Obsah (5)

§ 185§ 238§ 180§ 424§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-290 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Orvi Koik, Inna Ombler Kriminaalasi Kristjan M

§ 185

lg 2 alusel välja mõista Kristjan Maaslepalt Eesti Vabariigi kasuks 129,60 (ükssada kakskümmend üheksa eurot ja kuuskümmend senti) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; LUMINOR PANK EE401700017002872300 või EE

1. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Kristjan Maasleppa süüdistatakse selles, et tema, olles varem 23.01.2019 toime pannud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest teda karistati Pärnu Maakohtu 02.06.2021 otsusega, 05.08.2021 kella 22:30 paiku XXX korteris, kui tema vanaema X palus tal minna elutuppa, ägestus, karjus ja lõhkus ära X-le kuuluvad asjad. X läks K. Maasleppa keelama, mille käigus K. Maaslepp võttis X-l mõlema käe randmetest kinni ja tõukas eemale, millega tekitas X-le füüsilist valu. Seega K. Maaslepp pani KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3. Pärnu Maakohtu 24.03.
4. a otsusega lühimenetluses tunnistati K. Maaslepp süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks loeti 4 kuud vangistust. Kar

S § 69 lg 7 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 02.06.2021 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 1 kuu ja 17 päeva vangistusega 407 tegemata üldkasuliku töö tunni ulatuses, ning mõisteti seeläbi liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 17 päeva vangistust. Määrati, et K. Maaslepal tuleb ilmuda vanglasse karistust kandma kutse peale. Süüdimõistetult mõisteti riigituludesse menetluskuludena

§ 180

lg 1, § 175 alusel välja sundraha 981 eurot ja tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 64,80 eurot ning kohtumenetluses 326,28 eurot, kokku 1372,08 eurot. ESITATUD APELLATSIOON

1. Pärnu Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav K. Maaslepa kaitsja Marko Paabumets, kes palub maakohtu otsus karistuse mõistmise osas tühistada ning teha uus otsus, millega sisuliselt asendada mõistetud vangistus KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga. Samuti võimaldada K. Maaslepal tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus märkis, et kuivõrd K. Maaslepp kannab Pärnu Maakohtu 02.06.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-3718 mõistetud karistust 2 aastat vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 720 tunni ulatuses, tuleb KarS § 69 lg 7 alusel käesolevas asjas karistuseks vangistust mõistes asendada eelmise kohtuotsusega mõistetud ja tegemata üldkasuliku töö tunnid vangistusega ja moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Kuigi kaitsja leidis kohtuvaidluses, et ka sellisel juhul on võimalik asendada liidetud karistus üldkasuliku tööga, siis tuginedes seaduse sõnastusele ning ka Karistusseadustiku kommentaaridele, tuleneb üheselt, et kui süüdlast karistatakse uue kuriteo eest vangistusega, on üldkasuliku töö aluseks olnud vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik ning seejuures ka näiteks karistusest tingimisi vabastamine välistatud. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, kuivõrd seadusest ei tulene üheselt sellist järeldust, samuti ei nõustu kaitsja kohtu poolt karistusseadustiku kommentaarides viidatud Riigikohtu seisukohaga otsuses RKKK 3-1-1-104-10, p 9, kuivõrd see ei ole antud kriminaalasjas kohaldatav. 2 KarS § 69 lg 1 ja lg 7 ning § 65 lg 2 ei välista võimalust olukorras, kus süüalune paneb toime kuriteo üldkasuliku töö tegemise ajal, liitkaristuse asendamist üldkasuliku tööga, mistõttu on väär maakohtu seiskoht, tuginedes karistusseadustiku kommenteeritud väljaandele 2021, § 69 kommentaar p 6.
2. Maakohus on viidanud Riigikohtu lahendile 3-1-1-104-10, p 9, millest tuleneb, et viidatud asjas kassaatori taotlus vabastada süüdistatav KarS § 74 alusel tingimisi karistuse kandmisest on vastuolus KarS § 69 lg-s 7 märgituga, ei saa kaitsja sellise seaduse tõlgendusega nõustuda antud kriminaalasjas, kuivõrd nimetatud Riigikohtu lahend ei ole antud kriminaalasjas kohaldatav. Kaitsja on seisukohal, et maakohtu poolt tuginemine karistusseadustiku kommentaarides viidatud Riigikohtu lahendile ei ole õige, kuivõrd viidatud lahend käsitleb karistusest tingimisi vabastamata jätmist KarS § 74 järgi, mitte aga vangistuse asendamist üldkasuliku tööga KarS § 69 lg 7 järgi. Liitkaristuse mõistmisel on maakohtule saanud K. Maaslepa suhtes karistuse üldkasuliku tööga asendamisel takistuseks otsuses viidatud karistusseadustiku kommentaarid ja Riigikohtu seisukoht, mis aga ei ole antud kaasuses kohaldatav, kuivõrd käsitleb KarS § 69 lg 7 toodud asjaoludel KarS § 74 kohaldamise võimatust. Väär on maakohtu seisukoht otsuses, et kui süüdlast karistatakse uue kuriteo eest vangistusega, on üldkasuliku töö aluseks olnud vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik ning seejuures ka näiteks karistusest tingimisi vabastamine välistatud. Kaitsja on vaidlustanud maakohtu otsuse selles osas ja on seisukohal, et materiaalõigust õigesti kohaldades on võimalik asuda teisele seisukohale, et liitkaristuse mõistmisel kuriteo eest, mis on toime pandud üldkasuliku töö ajal, on siiski võimalik asendada mõistetud liitkaristus üldkasuliku tööga, kuivõrd seadus seda ei keela. K. Maaslepal on olemas kindel elu- ja töökoht, ta on hüvitanud kannatanule tekitatud kahju, vabandanud kannatanu ees, nad on leppinud ning kannatanu ei soovi, et süüdistatav läheks vangi, K. Maaslepa süü ei ole suur. K. Maaslepp on sooritanud seisuga 23.03.2022 eelmise kohtuotsusega asendatud karistusest 313 üldkasuliku töö tundi ning jäänud on veel 407 tundi. Lähtuvalt eeltoodust on K. Maaslepp täitnud üldkasuliku töö kohustust ning tal ei ole sellega seoses tekkinud probleeme. Seega on kaitsja seisukohal, et K. Maaslepale KarS § 69 lg 7 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus 1 aasta 5 kuud ja 17 päeva on võimalik asendada KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga ja taotleb kohtuotsuse muutmist selles osas. Lähtuvalt eeltoodust, on maakohus materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldades jõudnud väärale järeldusel, et K. Maaslepa suhtes ei ole võimalik seadusest tulenevalt vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Menetluskulude maksmise osas taotleb K. Maaslepp

§ 180

lg 3 alusel menetluskulude tasumise võimaldamist ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

1. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et süüdistatava kaitsja esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat 3 muuta (vt nt RKKK 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
2. Esitatud apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. Apellant palub mõistetud karistus asendada üldkasuliku tööga, kuivõrd ei nõustu maakohtu seisukohaga sellest, et olukorras, kus isikule oli juba varasemalt üldkasulik töö määratud, ei ole enam võimalik uuesti seda teha ning tuleb määrata reaalne vangistus. Seejuures ei vaidlusta kaitsja K. Maaslepale mõistetud karistuse määra. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks karistuse mõistmise osas. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Nii nagu karistuse mõistmisel, on ka selle asendamisel määrava tähtsusega KarS § 56 lg 1 järgi isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid (vt nt RKKKo 1-17-689/29, p 26). Kohtukolleegium rõhutab põhimõtet, et süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. (vt RKKKo 3-1-1-99-06, p 16 jj, samuti 3-1-1-40-04, p 8 ja 3-1-1-11-10, p 6.1 ning 3-1-1-18-11, p-d 8.1-8.2). Seega isegi juhul, kui nõustuda kaebuses tooduga sellest, et seadus ei keela praeguses olukorras K. Maaslepale uuesti vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, ei anna see alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud mõista isikule reaalne vangistus olukorras, kus tal on juba kaks kehtivat kriminaalkaristust KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning käesolevas asjas etteheidetava kuriteo pani ta toime olukorras, kus temale eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus oli asendatud üldkasuliku tööga ning tal oli enam kui pool üldkasuliku töö tundidest veel tegemata. Kohtukolleegium leiab seega, et maakohus on järginud eelpool viidatud karistuse määramise põhimõtteid. Kohtukolleegiumil jääb vaid nõustuda maakohtu poolt põhjendatud süüdistatavale mõistetud karistuse otsustusega ning sedastada, et maakohus pole süüdistatavale karistuse mõistmisel rikkunud ühtegi materiaal- või menetlusõiguse normi, mis oleks aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks selles osas. Seonduvalt kaebuse taotlusega sellest, et süüdistataval võimaldataks temalt väljamõistetud menetluskulud hüvitada vastavalt

§ 180

lg-le 3 ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, märgib kohtukolleegium, et sellist taotlust ei ole maakohtu menetluses esitatud, mistõttu määras maakohus, et menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioonkaebuses esmakordselt sellise taotluse esitamine ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kohtukolleegium selgitab, et kohtuotsuse jõustumise järgselt on süüdimõistetul õigus pöörduda vastavasisulise taotlusega menetluskulude tasumise pikendamiseks või ajatamiseks

§ 424korras täitmiskohtuniku poole.

4 6. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 7. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 129,60 eurot. Kohtukolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatava kanda ning kuulub temalt väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ 5