lg 2 p 1,2 järgi ja karistati vangistusega 6 aastat 6 kuud ja 15 päeva.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.02.2015 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 2 kuud ja 11 päeva vangistust) ning mõisteti Dmitri Noskovile liitkaristuseks 7 aastat 8 kuud ja 26 päeva alates 26.04.
lg 2 p 2-1 – mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist;
lg 2 p 7- mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku loata;
lg 2 p 8 – osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas;
Viru Vangla peaspetsialisti S. K 09.03.2022 e-kirjas on kohut teavitatut asjaolust, et D. Noskov on 08.03.2022 Tartu Vanglast ümber paigutatud vangistuse kandmiseks Viru Vanglasse. Ka kinnipeetava iseloomustuse on koostanud Viru Vangla. Tartu Maakohtu 09.03.2022 määrusega saadeti käesolev asi alluvusel lahendamiseks Viru Maakohtule. Dmitri Noskov esitas kohtule motivatsioonikirja. Ta on xxx. Ta on distsiplineeritud inimene ning saab kohustusi täita. Vangla edastas temale töökoha xxx, mille eest makstakse 1,26 eurot kuus. Isik on seisukohal, et temale edastatud töö alandab teda. Tema majanduslik olukord on rahuldav, vabastamisfondis on kolm miinimumpalka. Sugulased kogusid temale raha samuti. Vabaduses hakkab saama xxx. Karistuse kandmise ajal hüvitas ta rahalised nõuded summas 7000 eurot. Teda oodatakse ja teda ollakse valmis abistama. Temal on tütar ja vanemad, soovib neid abistada ja olla kõrval. Motivatsioonikirjale on lisatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Dmitri Noskovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Dmitri Noskovi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung 29.03.2022 kohtuistungil avaldas Dmitri Noskov, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Usub, et suudab mitte tarvitada narkootilisi aineid; hoiduda eemale kriminaalkorras karistatud isikutest; hoiduda kuritegude toimepanemisest. Ta tahab elada normaalset elu. Ta on nõus asuma tööle või võtma ennast arvele töötukassas. Seletas, et teda võetakse tööle, see ei ole probleem. Ta on nõus alluma elektroonilisele valvele ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu, arvestades ka prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et süüdimõistetu Dmitri Noskov ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 2 Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.10.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-8365 tunnistati Dmitri Noskov süüdi
lg 2 p 1,2 järgi ja karistati vangistusega 6 aastat 6 kuud ja 15 päeva.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.02.2015 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 2 kuud ja 11 päeva vangistust) ning mõisteti Dmitri Noskovile liitkaristuseks 7 aastat 8 kuud ja 26 päeva alates 26.04.2018. Dmitri Noskov pani esimese astme kuriteo toime ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad
Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Dmitri Noskov temale mõistetud karistusajast, 7 aastat 8 kuud ja 26 päeva vangistust, ära kandnud 3 aastat 11 kuud ja 3 päeva, mis on rohkem kui pool mõistetud karistusajast ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et D. Noskovi avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.) Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valvega soovib Dmitri Noskov elama astuda xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mille omanik on kinnipeetava isa N N . Korteris elab kinnipeetava isa 3 üksinda. Korteris on olemas kõik eluks vajalik. Elukoha tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Kinnipeetava isa N. Noskov andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks antud aadressil. Positiivsena võib välja tuua, et Dmitri Noskov on karistuse kandmise aja jooksul osalenud erinevates vestlustes. 2019 – 2020 on toimunud vestlused eesmärgiga analüüsida kuritegelikku käitumist ja selle põhjustajaid ning suhtlusringkonna mõju. Ta tunnistas oma kuritegu. 2021.a on toimunud vestlused probleemide lahendamise oskuse arendamiseks, agressiivsuse ja vägivaldse käitumise maandamiseks. D. Noskoviga on läbi viidud vestlused üksikvangistuse võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks. Väärtuslik on see, et Dmitri Noskovil on xxx. Ennetähtaegse vabanemise korral on D. Noskovile garanteeritud töökoht OÜ-s S E . Ettevõte tegeleb ehitustöödega. Dmitri Noskovil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Isiku lähedaste hulka kuuluvad ema, ema elukaaslane, isa, õed, poolõde. Viru Vangla Meditsiiniosakonna andmetel sõltuvusudiagnoosid puuduvad. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Dmitri Noskovi vabanemisjärgsed elutingimused on head, tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, vabaduses tal on töökoht olemas, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. D. Noskovi puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema käitumine vanglas, karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Dmitri Noskovi käitumine vanglas ei olnud seaduskuulekas, kuna tema suhtes kehtivad 12 distsiplinaarkaristust, nendest 10 – allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumise eest, 2 – vangile keelatud eseme eest. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Karistusregistri andmetel on Dmitri Noskovil kolm kehtivat kriminaalkaristust. Reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda. Käesolevalt kannab karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest grupis. Kuriteo toimepanemise peamiseks põhjuseks on majandusliku kasu saamine. Soodusteguriks on kriminaalne suhtlusringkond, kuritegelikku ühendusse kuulumine ja grupi mõju. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.10.2018 otsusest on Dmitri Noskov tunnistatud süüdi
Süüdistuse kohaselt tegeles ta narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega grupis. Kuna nimetatud kuriteo pani D. Noskov toime katseaja kestel, moodustas kohus
lg 2 alusel liitkaristuse Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.02.2015 kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistusega. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.02.2015 otsusega on D. Noskov karistatud kehalise väärkohtlemise ja röövimise eest. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. D. Noskovi käitumine, s.h uue rahvatervisevastase kuriteo toimepanemine katseaja kestel ning distsiplinaarkaristuste olemasolu, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Uute kuritegude toimepanemist võib Dmitri Noskovi puhul soodustada kriminaalse taustaga suhtlusringkond, kellega suhtlemist D. Noskov lõpetada vabatahtlikult ei soovi. Ta suhtleb 4 kirjavahetuse teel kriminaalkorras karistatud isikutega, sh kuriteokaaslastega. Varem ta on mõistetud süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Dmitri Noskov vestlusel avameelne, seltsiv, soovib jätta endast head muljet, juhtida vestlust talle sobivatel teemadel, manipuleeriv. Enda hinnangul tajub hästi situatsiooni, oskab teisi inimesi kuulata. Ta võib kaotada enesevalitsuse, kui ei saa enda tahtmist. Isiku meeleolu ja käitumine muutub märgatavalt, kui tema suhtes tehakse ebasoodsaid, ebapopulaarseid otsuseid. Ta võib käituda agressiivselt. D. Noskov ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Kohus on seisukohal, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud D. Noskovi mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud juhul puuduvad materiaalsed eeldused Dmitri Noskovi tingimisi ennetähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks D. Noskovi ära uue kuriteo toimepanemisest. Ohuprognoos D. Noskovi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu D. Noskov tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Seega jätab kohus süüdimõistetu Dmitri Noskov vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.