← Eesti

1-21-8108/20

Obsah (10)§ 175§ 180§ 126§ 100§ 294§ 288§ 310§ 381§ 306§ 179

1-21-8108 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-8108 (20231701936) Kohtukoosseis kohtunik

§ 175

lg 1 p 1 alusel mõista välja Vjatšeslav Sizovilt kannatanu esindaja tasu 1600 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxx. 7. Mõista Vjatšeslav Sizovilt kannatanu M. M.i kasuks välja viivis kannatanu menetluskulude nõudelt 1600 eurot TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude nõude täieliku tasumiseni. 8.

§ 175

lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Vjatšeslav Sizovilt riigituludesse menetluskuludena isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 20E-AOI0236 kulu summas 84 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 1200 eurot ja esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1635 eurot, kokku 2919 eurot. 9.

§ 180lg 3 4.

lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu vähemalt 243,25 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

  1. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  2. Asitõend – Blu-Ray-plaat, mis asub kriminaaltoimiku juures – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

11. Asitõend – akutrell Makita koos aku ja otsikuga – tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel H OÜ-le.

12. Asitõend – T-särk – tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Vjatšeslav Sizovile.

13. Asitõend – proovid T-särgilt – hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

14. Asitõend – M. M.i võrdlusproov – hävitada

§ 100lg 6 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

2 1-21-8108 EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK
  2. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule
  3. novembril 2021 süüdistusakti üldmenetluses, mille kohaselt Vjatšeslav Sizovi süüdistatakse KarS § 118 lg 1 p 1 ja 2 järgi selles, et
  4. augustil 2020 kella 13.00 ajal Xxxx asuvas H OÜ tootmistsehhi puitmoodulis füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil lõi M. M.it akutrelliga üks kord näkku vasaku silma piirkonda. Kuivõrd Vjatšeslav Sizov lõi ligikaudu 2kg kaaluva akutrelliga, millel oli metallotsik, sihilikult kannatanule näkku, siis möönis ta, et sellise vahendiga näkku lüües võib ta vigastada kannatanu silma ning tekitada mistahes raskusega tervisekahjustusi, s.h eluohtlikuid ja vähemalt neli kuud kestvaid tervisekahjustusi, ning ta pidas raskete tagajärgede saabumist võimalikuks. Vjatšeslav Sizov põhjustas akutrelliga M. M.it näkku lüües tahtlikult kannatanule vasaku silma ülalau ja pisarkanalit läbistava torke-lõikehaava koos vasaku silmamuna vigastusega, silmalaugude nahaaluse verevalumi ja turse, mis on eluohtlik tervisekahjustus, ning nahavigastuse vasakul pool ninaseljal. Kuivõrd silmamuna vigastuse tõttu tuli vasak silm traumajärgselt
  5. oktoobril 2020 proteseerida, põhjustas Vjatšeslav Sizov sama tegevusega tahtlikult kannatanule püsiva nägemise kaotuse vasakust silmast. Kannatanu esindaja esitas tsiviilhagi, milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 30 000 eurot ning varalise kahju hüvitamist summas 173 eurot ning edasiulatuva varalise kahju hüvitamist summas 13 200 eurot.
  6. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et sai nõudest aru, varalise kahju nõude võttis õigeks ning mittevaralise kahju hagiga ei nõustunud ja süüdi end ei tunnistanud. Kohtuvaidlustes taotles prokurör Vjatšeslav Sizovi süüdi tunnistamist KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi ja karistusena mõista talle viis aastat vangistust, mis jätta tingimisi kohaldamata KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 5-aasta pikkuse katseajaga. Kannatanu esindaja jäi tsiviilhagi juurde ning palus süüdistatavalt välja mõista varaline kahju summas 173 eurot, edasiulatuv varaline kahju summas 13 200 eurot ning mittevaraline kahju summas 30 000 eurot. Samuti palus mõista süüdistatavalt välja kannatanu kasuks kannatanu poolt kantud menetluskulud summas 1600 eurot, millelt mõista välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  7. Kaitsja taotles süüdistatava teo ümberkvalifitseerimist KarS § 119 lg 1 järgi ning Vjatšeslav Sizovi karistamist miinimummääras ja karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades jätta karistus täielikult täitmisele pööramata KarS § 73 alusel minimaalse, s.o 1-aastase katseajaga. Tsiviilhagi on põhjendatud vaid varalise kahju ulatuses. Mittevaraline kahju on põhjendamatu, 3 1-21-8108 kuna kannatanu ei ole adekvaatset seletust andnud kuidas on tema üleelamised ja nimetatud summa seotud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  8. Vjatšeslav Sizovile heidetakse ette KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o tervisekahjustuse tekitamine, millega põhjustati oht elule ja kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. Objektiivne süüteokoosseis eeldab selle tuvastamist, et on toime pandud tegu, mis põhjustas tagajärjena kannatanul raske tervisekahjustuse, konkreetselt sellise tervisehäire, mis põhjustas ohu kannatanu elule ja tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. Subjektiivsest küljest peab tegu olema tahtlik, tagajärje suhtes peab isikul olema tahtlus tervisekahjustuse tekitamise suhtes, kuid selles osas, et tegemist on just raske tervisekahjustusega, piisab ka ettevaatamatusest.
  9. Esmalt hindab kohus, kas on tõendatud süüdistuses kirjeldatud Vjatseslav Sizovi tegevus, s.o M. M.i löömine ja selle tagajärjel tervisekahjustuse tekkimine. 5.
  10. Kohus leiab, et löömine ja sellest tingitud vigastus on tõendatud esmalt kannatnau poolt kohtuistungil antud ütlustega. Kannatanu ütlustest nähtub, et tüli tema ja süüdistatava vahel tekkis seetõttu, et
  11. augustil 2020 olles mõlemad Vjatšeslav Sizoviga tööl OÜ-s H Xxxx, tekkis neil sõnelus kohvi joomise teemal. Nimelt ärritas süüdistatavat kannatanu poolt töö ajal kohvi joomine. Vjatšeslav Sizov sisenes akutrell käes moodulisse, kus töötas kannatanu ning asus ebatsensuursete väljenditega süüdistama kannatanut töö ajal kohvi joomises, solvates kannatanut rahvuse pinnalt öeldes, et teie hoholid lähete liiale. Kannatanu käskis süüdistataval lahkuda, lubades vastasel juhul teda lüüa, mille peale süüdistatav ähvardas ise lüüa. Kannatanu, arvates, et teda kohe lüüakse, tegi esimese löögi süüdistatava suunas ning kuna löök oli riivav, siis inertsist kummardus allapoole, misjärel nägi süüdistatava käes olnud akutrelli, mis lendas talle kaarega vasakusse silma. Esimese asjana tundis silmast verd jooksmas. Järgnes rüselus süüdistatavaga, misjärel töökaaslane R. P. tiris neid teineteisest eemale ning süüdistatav lahkus. Kolleeg V. V. toimetas kannatanu haiglasse. 5.
  12. Kohtuistungil süüdistatav keeldus ütluste andmisest ning

§ 294lg 1 alusel avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused.

Süüdistatava ütlused haakuvad kannatanu poolt kirjeldatud sündmuste käiguga. Süüdistatav kinnitas, et teda häiris kannatanu poolt töö ajal kohvi joomine ning läks tema soojakusse talle märkust selle kohta tegema. Varem ei ole märganud, et kannatanu töö tegemise ajal muude asjadega tegeleks. Neil läks omavahel sõneluseks. Ütles kannatanule, et te ukrainlased tulite siia ja võite nüüd ükskõik mida teha. Jätkus sõnaline konflikt töö- ja puhkeaja teemadel, hakkasid ropendama. Kogu vaidluse ajal oli akutrell vasakus käes. Vaidluse ajal käskis ta kannatanul koju minna, kui tööd teha ei viitsi. Selle peale ütles kannatanu, et lööb teda. Süüdistatav vastas „davai“. Kannatanu lõi rusikaga teda näkku, mille peale tõstis automaatselt käe, kus oli akutrell ja lõi kaarega kannatanut näkku. Sellele järgnes rüselus, töökaaslased lahutasid nad. Seejärel suundus süüdistatav tualetti nägu pesema, sealt tagasi tulles nägi kannatanut tehase väljapääsu poole liikumas salvrätik silma peal, sel hetkel viidi kannatanu vist haiglasse. Süüdistataval tekkinud vigastus nähtub Vjatšeslav Sizovi 3. septembril 2020 teostatud isiku läbivaatuse protokollist koos fotodega, 4 1-21-8108 mille kohaselt süüdistatava näol vasaku silma ja nina piirkonnas on kerged sinakas-kollakat värvi nahaalused verevalumid. 5.3. Kannatanu ja süüdistatava ütlusi sündmuse käigu kohta kinnitavad tunnistaja R. P.i ütlused, kes ei näinud küll otseselt löömise hetke, kuid tajus sündmuste kulgu sellisena nagu kannatanu ja süüdistatav seda kirjeldasid, kuna viibis selle toimumise ajal samas soojakus ning kuulis toimuvat pealt. Lisaks avaldas prokurör

§ 288

lg 9 p 3 alusel tunnistaja ülekuulamise protokollist: „mäletan, et Vjatšeslav ütles midagi ukrainlaste kohta ebameeldivat, sest M. on xxxx“. Tunnistaja leidis, et selline lause võis kõlada, hetkel ei mäleta, aga politseis ülekuulamisel mäletas asjaolusid paremini. 5.

  1. Tunnistaja R. L. viibis samuti konflikti ajal soojakus, kuid oma sõnade kohaselt täpselt kannatanu ja süüdistatava jutust aru ei saanud, kuna ei oska piisavalt vene keelt. Mõnedest roppudest sõnadest sai aru. Vestlus kannatanu ja süüdistatava vahel kulges agressiivselt, süüdistataval oli käes akutrell, millega ta elavalt žestikuleeris. Esimesena lõi kannatanu süüdistatavat näkku, misjärel lõi süüdistatav hoogu võttes, sama käega, kus oli akutrell, kaarega tugevalt kannatanut, kes lendas löögist pool oimetuna vastu seina. Koos kolleegiga lahutasid kannatanu ja süüdistatava. 5.
  2. Tunnistaja V. V. töötab samas ettevõttes, kuid konflikti pealt ei näinud, toimetas kannatanu peale sündmust haiglasse ning toimunust kuulis töökaaslaste käest. Teel haiglasse hakkas kannatanul mitu korda halb, pärast oksendas. 5.
  3. Kannatanul vahetult pärast sündmust vigastuste olemasolu kinnitab Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis nr E210113, mille kohaselt M. M.il oli silma- ja silmakoopavigastus, silmakaristus ja –rebend koos silmasisese koe prolapsi (väljalange) või kaoga. Samal päeval teostatud operatsioon. Nähtuvalt epikriisist kirjutati patsient haiglast välja
  4. augustil 2020, kokkuvõttes on märgitud, et arvestades trauma raskust, süvenevat hüpotooniat, prognoos vasaku silma nägemisele ja silmamuna struktuuri säilitamisele puudub. Isiku läbivaatuse protokollist, mis on koostatud
  5. augustil 2020, nähtub M. M.i vasakul silmal plaaster ning piltidelt nähtub ka kriim nina vasakul poolel. Isiku ekspertiisiakti nr 20E-AOI0236 kohaselt võivad sellised tervisekahjustused olla saadud vägivalla toimel –
  6. augustil 2020 löögist ekspertiisiks esitatud akutrelliga näkku vasaku silma piirkonda.
  7. KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on karistatav tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule (p 1); tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime (p 2). Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 32 lg 3 sätestab, et tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse
  8. augusti
  9. a määrusega nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 p 2 kohaselt on tervisekahjustus käesoleva määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Määruse § 8 lg 1 kohaselt on tervisehäire käesoleva määruse tähenduses selline tervisekahjustus, mis seisneb organismi elutegevuse häires, mida hinnatakse sellest paranemise kestuse või üldise püsiva töövõime kaotuse protsendiga. 5 1-21-8108 6.
  10. M. M.ile tehtud isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt, lähtudes
  11. augusti 2002 Vabariigi Valitsuse määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7, on silmamuna läbiv vigastus eluohtlik. Arvestades vasaku silma traumajärgset proteseerimist
  12. oktoobril 2020, on põhjustatud püsiv nägemise kaotus vasakust silmast. 6.
  13. Kohtuistungil ülekuulamisel selgitas ekspert T. P., et M. M.i vigastus oli eluohtlik „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra“ § 7 lg 1 alusel, mille kohaselt on eluohtlik tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Kuna tegemist oli trauma tagajärjel tekkinud silmamuna läbiva vigastusega, siis on silmakoopas otseühendus ka koljuõõnega ja see tekitabki ohtlikkuse võimaluse. 6.
  14. Kohtu hinnangul kinnitavad nii ekspertiisiakt, eksperdi ütlused kohtuistungil kui ka kannatanu ütlused, et Vjatšeslav Sizovi teo tagajärjel tekkis M. M.il tervisehäire, mis oli eluohtlik ning kestab vähemalt 4 kuud.
  15. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et Vjatšeslav Sizovi tegu vastab KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 objektiivsele süüteokoosseisule. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et kannatanu kohtuistungil ja süüdistatava eeluurimisel antud ütlustest lähtudes tegutses Vjatšeslav Sizov M. M.i löömisel tahtlikult, täpsemalt kavatsetult. Süüdistatav sisenes moodulisse ning asus verbaalsesse konflikti kannatanuga, jättes lahkumata isegi siis, kui kannatanu teda vägivalla ähvardusega püüdis ära ajada. Süüdistatav pigem julgustas end lööma sõnades „davai“, hoides enda käes akutrelli ning solvates kannatanut rahvuse pinnalt. Tunnistaja R. L. kirjeldab löögi tugevust sellisena, et kannatanu lendas pool oimetuna löögist vastu seina. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et löögi sooritamiseks võttis süüdistatav hoogu. Seega ei saa rääkida kogemata akutrelliga vehkides kannatanu näo riivamisest. Samuti oli Vjatšeslav Sizovil kannatanule tervisekahjustuse tekitamise tahtlus, sest teise isiku löömisel akutrelliga näkku, põhjustatakse kannatanule eelduslikult kehavigastusi. Küll aga leiab kohus, et süüdistatav ei tegutsenud tahtlusega just raske tervisekahjustuse põhjustamise osas. Arvestades sündmuse asjaolusid, ei ole alust arvata, et Vjatšeslav Sizov pidas löömisel võimalikuks, et ta põhjustab kannatanule raskeid tervisekahjustusi. Samas aga inimese löömisel näkku tugevast materjalist raske esemega, mida akutrell kindlasti on, on objektiivselt võimalik, et kannatanule põhjustatakse ka raskemaid tagajärgi sh eluohtlikke tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et raske tervisekahjustuse tekitamise osas tegutses süüdistatav hooletult KarS § 18 lg 3 tähenduses, s.o süüdistatav ei teadnud võimaliku raske tagajärje saabumisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.
  16. Kuna Vjatšeslav Sizovi tegu on kohtu hinnangul kvalifitseeritav KarS § 118 lg 1 p-de 1, 2 järgi, puudub vajadus analüüsida KarS §-s 119 sätestatud süüteokoosseisu, millele Vjatšeslav Sizovi kaitsja kohtuvaidlustes viitas. KarS § 119 koosseis ei tule kõne alla olukorras, kus süüdistataval tuvastatakse tahtlus KarS § 118 lg 1 p-s 1 ja 2 sätestatud teo osas. 6 1-21-8108 Õigusvastasus ja süü
  17. Järgnevalt kontrollib kohus, kas Vjatšeslav Sizov võis tegutseda hädakaitseseisundis. Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu (vt RKKKo 3-1-1-111-04, p 10).
  18. Puutuvalt võimalikku süüdistatava hädakaitseseisundit seoses kannatanu rusikalöögiga, siis välistab hädakaitseseisundi süüdistatava nõustumine kaklusega. Nimelt on süüdistatav ise eeluurimisel antud ütlustes selgitanud, et tema ja kannatanu vahelise vaidluse ajal hoiatas kannatanu, et lööb teda, millele tema vastas „davai“. Nende sõnadega andis süüdistatav kohtu hinnangul oma nõusoleku kakluseks.
  19. Kohtupraktikas valitseva arusaama kohaselt välistab selline vastastikusel nõusolekul toimuv kaklus hädakaitseseisundi ning hädakaitseseisund tekib kakluse puhul vaid siis, kui üks osalejatest muutub võitlusvõimetuks või soovib kaklust lõpetada (vt RKKKo 3-1-1-26-11, p 16). Seega kuna süüdistatav nõustus sisuliselt kannatanu hoiatusega füüsiliseks vägivallaks ning nendevaheline füüsiline kaklus, toimus sisuliselt mõlema poole nõusolekul ning seetõttu ei olnud käesoleval juhul süüdistatav hädakaitseseisundis.
  20. Eeltoodust tulenevalt tuleb Vjatšeslav Sizov süüdi tunnistada KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi. Karistus
  21. KarS § 118 lg 1 p 1, 2 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Kohus loeb isiku teosüü keskmisest väiksemaks. Vjatšeslav Sizov sooritas vaid ühe löögi ning teo tagajärje subjektiivse külje osas on tuvastatav ettevaatamatus. Kuigi Vjatšeslav Sizov ei tunnistanud end süüdi, siis viimases sõnas ta siiski vabandas kannatanu ees, samuti oli nõus hüvitama kannatanule varalise kahju, mis on kohtu hinnangul käsitatav karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks karistada Vjatšeslav Sizovi vangistusega sanktsiooni alammäära lähedases määras ehk viis aastat.
  22. Võttes arvesse, et süüdistataval on töökoht ning tal ei ole varasemaid karistusi, vabastab kohus Vjatšeslav Sizovi karistuse kandmisest tingimisi KarS § 73 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud irduda kohtupraktikast ning määrata karistusega sama pikk katseaeg s.o 5 aastat, kuivõrd arvestades teo asjaolusid ning seda, et Vjatšeslav Sizovil ei ole varasemaid karistusi, ka ei ole ta toime pannud uusi tegusid pärast talle praeguses kriminaalasjas etteheidetavat tegu, millest on praeguseks möödunud juba enam poolteist aastat. Karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 7 1-21-8108 Tsiviilhagi
  23. Kriminaalasjas on kannatanu esindaja esitanud tsiviilhagi süüdistatava Vjatšeslav Sizovi vastu. Kannatanu palub süüdistatavalt välja mõista varaline kahju summas 173 eurot, edasiulatuv varaline kahju summas 13 200 eurot ning mittevaraline kahju summas 30 000 eurot. 16.

§ 310

lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuste või tervisekahjustuse tekitamisega (punkt 2). VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju tekitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varalise kahju nõue

  1. VÕS § 128 lg-st 2 tuleneb, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
  2. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi temale kuriteo tagajärjel tekitatud varalise kahju hüvitamises kokku summas 13 373 eurot, millest 173 eurot on kannatanu poolt kantud kulu silma klaasproteesi valmistamise eest ning 13 200 eurot on kannatanu poolt tulevikus kantavad kulud silma klaasproteesi valmistamise eest. Kohtule on esitatud ka silmaproteesi maksumust kinnitavad tõendid (tl 83-88).
  3. Vjatšeslav Sizov kinnitas
  4. märtsil 2022 toimunud kohtuistungil, et saab nõudest aru ning kannatanu poolt esitatud varalise kahju nõude võtab õigeks. Ka kaitsja leidis, et varalise kahju osas on tsiviilhagi põhjendatud (tl 7). 20.

§ 381

lg 6 kohaselt lähtutakse kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuste lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuivõrd Vjatšeslav Sizov tunnistas

  1. märtsil 2022 toimunud kohtuistungil kannatanu M. M.i poolt esitatud varalise kahju nõuet, siis tuleb hagi selles märgitud summas täielikult rahuldada ning süüdistatavalt välja mõista ilma, et kohus analüüsiks esitatud hagi sisuliselt. Mittevaralise kahju nõue
  2. VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 127 lg 6 ls 1 sätestab, et kui kahju tekitamine on 8 1-21-8108 kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuste tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
  3. Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. VÕS § 130 lg 2 puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st. tema eeldatavat „valu suurust“ (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  4. oktoobri
  5. a otsus asjas nr 3-2-1-85-08, p 13).
  6. Kannatanu kohtus antud ütlustega on tõendatud, et peale Vjatšeslav Sizovi poolt tehtud lööki viidi ta kolleegi poolt haiglasse, kus talle tehti kaks operatsiooni. Pärast toimunut on elu täielikult muutunud. Isegi praegu, pika aja möödudes, tunneb ebamugavust. Samuti tunneb igapäevaselt ebamugavust oma välimuse pärast. Varasemalt oli hea suhtleja, kuid nüüd hoiab pigem omaette. Silmaproteesi peab vahetama kord kahe aasta tagant, kuna sinna tulevad praod peale ning see tekitab rohkem ebamugavust. Käesoleval ajal peab palju liigseid liigutusi tegema ja hoolikalt vaatama, ei saa kohe panna kokku seda ulatust, mida oleks võinud teha mõlema silma abil. Kord kahe nädala tagant, vahest tihedamini, sõltub tolmust, peab silmaproteesi puhastama, mis on väga ebamugav. Väikse kummist iminapaga peab silma välja võtma, siis silmalaud harali ajama, see on äärmiselt ebamugav. Siis tuleb silma puhastada ja desinfitseerida ning tagasi paigaldada. Algusest olid ka sellest tingitud peavalud. Tunneb end teiste inimeste hulgas koletisena. Alguses ei käinud õues rohkem kui kuu aega, v.a iganädalased arsti juures käigud. Kõige raskem oli näidata moonutatud nägu naisele ja emale. Haiglast tulles ei näinud ema naeratust, vaid ema pisaraid. Siiani teist inimest käteldes ei saa vahemaad paika ning samuti pastakat või kahvlit haarates peab keskenduma. See kõik tekitab igapäevaselt masendust. Kohtu hinnangul on M. M.i elu pöördumatult muutunud ning terve järgneva elu peab noor mees lisaks kohanemisele ühe silmaga nägemisele veel lisaks mitu korda kuus tegelema silmaproteesi desinfitseerimisega, eemaldades ning tagasi pannes silmaproteesi.
  7. Kuna mittevaralise kahju hüvitised peavad olema sarnastel asjaoludel võrreldavad, tuleb arvestada ka sellega, milliseid hüvitisi on sarnastel asjaoludel kohtupraktikas välja mõistetud. Riigikohtu õigusteabeosakond on
  8. aastal koostanud kohtupraktika analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes
  9. aastal.“ Analüüsile lisatud tabelist nähtub, et kriminaalasjades jäi raske kehavigastuse tekitamisena kvalifitseeritud (KarS § 118) kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitised aastatel 2014–2016 vahemikku 420 eurot kuni 50 000 eurot. Näiteks mõistis kohus 9 1-21-8108 kriminaalasjas nr 1-15-9878 kannatanule mittevaralise kahju hüvitise summas 10 000 eurot. Kannatanule löödi pudeliga pähe, millest tekkisid näovigastused ja hilisemad armid, mis vajasid kosmeetilist operatsiooni. Kriminaalasjas nr 1-14-1413 mõistis kohus kannatanule mittevaralise kahju hüvitise summas 7 000 eurot. Kannatanule löödi jalaga näkku ja tal tekkis peatrauma ja ninaluu murd. Kriminaalasjas nr 1-16-10548 mõistis kohus kannatanule 10 000 euro suuruse hüvitise. Kannatanut löödi pea piirkonda, millega põhjustati kannatanule pikaajaline teadvusehäire, peaajupõrutus ja kannatanu jäi 100% töövõimetuks. 20 000 euro suuruse hüvitise mõistis kohus olukorras, kus kannatanu kaotas katkise pudeliga löömise tagajärjel ühe silma (kriminaalasi nr 1-14-1335) ja 50 000 euro suuruse hüvitise olukorras, kus alaealist kannatanut korduvalt väärkoheldi, millega tekitati talle eluohtlik kehavigastus (kriminaalasi nr 1-15-1189).
  11. aastal tegi Riigikohus „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018-2020“ kohtupraktika kordusanalüüsi. Nimetatud analüüsi kohaselt oli raske tervisekahju tekitamise korral suurim väljamõistetud hüvitis 15 000 eurot ning väiksem 300 eurot.
  12. Kriminaalasjas 1-18-7683 rahuldas kohus täielikult kannatanu nõude ja mõistis süüdistatavalt 15 000 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks. Süüdistatav lõi kannatanut ühe korra vastu paremat silma, põhjustades kannatanule tervisekahjustuse kestvusega vähemalt neli kuud. Süüdistatava tegevuse tagajärjel kaotas kannatanu löögi saanud silmast hiljem täielikult nägemise. Sealjuures on oluline märkida, et kannatanu sooviski sellist hüvitist, ehk kohtul ei olnudki võimalik suuremat hüvitist välja mõista.
  13. Samuti rahuldas kohus kriminaalasjas 1-19-1399 kannatanu nõude täielikult ning mõistis süüdistatavalt 2000 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks. Süüdistatav lõi kannatanut rustikaga vastu silma ja lõuga, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja süüdistatav lõi teda paaril korral jalgadega kehasse. Kannatanul oli näoskeleti luude murd ja silma trauma, mille tagajärjel kaotas kannatanu sellest silmast nägemise. Kuivõrd kannatanu ise hindas oma mittevaralise kahju suuruseks 2000 eurot, siis puudus kohtul võimalus mõista välja suuremat kahju.
  14. Riigikohus on selgitanud, et kuna mittevaralise kahju hüvitise suurused peavad vastama ühiskonna heaolu üldisele tasemele, on mõistetav, et väljamõistetud hüvitis ületab mõnevõrra kohtute osutatud aastatetaguse kohtupraktika analüüsis märgitut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  15. oktoobri
  16. a otsus asjas 1-16-5540, p 31). Statistikaameti andmetel oli
  17. aastal brutokuupalk 1221 eurot,
  18. aastal 1310 eurot,
  19. aastal 1407 eurot, 2020 aastal 1448 eurot ning 2021 aastal 1548 eurot (vt https://www.stat.ee/et/avastastatistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk). Kohtu hinnangul annab keskmine brutokuupalga tõus indikatsiooni ühiskonna heaolu kasvust ja raha väärtuse muutusest.
  20. Kohus arvestab, millist mõju on tekitatud tervisekahjustused kannatanu elule avaldanud. Ekspertiisiakti nr 20E-AOI0236 kohaselt diagnoositi M. M.il tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide andmetel
  21. augustil 2020 vasaku silma ülalau ja pisarkanalit läbistav torke-lõikehaav koos vasaku silmamuna vigastusega, silmalaugude nahaalune verevalum ja turse.
  22. augustil 2020 teostatud isiku läbivaatuse protokolli andmetel sedastatud lisaks täpsustamata nahavigastus näo piirkonnas vasakul pool ninaseljal. Lähtudes
  23. augusti 2002 10 1-21-8108 Vabariigi Valitsuse määrusest nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7, on silmamuna läbiv vigastus eluohtlik. Arvestades vasaku silma traumajärgset proteseerimist
  24. oktoobril 2020, on põhjustatud püsiv nägemise kaotus vasakust silmast. Ekspert T. P. selgitas kohtuistungil, et kannatanule on põhjustatud püsiv nägemise kaotus vasakust silmast. Kuna tegemist on trauma tagajärjel tekkinud silmamuna läbiva vigastusega, siis on silmakoopas otseühendus ka koljuõõnega ja seetõttu tegemist eluohtliku vigastusega. Seega peab kannatanu terve oma järgneva elu arvestama ebamugavusega, mida talle puudu olev silm tekitab. Ainuüksi kirjeldust silmamuna puhastuse protseduurist on raske kuulata, aga kannatanu peab seda protseduuri kordama terve elu iga kahe nädala tagant. Kohtu hinnangul on usutav, et ühe silma puudumine on noorele mehele vaimselt raske. Ehkki kannatanu seisund on praeguseks parem, ta käib tööl, siis lõplik paranemine on võimatu ning tema tervisekahjustus jääb tema elu edasi mõjutama. Tema elukvaliteet on ilmselgelt langenud. Samuti nähtub asja materjalidest, et süüdistatav ei pidanud vajalikuks peale toimunut kannatanu ees isegi vabandada ehkki nad töötavad endiselt samas firmas ning soovi korral oleks see lihtsasti teostatav olnud. Süüdistatava vabandus kõlas esmakordselt kohtuistungil süüdistatava viimases sõnas.
  25. Eeltoodud asjaoludel, võttes mh arvesse varasemat kohtupraktikat ja ühiskonna heaolu taset, aga ka seda, kuidas põhjustatud tervisekahjustus on kannatanu elu mõjutanud, on kohtu hinnangul kannatanule välja mõistetav mõistlik mittevaralise kahju hüvitis summas 30 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 127, § 128 lg 5, § 134 lg-te 2 ja 5 alusel süüdistatavalt välja mittevaralise kahju hüvitise summas 30 000 eurot. Menetluskulud 31.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud muuhulgas valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

  1. Kannatanu M. M.i esindaja jurist Vladimir Makarov taotles kannatanu kasuks õigusabikulude summas 1600 eurot ning lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses välja mõistmist. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad menetluskulud kannatanu konsulteerimisest, dokumentidega tutvumisest, tsiviilhagi koostamisest, toimikuga tutvumisest, kohtuistungitel osalemisest ja kohtuvaidlusteks ettevalmistamisest. Kokku on M. M.ile osutatud õigusabi 13,5 tunni ulatuses, tunnihind 100 eurot tund ilma käibemaksuta. Riigikohus on aktsepteerinud mõistliku suurusega tunnihinnana maksimaalselt 140 eurot, millele lisandub käibemaks (vt nt RKKKo 1-172359/122 p 70, RKKKo 1-19-2585/57 p 10). Kannatanu esindaja taotleb õigusabikulude välja mõistmist kannatanu kasuks 1600 euro ulatuses koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul on taotletav summa 1600 eurot põhjendatud ning mõistab selle summa süüdistatavalt kannatanu kasuks välja. 11 1-21-8108 32.
  2. Kannatanu esindaja on taotlenud VÕS § 113 alusel kannatanule menetluskulude hüvitamise täitmisega viivitamise eest viivise väljamõistmist. Taotluse kohaselt arvestada viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 32.
  3. VÕS § 113 lg 1 ls 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 ls 1 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 32.
  4. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  5. jaanuari ja
  6. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 32.
  7. Alates
  8. juulist 2016 on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär olnud 0,00% (vt https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Seega on VÕS § 113 lg 1 alusel kohaldatav intressimäär 8% aastas (0,00% + 8%). 32.
  9. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatav Vjatšeslav Sizovilt kannatanu M. M.i kasuks välja viivise alates kohtulahendi jõustumisest kannatanu menetluskulude nõudelt 1600 eurot TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude nõude täieliku tasumiseni. 33.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks mh riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu. Kriminaalasjas tehtud isiku kohtuarstliku ekspertiisi (20E-AOI0236) kulu on 84 eurot. Seega tuleb Vjatšeslav Sizovilt välja mõista ekspertiisikulu summas 84 eurot. 34.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks ka määratud kaitsjale makstud tasu.

Vjatšeslav Sizovi määratud kaitsjale Liis Suik on kohtueelses menetluses välja mõistetud tasu 324 eurot ning kohtumenetluses 876 eurot. Seega on käesolevas menetluses määratud kaitsja tasu kogusummas 1200 eurot, mis kuulub välja mõistmisele süüdistatavalt. 35. Samuti kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha väljamõistmine.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 2,5 kuupalga alammäära. Seega on sundraha 1635 eurot. 36.

§ 175

lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 tuleb menetluskulu kokku summas 2919 eurot välja mõista süüdistatavalt. 37.

§ 180

lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ning süüdistatavalt välja mõistetud tsiviilhagi suurust, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine süüdistataval ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas

§ 180

lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude 12 1-21-8108 hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub Vjatšeslav Sizovil ühes kuus tasumisele vähemalt 243,25 eurot. Asitõendid 38.

§ 126

lg 3 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1), muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale (p 2) ning väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber (p 4).

§ 100

lg 11 kohaselt sündmuskohale õiguspäraselt jäetud jälgede välistamise eesmärgil võib kannatanu, tunnistaja või muu isiku daktüloskopeerida ja võtta temalt DNA-proovi. Lg 6 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel isiku daktüloskopeerimisel saadud andmeid ei kanta riiklikusse sõrmejälgede registrisse ega andmekogusse ABIS või kustutatakse nimetatud registrist ja andmekogust kohe pärast võrdlusuuringu läbiviimist. Riiklik ekspertiisiasutus tagastab võrdlusmaterjali menetlejale koos ekspertiisi- või uuringuaktiga. Käesoleva paragrahvi alusel kogutud võrdlusmaterjal hävitatakse kriminaalasja lõpetamisel, süüteo aegumisel või kohtuotsuse jõustumisel. Võrdlusmaterjali hävitab menetleja, kelle valduses on võrdlusmaterjal hävitamise ajal. Hävitamine fikseeritakse kirjalikult ning hävitamist kinnitav dokument lisatakse toimikusse. 39. Käesoleva kriminaalasja materjalide juures asuv Blu-Ray plaat jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Akutrell Makita koos aku ja otsikuga tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel H OÜ-le.

Vjatšeslav Sizovi T-särk tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Vjatšeslav Sizovile.

Proovid T-särgilt hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

M. M.i võrdlusproov hävitada

§ 100lg 6 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Aulike Salo kohtunik Heli Just rahvakohtunik Kairi Kruus rahvakohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.