← Eesti

2-21-143518/13

Obsah (11)§ 486§ 667§ 238§ 3401§ 371§ 123§ 137§ 150§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Ulvi Loonurm ja Indrek Soots Määruse kuupäev 10. juuni 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-143518 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS

) § 3401 lg-le 2 ja oma varasematele kirjadele. Menetluskulude jaotust kohus ei otsustanud, aga selgitas, et hagejal on õigus esitada seni tasutud riigilõivu tagastamise taotlus. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

  1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja asja menetlust jätkata. Ta leiab jätkuvalt, et
  2. aastal alanud maksekäsu kiirmenetluses ei saa nõuda hagilt riigilõivu tasumist alates
  3. jaanuarist 2022 kehtivate määrade järgi. Hageja tugineb

§ 486lg-le 2 ja Riigikohtu 8.

detsembri 2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-117829 p-le

  1. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  2. juunil
  3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (

§ 667lg 2).

Määruskaebus ja selles sisalduv riigilõivu tagastamise taotlus rahuldatakse, aga rahuldamata jääb hageja taotlus kaebusele lisatud dokumentide korduvalt toimikusse võtmiseks. 7. Hageja esitas koos kaebusega vaidlustatud määruse ning esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid (kaebuse lisad nr 1 ja 3). Need on toimikus varem olemas ja

§ 238lg 1 p 2 mõtte kohaselt pole vaja neid korduvalt vastu võtta.

Dokumentide elektroonilise esitamise tõttu pole vaja neid tagastada. 8. Esmalt märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud määrus pole piisavalt põhjendatud. Hagi menetlusse võtmisest keeldumisel ei ole piisav viidata

§ 3401

lg-le 2, vaid määrusest peab nähtuma konkreetne alus ja sellega seotud normiviide, mis võimaldab hagi menetlusse võtmisest keelduda. Koostoimes maakohtu varasemate kirjadega on aru saada, et maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast

§ 371lg 1 p 10 alusel.

Lisaks jättis maakohus kontrollimata, kas hagi oleks saanud menetleda osaliselt, sest hageja on tasunud riigilõivu rohkem kui RLS lisas 1 ette nähtud miinimum. 9. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu arusaamaga, et maksekäsu üleminekul hagimenetlusse tuleb hagilt tasutava riigilõivu summa määrata hagi esitamise aja seisuga, kui hagis ei esitata uusi nõudeid võrreldes maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. See toob kaasa vaidlustatud määruse tühistamise ja maakohus peab uuesti otsustama hagi menetlusse võtmise. Põhjendused on järgmised. 9.1.

§ 486

lg 2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Ringkonnakohus leiab, et seda sätet tuleb kohaldada ka hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu summa määramisel. Kui maksekäsu kiirmenetlus läheb üle hagimenetluseks ühel

§ 486

lg-s 1 märgitud juhtudest, siis saab nii tsiviilasja hinna määramise ajana (

§ 123

) kui ka hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu summa määramise ajana käsitleda maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aega. 9.2. Eelnev ei ole vastuolus Riigikohtu tõlgendusega, et RLS sätteid ja

§ 137

lg 1 tuleb koostoimes lugeda nii, et varalise vaidluse puhul on tsiviilasja hind apellatsioonkaebuse esitamisel sama kui maakohtus, kuid konkreetne riigilõivu määr kaebuse esitamisel tuleb arvestada RLS lisaks oleva tabeli alusel selle seisuga, mis kehtib kaebuse esitamise ajal (29. jaanuari 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, p 30 teine lõik). Maksekäsu kiirmenetluselt hagimenetlusele üleminek on reguleeritud eelmises alapunktis viidatud erinormidega ega ole piisavalt sarnane kaebemenetlusega järgmises kohtuastmes. 2

(3)9.
  1. Ühtlasi on ringkonnakohtu käsitlus kooskõlas põhimõttega, et RLS tuleb tõlgendada kohustatud isiku kasuks (Riigikohtu
  2. aprilli 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-07, p 9). Vastupidisel juhul ei järgitaks ka

eesmärki soosida väiksemate nõuete esitamist maksekäsu kiirmenetluses. 9.

  1. Ringkonnakohus märgib, et eespool esitatud põhjendused järgivad maakohtute senist praktikat (vt nt Viru Maakohtu
  2. aprilli 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-141441; Harju Maakohtu
  3. aprilli 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-142106; Viru Maakohtu
  4. aprilli 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-140190; Tartu Maakohtu
  5. aprilli 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21141332; Tartu Maakohtu
  6. aprilli 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-140136). 9.
  7. Hageja märgitud hinnaga hagilt tuli enne
  8. jaanuari 2022 kehtinud RLS lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 200 eurot, mille hageja ka tasus. Seega ei saa hagi menetlusse võtmisest keelduda

§ 371lg 1 p 10 alusel.

  1. Hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamisel peab maakohus kontrollima, kas selleks vajalikud muud eeldused on täidetud, sh kas vaidlus allub Eesti kohtule. Rahvastikuregistri andmetel pole kostjal Eestis kehtivat elukohta, ta on Ukraina kodanik ning tal puudub kehtiv elamisloakaart ja elamisluba Eestis. Varasemas maksekäsu kiirmenetluses tuvastati, et Politseija Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed kostja viibimis- või elukoha kohta. Kostjaga seotud Tallinna aadressidel XXX ega XXX kostjat ei tunta ning aadressil XXX asuv maja on olnud kasutusel Airbnb majutuse pakkumisel (dtl 12–13). Kirjeldatud olukorras on kaheldav, kas kostjal on Eesti territooriumil elukoht Eesti Vabariigi ja Ukraina õigusabilepingu art 21 lg 1 tähenduses. Kui kostjal sellist elukohta pole, siis ei tarvitse vaidlus alluda Eesti kohtule.
  2. Hageja palus kaebuse rahuldamise korral tagastada sellelt makstud riigilõivu (70 eurot). Taotlus on

§ 150lg 1 p 5 alusel põhjendatud ja ringkonnakohus rahuldab selle.

Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus vajalikuks, et kostja osaleks määruskaebemenetluses. 12.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Ringkonnakohus märgib, et maakohus rikkus

§ 173lg 1, kui jättis vaidlustatud määruses menetluskulud jaotamata.

Seegi puudus tuleb asja uuel läbivaatamisel kõrvaldada. 13.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. Samuti ei saa kaevata kaebuse lisade vastu võtmata jätmise ega riigilõivu tagastamise peale. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.