Obsah (6)
§ 424§ 65§ 76§ 120§ 121§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-20-1366 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär
§ 424
lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 3 kuud.
§ 65lg 2 alusel suurendati V.
Näppile mõistetavat karistust, s.o 1 aasta 3 kuud vangistust Tartu Maakohtu 5.03.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud vangistust võrra ning V. Näppile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 15.09.
- Käesoleval ajal kannab V.Näppi karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 12.10.2020 ja lõpp 12.04.
- Tartu Maakohtu 21.09.2021 määrusega jäeti V. Näppi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 11.04.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule V.Näppi isikliku toimiku, otsustamaks uuesti V.Näppi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta V. Näppi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu V. Näppi soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei toeta V. Näppi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused V. Näppi kannab vanglakaristust teise astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt
§ 76
lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Valeri Näppi teise astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusest, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud
§-s 76 lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks tingimisi enne tähtaega vanglast. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
§ 76
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et V. Näppi tuleb vangistusest 2
(5)tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.
§ 76
lg 4 kohaselt välistavad V.Näppi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja eelnev elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt Valeri Näppil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. V.Näppi on erinevatel perioodidel töötanud vangla tööhõives majandusabitöödel. Alates 10.01.2022 töötab soodustuse korras xx-s xx xxxxxxx. Alates 30.11.2021 kannab karistust avavanglas. Samuti on V.Näppi läbinud aktiivselt osaledes 2021 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning struktureeritud vestlused pere- ja paarisuhte vägivalla teemadel. Vabanemisel on V.Näppil võimalik elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vangla kinnitusel kuuluvad V. Näppi lähivõrgustikku ema, 2 õde, elukaaslane ja neli last, kellega suhted on head. Suhtlus on jätkunud ka vangistuses viibides. 17.03.2022 seisuga on Tartu Vangla andmetel kinnipeetaval haginõudeid summas 4985,75 eurot, vabanemisfondis 1037,73 eurot. Kinnipeetaval kindel vabanemisjärgne töökoht puudub. Õiguskuulekas käitumine vanglas, osalemine vangla tööhõives ja sotsiaalprogrammis ning vestlustes, lähedaste toetus, elukoha ja töökoha olemasolu iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Süüdimõistetu kinnitusel on tal vabanemise korral võimalik töötamist jätkata praeguses töökohas xx-s xx xxxxxxx. Kuigi vangla iseloomustuses pole seda kinnitatud, ei sea kohus süüdimõistetu väidet siiski kahtluse alla. Asjaolu valguses, et ta nimetatud tööandja juures juba töötab, on eluliselt usutav, et V.Näppi saab töötamist jätkata ka vabanemise korral. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles V.Näppi positiivselt iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Vangla iseloomustuse kohaselt on V.Näppi kriminaalkorras karistatud 13 korda ja ta kannab kuuendat reaalset vangistust. Asjaolu, et ta on ka varem korduvalt reaalset vangistust kandnud, ei eitanud kohtuistungil ka süüdimõistetu ise. V. Näppi isiklikus toimikust olevatest kohtulahenditest tuleneb, et V. Näppil on käesoleval ajal siiski üksnes 2 kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab V. Näppi liitkaristust vägivallakuritegude (sh xxxxxxxxxxx korduva kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise) eest ning mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest. Tartu Maakohtu 5.03.2019 otsuse tunnistati V.Näppi süüdi
§ 120
lg 1 ja
§ 121lg 2 p 2,3 järgi ning karistati liitkaristusega 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
Mõistetavast karistusest kuulus koheselt ära kandmisele 3 kuud vangistust ning ülejäänud osa ei pööratud täitmisele tingimusel, et Valeri Näppi 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Vaatamata šokivangistusele jätkas V.Näppi käitumiskontrollile allutatuna alkoholi tarvitamise keelu ja käitumiskontrolli nõuete rikkumisega. Lisaks pani katseajal toime uue kuriteo – joobes juhtimine. Eelnev osutab sellele, et nii kriminaalhooldus kui ka lühiajaline šokivangistus ei ole olnud mõjus isiku kuritegelikult teelt eemale hoidmisel. V. Näppi on vabaduses jätkanud eriliigiliste kuritegude toimepanemist lühikeste ajavahemike järel, ta on kuriteo toime pannud katseajal ning teda ei ole uute kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud muuhulgas šokivangistuses viibimine ja hirm ülejäänud karistuse täitmisele pööramise ees. Kuna tegemist on varem korduvalt vanglakaristust kandnud isikuga, puudub alus arvata, et seni vanglas viibitud aeg oleks süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Oma varasema käitumisega on V. Näppi näidanud, et õiguskuulekas elu ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Kohtul 3
(5)puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik vaid juhul, kui esineks suur tõenäosus arvata, et Valeri Näppi hoidub edaspidi kuritegude toimepanemises, s.o tema vabastamine ei kujutaks ohtu ühiskonnale. Valeri Näppi varasema elukäigu valguses see nii ei ole. Varasema käitumise valguses jääb süüdimõistetu poolt kohtuistungil antud lubadus elada edaspidi õiguskuulekalt siiski paljasõnaliseks. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab V. Näppi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Vangla iseloomustuses on viidatud V.Näppi pikaaegsele alkoholi tarvitamise harjumusele. Kuritegude toimepanemine alkoholijoobes ja katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine viitab V.Näppi kalduvusele alkoholiga liialdada. Vangla kinnitusel V.Näppi enda arvates alkoholi tarvitamine ei ole tema igapäevast elukorraldust mõjutanud ning sõltuvust ta ei tunnista. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et tema probleemid on tekkinud siiski alkoholi pärast, kuid edaspidi ei saa ta enam tervise tõttu alkoholi tarvitada. Kohtuistungil avaldatu annab alust järeldusele, et süüdimõistetu hoiakutes on toimunud muutused ja see iseloomustab teda positiivselt. Ent arvestades V. Näppi varasemat suhtumist alkoholi, pole kohus veendunud, et ta vanglast vabanedes alkoholi tarvitamise lõpetaks. V. Näppi on küll vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisi treening“, kuid see ei garanteeri asjaolu, et ta ka vabaduses alkoholi ei tarvita. Motivatsioon kaineks eluviisiks on tekkinud vanglas, kus süüdimõistetu on alkoholist eemal nö sunnitult. Tema arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet mõnuaineid saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, alkohol on lihtsasti kättesaadav, võib kõik kiiresti muutuda ja V. Näppi võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. Seega ei ole suure tõenäosusega senine vangistuse pikkus ja toimunud sekkumised avaldanud kinnipeetavale loodetud mõju. V. Näppi senise käitumise valguses (alkoholijoobes olles kuritegude toimepanemine, kriminaalhoolduse ajal korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine) esineb kohtu hinnangul jätkuvalt väga suur oht, et V. Näppi jätkab vabaduses alkoholijoobes olles kuritegude toimepanemist. V.Näppi on küll viidanud asjaolule, et tervislik olukord ei võimalda tal edaspidi enam alkoholi tarbida. Kohtule on eelneva töökogemise pinnalt teada, et kahetsusväärselt sageli pole inimestel alkoholi tarvitamisega jätkamist takistanud tervise halvenemine ega arsti ettekirjutused. Suur uute kuritegude toimepanemise ja käitumiskontrolli nõuete rikkumise oht teeb kaheldavaks vabastamisel määratava katseaja edukuse. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Valeri Näppi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. V. Näppi puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada suureks. Kohtu arvates on ka vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks V. Näppi positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. Seoses V.Näppi kohtuistungil avaldatuga, mille kohaselt eelmisel korral nii vangla kui prokuratuur V.Näppi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist toetasid, kuid nüüd arusaamatult enam mitte, märgib kohus järgmist. Tõepoolest on õige süüdimõistetu tähelepanek, et eelmises V.Näppi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise menetluses toetasid tema vabastamist nii Tartu Vangla kui menetluses 4
(5)osalenud abiprokurör M.Pärn. Käesolevas menetluses ei toeta süüdimõistetu vabastamist vangla ega menetluses osalev prokurör I.Laas. Nõustudes süüdimõistetuga jääb ka kohtule tegelikult selline arvamuste muutus arusaamatuks. Prokurörid pole eelmises ega käesolevas menetluses pidanud vajalikuks oma arvamust pikemalt põhjendada, vaid on üksnes nõustunud Tartu Vangla seisukohaga. Kui võrrelda eelmisel korral s.o 16.07.2021 koostatud ja käesolevas menetluses s.o 17.03.2022 vangla koostatud iseloomustuses toodut, ei ole kohtu arvates samuti selgelt välja loetav, miks vangla oma seisukohta on muutnud. Süüdimõistetu on jätkuvalt käitunud vanglas laitmatult, täitnud täitmiskava, lisandunud pole midagi negatiivset, pigem positiivset – süüdimõistetut on usaldatud iseseisvalt liikuma väljaspoole vanglat. Isegi uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsendid on küllaltki sarnased (üldine varasemas iseloomustuses 35%, praegu 41 %, vägivallakuriteo puhul 47% ja praegu 45%). Tõsi küll, üldine kuriteo toimepanemise protsent on mingil põhjusel küll suurenenud, kuid samas on vähenenud vägivaldse kuriteo toimepanemise protsent. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlustes kohtud nendest protsentidest tegelikult ei lähtugi ja nii toimib kohus ka käesoleval juhul. Ka vangla ja prokuratuuri seisukohad pole kohtule siduvad. Seega vangla ja prokuratuuri vastuoluline käitumine ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt määravat tähendust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)