järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust.
lg 2 alusel suurendati temale mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 18.06.2006 otsusega muuhulgas
p 4 alusel mõistetud liitkaristuse ( 20 aastat) vangistust ärakandmata osa 11 aasta 8 kuu ja 25 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 11 aastat 9 kuud ja 25 päeva vangistust. Tallinna Ringkonnakohus jättis 9.09.2014 otsusega Harju Maakohtu 5.06.2014 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Harju Maakohtu 5.06.2014 otsus jõustus Riigikohtu 8.12.2014 määrusega. 7.01.2015 ja 12.01.2015 edastas Tartu Vangla seoses 1.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatustega kohtule lahendamiseks küsimuse, kas Võidu Rõõmussaare suhtes esinevad
lg 2 nimetatud alused tema karistuse vähendamiseks või karistusest vabastamiseks. Harju Maakohus jättis 17.02.2015 kohtumäärusega Võidu Rõõmussaarele 5.06.2014 Harju Maakohtu otsuse alusel
järgi mõistetud üksikkaristuse ning temale
lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse muutmata ning mõistetud karistusest vabastamata. Käesoleval ajal kannab Võidu Rõõmussaar karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaeg algas 5.06.2014 ja lõpeb 30.03.2026. 19.04.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Võidu Rõõmussaare isikliku toimiku, otsustamaks Võidu Rõõmussaare vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta Võidu Rõõmussaare ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Võidu Rõõmussaar ei soovi enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei toeta Võidu Rõõmussaare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused V.Rõõmussaar kannab vanglakaristust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt
lg-le 2 tahtliku esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Võidu Rõõmussaar esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud
§-s 76 lg 2 p 2 sätestatud formaalne eeldus Võidu Rõõmussaare vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima 2
Rõõmussaare ennetähtaegse vabastamise kuriteo asjaolud, süüdimõistetu isik ja käitumine karistuse kandmise ajal, samuti tema vabanemisjärgsed elutingimused. Vangla iseloomustuse kohaselt süüdimõistetul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Ajavahemikul 01.09.2009 kuni 21.06.2010 omandas V.Rõõmussaar Tallinna Tööstushariduskeskuses kutsehariduse aiandus (abiaedniku) erialal ja ajavahemikul 01.09.2008 kuni 22.06.2009 kutsehariduse keevitaja erialal. Vanglas töötab V.Rõõmussaar majandusabitöödel. Ajavahemikul 04.03.2014 kuni 26.06.2014 on V.Rõõmussaar läbinud sotsiaalprogrammi 12 sammu "Sinu valik". Lisaks on kinnipeetavaga läbiviidud vestluseid viha juhtimise ja agressiivsuse teemadel. Kinnipeetava mõtteviis on pigem pessimistlik ning ta ei taha vabaneda, kuna vabaduses ei oota teda keegi. Kinnipeetaval puudub motivatsioon muutusteks. Vabanedes elukoht puudub. V.Rõõmussaare puudub tugivõrgustik ning puuduvad andmed võimaliku töökohta kohta vabanemisel. 04.04.2022 K-Raha seisuga on kinnipeetaval vabanemisfondis 225 eurot ning tasumata nõudeid 2821 eurot. Kohus peab positiivseks süüdimõistetul kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, osalemist kutseõppes ja sotsiaalprogrammides, samuti majandusabitöödel töötamist. Vaatamata eeltoodule kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles V.Rõõmussaare positiivselt iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. V.Rõõmussaare äärmiselt negatiivselt iseloomustavateks asjaoludeks, mis räägivad vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisele vastu, on isiku varasem elukäik ja toimepandud kuriteo asjaolud. Isiklikus toimikus olevatest kohtulahendite väljatrükkidest ja karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on V.Rõõmussaarel käesoleval ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust. V.Rõõmussaar on 18.10.2006 Pärnu Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud
p 4 järgi ja karistatud vangistusega 20 aastat,
järgi süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega 3aastat,
järgi süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega 6 kuud,
lg 1 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega 6 kuud.
lg 1 sätteid kohaldades loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti V.Rõõmussaarele 20 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti karistusest eelvangistuses viibitud aja arvelt kantuks 7 kuud ja 17 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 19 aastat 4 kuud ja 13 päeva vangistust. Karistusaja algust arvati alates 18.10.2006. Isiklikus toimikus olev Pärnu Maakohtu 18.10.2006 otsus on vormistatud üksnes resolutiivosana. Kohus tutvus Kohtute Infosüsteemi vahendusel kriminaalasja nr 1-06-10597 18.06.2006 kohtuistungi protokolli, millest nähtuvalt süüdistati V.Rõõmussaart oma elukaaslaste tapmises, isa peksmises, isale kuuluvate hoonete (lauda ja aida) põlema panemises, tekitades kannatanule varalist kahju xxxxxxxxxxxxxxx ning kannatanule kuulunud vallasvara varastamises 6400 krooni väärtuses. Seega oli V.Rõõmussaar teatud eluetapil kuritegelikult äärmiselt aktiivne ja vägivaldne. Kandes Pärnu Maakohtu 18.10.2006 otsusega mõistetud karistust pani V.Rõõmussaar vanglas toime uue kuriteo, mille eest teda karistati Harju Maakohtu 5.06.2014 otsusega. Kohtuotsusest nähtuvalt Harku ja Murru Vangla Harku Vangistusosakonna meditsiiniosakonna isolaatorkambris peksis Võidu Rõõmussaar samas kambris viibinud kinnipeetavat, lüües teda 3
Seega ka elukoha puudumine välistab V.Rõõmussaare tingimisi ennetähtaegse vabastamise. V.Rõõmussaare ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. V.Rõõmussaare puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada endiselt suureks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.