistuse, millest arvas kantuks ajavahemiku
2. oktoober 1994 kuni
3. juuli
4. Kohus mõistis A. Antonovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõistis kohus A. Antonovilt välja kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 129 eurot 60 senti ning kaitsjale kohtulikus menetluses makstud tasu 243 eurot 60 senti riigituludesse. Kohus otsustas, et kohtukulu tuleb A. Antonovil tasuda ositi 1 aasta jooksul. A. Antonov vaidlustas maakohtu otsuse talle mõistetud karistuse algusaja ning kohtu poolt väljamõistetud kohtukulu tervikuna tema kanda jätmise osas. KrMS § 331 lg-st 2 tulenevalt toimub apellatsioonimenetlus vaid ülalnimetatud ulatuses. Maakohus, mõistes A. Antonovile

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuseks eluaegse vangistuse, luges kohus mõistetud karistusest kantuks ajavahemiku

1. oktoober kuni 8 juuli 2021 ning leidis, et liitkaristuse kulgemise aeg algab alates
2. juulist
3. Mõistes A. Antonovilt välja kohtukulu asus maakohus seisukohale, et see tuleb jätta süüdistatava kanda. Maakohus leidis, et taotlus menetluskulude jätmiseks osaliselt riigi kanda ei ole põhjendatud. Küll aga võimaldas maakohus süüdistataval tasuda kohtukulud ositi ühe aasta jooksul. APELLATSIOON Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Antonov, kes palub Viru Maakohtu otsuse tühistada osaliselt, s.o osas millega kohus määras talle mõistetud karistuse uueks algusajaks
4. juuli 2021 ning osas millega kohus jättis kohtukulud tervikuna A. Antonovi kanda. 2 Apellatsioonis leiab A. Antonov, et maakohtu poolt määratud uus karistusaja alguse kuupäev
5. juuli 2021 on ebaõige. A. Antonovi arvates on kohus mõistnud talle karistuseks mitte 1 aasta 3 kuud vangistust, vaid 17 aastat ja 5 kuud vangistust, sest de facto hakkas eluaegne vangistus uuesti kulgema
6. juulist
7. A. Antonov on seisukohal, et eluaegse vangistuse puhul uue liitkaristuse mõistmisel karistusaja algust muuta ei saa. Taolist seisukohta toetab süüdistatava arvates kohtupraktika. A. Antonov, leiab, et temalt väljamõistetud kohtukulude jätmine täielikult tema kanda on ebaõige. Süüdistatava väidetel puudub tal igasugune vara ja ka sissetulekud. Alates 2020 oktoobrist ei tööta ta enam ka vanglas keraamika töödel. Samas kriminaalasjas toimunud kokkuleppemenetluse raames arvestas kohus süüdistatava varalist olukorda ja jättis poole menetluskuludest KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Nüüd on süüdistatava olukorda aga raskendatud. Kohtuotsusega temalt väljamõistetud kohtukulude 1249,20 eurot tasumine käib talle kui eluaegsele vangile üle jõu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Maakohus on A. Antonovile liitkaristuse moodustanud lähtudes

§ 65lg 2 sätestatust.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt suurendati käesolevas kriminaalasjas A. Antonovile mõistetud 1 aasta 3 kuulist vangistust talle varasemalt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o eluaegse vangistuse võrra ning süüdistatavale mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis eluaegne vangistus. Seejuures fikseeris maakohus otsuses ära ka ajavahemiku millise ta luges A. Antonovi juba kantud karistuseks.

§ 65

lg 2 reguleerib liitkaristuse moodustamist kohtuotsuste kogumi korral, s.o olukorras, kus isik paneb pärast süüdimõistmist (kuid enne karistuse ärakandmist) toime uue kuriteo.

§ 65

lg 2 tulenevalt moodustatakse liitkaristus sellisel juhul taoliselt, et suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, kusjuures järgitakse

§ 64

lg-tes 2,4 ja 5 sätestatut.

§ 64

lg 4 kohaselt, kui mõni mõistetud karistustest on eluaegne vangistus, mõistetakse liitkaristusena eluaegne vangistus. Seega on

§ 65

lg 2 korral liidetavateks uue kuriteo eest mõistetud karistus (käsitletava kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud vangistust) ning eelmise kohtuotsusega (antud juhul kriminaalasjas nr 1-12-12046 mõistetud eluaegne vangistus) mõistetud karistuse ärakandmata osa. Kohtuotsusest nähtuvalt on maakohus seega A. Antonovile liitkaristust mõistes ülaltoodud reegleid ka järginud. Ringkonnakohus leiab, et

§ 65

lg 2 sätestatud liitkaristuse moodustamise viis, kus uue kohtuotsusega mõistetud karistusele tuleb liita eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (antud juhul eluaegne vangistus), viitab ringkonnakohtu arvates üheselt sellele, et ka karistuse kandmise aja alguseks saab olla vaid uue kohtuotsuse tegemise hetk. 3 Taolisele seisukohale on ringkonnakohtu arvates jõudnud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsuses asjas nr 3-1-1-104-

1. Mingeid erisusi eluaegset vangistust kandvate isikute karistuse kandmise algusaja määramisel seadusandja ette näinud ei ole. Seega on maakohus õigustatult lugenud A. Antonovile mõistetud karistuse kandmise aja alguseks
2. juuli
3. Apellatsioonis taotleb A. Antonov jätta osa temalt väljamõistetud kohtukulust riigi kanda. Taotlust põhistab A. Antonov sellega, et tal puudub vara ja sissetulek ning ka sellega, et käeoleva asja arutamisel kokkuleppemenetluses nõustus maakohus kohtukulu osalise jätmisega riigi kanda. Ringkonnakohus A. Antonovi taotlust ei rahulda. A. Antonov on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik ning seega on talle ka teada, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad kohtukulud ning nende tasumise kohustus. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus isik paneb korduvalt toime kuritegusid, s.o asetab end ise olukorda, kus tal tekib kohustus tasuda kohtukulu, ei ole põhjendatud tema vabastamine kohtukulude tasumisest. Ringkonnakohtu arvamust ei muuda ka asjaolu, et A. Antonov viibib vanglas ja tal puudub käesoleval hetkel sissetulek. Ka vanglas on A. Antonovil võimalus töötada, saada töötasu ja selle arvelt tasuda kohtukulu. Nimetatud võimaluse olemasolu kinnitavad ka A. Antonovi enese ütlused tema töötamise kohta vangla keraamikatööstuses. A. Antonovi taotluse rahuldamist ei tingi ka asjaolu, et sama kriminaalasjas arutamisel kokkuleppemenetluses, kinnitas maakohus kokkuleppe, kus A. Antonovil tekkinud kohtukulu jäeti osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et kokkuleppemenetluse eripärast tulenevalt on mõistetav ja selle olemusega kooskõlas, et kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus on võimalikud prokuröri poolt teatavad järeleandmised ja seda näiteks ka kohtukulude tasumise osas. Juhul kui isik aga loobub kokkuleppemenetlusest (A. Antonovi kaebuse aluses kokkuleppemenetluses kinnitatud kohtuotsust tühistati), pole üldmenetluse korras asja arutava kohtu jaoks kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus kokkulepitu enam siduv. Kokkuvõtvalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja A. Antonovi apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 4