← Eesti

2-21-11880/28

Obsah (6)§ 84§ 91§ 95§ 93§ 96§ 80

Tsiviilasi nr 2-21-11880 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Kohtuotsuse tegemise aeg 18. aprill 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21

) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

§ 84lg 1 p 2 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud.

§ 91

lg 1 kohaselt isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.

§ 95

esimese lause kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.

§ 93

lg 1 sätestab, et isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.

  1. Vaidlust ei ole selles, et kostjal tekkis pärast hageja sündi kahtlus oma isaduses ning pooled on arutanud isadusetesti tegemise vajalikkuse üle. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi XX.XX.XXXX DNA ekspertiisiakti nr XXX (tlk 42) kohaselt M. P. ei saa olla K. P. bioloogiline isa. 2
  2. Seega arvestades poolte poolt avaldatut ning kohtule esitatud tõendeid, on kohtus leidnud tõendamist, et K. P. ei põlvne M. P. 13.

§ 96

ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 80lg 1 näeb ette, et kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased.

Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. 14. Antud juhul on leidnud tuvastamist, et kostja ei ole hageja isa, seega ei saa kostjal olla ka hageja ees ülalpidamiskohustust

§ 96mõtte kohaselt.

  1. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus K. P. hagi M. P. vastu elatise väljamõistmiseks rahuldamata ja rahuldab M. P. vastuhagi K. P. vastu isaduse vaidlustamiseks. MENETLUSKULUD
  2. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
  3. Arvestades asjaolusid ning seda, et seaduse kohaselt on elatise nõudes hagejaks alaealine laps, leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud menetluskulud TsMS § 164 lg 1¹ teise lause kohaselt jätta poolte endi kanda, kuna vastaspoole kulude väljamõistmine oleks antud asja asjaoludel alaealise lapse suhtes äärmiselt ebaõiglane. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.