lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud.
§-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel suurendati M. Pallole mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 31.07.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 2 kuud vangistust võrra ning M. Pallole mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud vangistust.
§-de 74 lg 5 ja 69 lg-te 1, 3 alusel asendati M. Pallole mõistetud vangistus 1 aasta 11 kuud üldkasuliku tööga 690 tundi, mille tegemise ajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
Pallot üldkasuliku töö tegemise ajal alluma käitumiskontrollile ning täitma
lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja
Kohtuotsus jõustus 20.11.
lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. M.Pallo on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud
§-s 76 lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. 2
lg 4 kohaselt välistab M.Pallo ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt M.Pallol puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 06.07.2021 määrati kinnipeetav tööle majandusabitöölisena (13.07.2021 – 13.07.2022). 2021 aasta sügisel osales ta sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“, kuid katkestas programmi. Kinnipeetav on raske puudega vanaduspensionär. M.Pallo tugivõrgustikku kuulub poeg, kes aitab kinnipeetaval rahadega majandada. M.Pallo väitel annab ta pensionipäeval raha poja kätte, kes ostab talle söögi, sest muidu jooks ta raha maha. Seega on isikul probleeme majandusliku toimetuleku oskusega. M.Pallo vabanemisjärgne elukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus peab positiivseks M.Pallo õiguskuulekat käitumist ja majandustöödes osalemist vanglas ning elukoha olemasolu ja poja toetust vabaduses. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles M.Pallo positiivselt iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. M.Pallo isiklikus toimikus olevate kohtulahendite väljatrükid tõendavad, et M.Pallo omab kahte kehtivat kriminaalkaristust - ühel korral on teda karistatud ähvardamise ja kahel korral kehalise väärkohtlemise eest. Seega pole õigusvastane käitumine M.Pallo puhul juhuslikku laadi. Süüdimõistetule on korduvalt antud võimalusi viibida vabaduses ja näidata, et see on tema puhul sobiv karistuse kandmise viis. Tartu Maakohtu 31.07.2018 otsusega ei pööratud M.Pallole mõistetud vangistust tingimisi täitmisele ja allutati ta käitumiskontrollile. Vaatamata sellele pani süüdimõistetu katseajal toime uue kuriteo. Ka Tartu Maakohtu 4.11.2020 otsusega mõistetud liitkaristus 1 aasta ja 11 kuud vangistust asendati üldkasuliku tööga 690 tundi, mh keelati süüdimõistetul alkoholi tarvitamine. Vaatamata juba kriminaalhooldusametniku tehtud hoiatustele varasemate rikkumiste eest jätkas M.Pallo alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Tartu Maakohtu 19.04.2021 määruse sisust nähtub, et kuigi üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumist süüdimõistetule rikkumisena ette ei heidetud, oli tal kogu kohtuotsuse täitmise aja vältel probleeme üldkasuliku töö ajakavadest kinnipidamisega (süüdimõistetu avaldas rahuolematust nii pakutava töö kui talle koostatud ajakavade suhtes). M.Pallo ei mõistnud käitumiskontrolli nõuete ega üldkasuliku töö ajakavade kõrvalekaldumatu täitmise vajadust. Kohtu arvates ei ole seni vanglas viibitud aeg (ligi 1 aasta) süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Oma varasema käitumisega on M.Pallo näidanud, et õiguskuulekas elu vabaduses ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Mart Pallo tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Kuritegude toimepanemine alkoholijoobes ja alkoholi tarvitamise keelu korduvad rikkumised viitavad süüdimõistetu kalduvusele alkoholiga liialdada. Et ta vabaduses aeg-ajalt alkoholiga 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.