RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 121lg 2 p 3 järgi Tartu Ringkonnakohtu 10.

novembri

1. a otsus Andrei Antonovi kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask
2. mai 2022, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Ringkonnakohtu
4. novembri
5. a otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata.
6. Mõista kassatsioonimenetluse kulu katteks Andrei Antonovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 129 eurot 60 senti. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Viru Maakohus tunnistas
8. juuli
9. a otsusega Andrei Antonovi karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi selles, et ta haaras 20. juulil 2019 kambriukse ava kaudu kaaskinnipeetava käest ja tõmbas ta näoga vastu ust. Nii tekitas A. Antonov kannatanu põsele veritseva haava ja õlavarre sisepinnale marrastuse. Kohus karistas süüdistatavat selle kuriteo eest vangistusega 1 aastaks ja 3 kuuks.

§ 65lg 2 alusel mõistis maakohus A.

Antonovile kogumis Viru Maakohtu

1. märtsi
2. a otsusega liitkaristuseks eluaegse vangistuse algusega
3. juulist
5. oktoobrist 1994 kuni
6. juulini 2021 kantud vangistuse arvas kohus karistusaja hulka. Süüdistatavalt mõisteti välja ka menetluskulu hüvitis.
7. Maakohtu otsuse vaidlustas A. Antonov, taotledes otsuse tühistamist eluaegse vangistuse algusaja kindlaksmääramise ja menetluskulu hüvitise väljamõistmise osas. Ta palus lugeda eluaegse vangistuse alguseks
8. jaanuari 2004, arvata karistusaja hulka ajavahemik
9. oktoobrist 1994 kuni
10. jaanuarini 2004 ning jätta osa menetluskulust riigi kanda.
11. Tartu Ringkonnakohus jättis
12. novembri
13. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et

§ 65

lg-s 2 sätestatud liitkaristuse moodustamise viis osutab 1-20-8746 sellele, et karistusaja alguseks saab olla vaid uue kohtuotsuse tegemise kuupäev. Samasugusele seisukohale asus Riigikohus asjas nr 3-1-1-104-

1. Seadusandja pole eluaegset vangistust kandvate isikute karistuse algusaja kohta erisusi kehtestanud. Seega luges maakohus õigustatult karistusaja alguseks
2. juuli
3. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes palub lugeda A. Antonovi karistusaja alguseks
5. jaanuari 2004, arvata ajavahemik
6. oktoobrist 1994 kuni
7. jaanuarini 2004 ärakantud karistusaja hulka ja jätta osa menetluskulust riigi kanda. Kaitsja arvates lugesid kohtud ekslikult karistusaja alguseks
8. juuli
9. Sisuliselt mõisteti A. Antonovile uus eluaegne vangistus, kuigi ta kannab seda karistust juba alates
10. oktoobrist
11. Liitkaristuse alguseks peab olema eluaegse vangistuse algus, mitte uue kohtuotsuse kuupäev. Nii on leitud ka senises kohtupraktikas. Asjas nr 3-1-1-104-15 väljendatud Riigikohtu seisukoht puudutab liitkaristuse algusaja määramist üksnes olukorras, kus liidetavateks on tähtajalised vangistused. Menetluskulude hüvitise väljamõistmisel jäeti arvestamata, et A. Antonovil pole vara.
12. Prokuratuur leiab, et vaidlustatud kohtuotsus on seaduslik. Kuivõrd

§ 65

lg 2 näeb ette uue kuriteo eest mõistetud karistuse suurendamise eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, ei saa eluaegset vangistust kandva kurjategija puhul seda tehet tegemata jätta. Eluaegse vangistuse ärakandmata osa

§ 65lg 2 mõttes on eluaegne vangistus.

Kooskõlas

§ 65

lg-ga 2 ja § 64 lg-ga 4 on sellisel juhul liitkaristuse alguseks uue kohtuotsuse tegemise päev. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kohtud lugesid A. Antonovile

§ 65

lg 2 ja § 64 lg 4 alusel liitkaristusena mõistetud eluaegse vangistuse alguseks õigesti 9. juuli 2021 ehk kuupäeva, mil maakohus süüdistatavale selle karistuse mõistis. Ka olukorras, kus isikut karistatakse eluaegse vangistuse ajal toime pandud uue kuriteo eest tähtajalise vangistusega, tuleb talle uue kohtuotsusega

§ 65

lg 2 ning § 64 lg 4 kohaselt liitkaristuseks mõistetava eluaegse vangistuse algust arvestada uue kohtuotsuse tegemisest, mitte aga päevast, mil süüdimõistetu asus eluaegset vangistust kandma varasema kohtuotsuse järgi. Kolleegium põhjendab seda seisukohta järgmiselt. 7. Liitkaristuse mõistmist kohtuotsuste kogumi korral reguleerib

§ 65lg 2.

Selle normi esimene lause sätestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides sama seadustiku § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut.

§ 64

lg 4 näeb ette, et kui mõni mõistetud karistustest on eluaegne vangistus, mõistetakse liitkaristusena eluaegne vangistus.

§ 65

lg-s 2 nimetatud varasema karistuse ärakandmata osa saadakse, kui eelmise otsusega mõistetud kogu karistusest arvatakse maha see karistuse osa, mis on süüdlasel teise kohtuotsuse tegemise ajaks ära kantud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-104-15, p 10). 8. Eluaegset vangistust kohaldatakse tähtajatult (

§ 4lg 2 ja § 45 lg 1).

See tähendab muu hulgas seda, et erinevalt tähtajalisest vangistusest eluaegse vangistuse ärakandmata osa vangistuse kestel ei lühene. Seega on kogu eluaegse vangistuse vältel selle ärakandmata osana

§ 65

lg 2 mõttes käsitatav eluaegne vangistus ja seda sõltumata asjaolust, kui kaua on süüdlane enne uue kuriteo toimepanemist varasema kohtuotsusega mõistetud eluaegset vangistust kandnud. 2

§ 65

lg 2 alusel varasema kohtuotsuse järgi mõistetud eluaegse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõistetakse

§ 64lg 4 kohaselt eluaegne vangistus.

10.

§ 65

lg 2 alusel mõistetava eluaegse vangistuse kandmise algusaeg saab olla üksnes uue kohtuotsuse tegemise päev, sest karistuse ärakandmata osa määratakse kindlaks liitkaristuse moodustamise aja seisuga (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-1-1-78-15, p 14 ja osutatud määrus asjas nr 3-1-1-104-15, p 10). See kuupäev tulebki märkida uue süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivossa karistuse kandmise alguseks (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 313 lg 1 p 6). Erandiks sellest reeglist on vaid juhtumid, mil süüdimõistetu ei viibi liitkaristuse mõistmise ajal mingil põhjusel kinnipidamisasutuses (nt kui ta on vanglast põgenenud ja süüdimõistev kohtuotsus tehakse tagaselja). Sel juhul arvestatakse karistusaega päevast, mil süüdimõistetu asub tegelikult taas vangistust kandma.
3. Neil põhjustel ongi kolleegium seisukohal, et kohtud määrasid A. Antonovi karistuse kandmise alguseks õigesti
4. juuli
5. Samas on ainetu maakohtu otsustus arvata süüdistatava karistusest kantuks
6. oktoobrist 1994 kuni
7. juulini 2021 kantud karistus. Kohtuotsuse täitmisel kõnesoleval konstateeringul sisulist tähendust pole, kuna kohtud on määranud süüdistatava karistusaja alguseks
8. juuli
10. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga ka menetluskulude hüvitamist puudutavas osas, jättes teise astme kohtu asjakohased põhjendid KrMS § 363 lg 4 p 1 alusel kordamata.
11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 1, jätab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu
12. novembri
13. a otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.
14. Kolleegium määras
15. märtsil 2022 kassatsioonimenetluses A. Antonovile osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 129 eurot 60 senti ja arvas selle summa menetluskulu hulka. Kuna kolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb see summa KrMS § 186 lg 2 alusel süüdistatavalt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Eriarvamus: 1-20-8746/46 3