) § 372 lg 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning avaldus on õiguslikult perspektiivitu. Hagi on esitatud põhjusel, et tsiviilasjas nr 2-18-18871 on kohus 12.03.2020 määruses määranud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, kuid hagejal on tekkinud tsiviilasja nr 2-2-18-18871 menetluse käigus menetluskulud. Maakohus leidis, et avaldaja ei saa nõuda tsiviilasjas nr 2-18-18871 tekkinud menetluskulude hüvitamist kahjuhüvitisena uues menetluses olukorras, kus kohus määras jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul vaidlustab hageja sisuliselt tsiviilasjas nr 2-18-18871 määratud menetluskulude jaotust, kui palub kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista menetluskulu, mis tsiviilasja nr 2-18-18871 kohaselt peaks olema hageja enda kanda. Kui hageja ei nõustunud menetluskulude poolte endi kanda jätmisega ja oli seisukohal, et kostja peaks need hagejale hüvitama, oli tal võimalus esitada Harju Maakohtu 12.03.2020 määruse peale menetluskulude jaotuse osas määruskaebus. Määruskaebus
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb
lg 2 alusel tühistada ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 6. Maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tuginenud
lg-le 2, märkides, et viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus juhib esmalt tähelepanu, et maakohtu osundatud säte, millele tuginedes maakohus avalduse menetlusse võtmisest keeldus, on tegelikkuses sätestatud
Lisaks ei nõustu kolleegium maakohtuga selles, et avaldajal ei ole
lg 2 punkti 2 tähenduses esitatud avaldusega võimalik taotletud eesmärki saavutada.
Avaldaja on kaebuses õigesti osundanud, et tsiviilasjas nr 2-18-18871, mille esemeks oli avaldaja 24.11.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamine, olid menetlusosalisteks avaldajad ja Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu juriidilise isikuna kahes juhatuse koosseisus – registrikaardile kantud juhatuse liikmed ja vaidlustatud üldkoosolekul juhatusse valitud liikmed, sh puudutatud isik. Avaldaja on kaebuses õigesti leidnud, et seega ei saanud avaldaja juhatuse üks koosseis tsiviilasjas nr 2-18-18871 esitada menetluskulude nõuet 3 2-21-13885 avaldaja juhatuse teise, s.o vaidlustatud koosseisu kui iseenda vastu. Eeltoodut arvestades on põhjendamatu maakohtu seisukoht, mille kohaselt pidanuks avaldaja juhul, kui ta leidis, et puudutatud isik pidanuks temale kulud hüvitama, vaidlustama tsiviilasjas nr 2-18-18871 määratud menetluskulude jaotust määruskaebuse esitamisega. Praeguses asjas esitatud nõude sisu on puudutatud isiku kui korteriühistu liikme õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamine. Riigikohus on selgitanud, et
lg 11 ei välista teises asjas kantud menetluskulude kui õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas (RKTKo) nr 3-2-1-18-15, p 14). Seega ei välista
lg 11 avaldaja tsiviilasjas nr 2-18-18871 tekkinud menetluskulude kui kahju hüvitamise nõuet puudutatud isiku vastu ja seda sõltumata maakohtu määratud menetluskulude jaotusest. 9. Ringkonnakohus selgitab, et jaotatud ja välja mõistetud menetluskulud võivad siiski olla sellise hilisema kahjunõude sisuks, mille hüvitamist menetluskulude kandmiseks kohustatud pool saab nõuda võlaõigusseaduse, aga ka nt äriseadustiku kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel (vt V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga „Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne“, lk 765). Ka on Riigikohus kinnitanud selliste kahjunõuete esitamise võimalust (vt Riigikohtu määrus tsiviilsjas (RKTKm) nr 2-17-16389). Õiguskirjanduses on eristatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel hüvitatavaid kulusid, millele vastab protsessuaalne kulude hüvitamise nõue ja materiaalõiguslikku kulude hüvitamise nõuet kahju hüvitamise eriliigina, millisel juhul toimub menetluskulude väljamõistmine põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi (vt V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga „Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne“, lk 765). 10.
lg 11 ei välista ka nende menetlusega seotud kulude hüvitamise nõude esitamist VÕS § 115, § 127 jj alusel kahju hüvitamise üldises korras, mille hüvitamine ei toimu tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätestatud eriregulatsiooni kohaselt (vt V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga „Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne“, lk 834). Sellisteks kuludeks on ka seaduses sätestamata kohtueelse menetluse kulud, nt tasu esindaja osutatud õigusabi eest enne hagi või avalduse ettevalmistamist ja koostamist – sellise kulu hüvitamist saab nõuda kahjuna üldistel alustel (VÕS § 115 lg 1 või § 1043 koosmõjus § 128 lg-ga 3, vt RKTKo nr 3-2-1-84-14, p 24, samuti selles viidatud RKTKo nr 3-2-1-138-10, p-d 26–27 ja 29). Eelmärgitut arvestades on avaldaja määruskaebuses õigesti osundanud maakohtu poolt tähelepanuta jäänud asjaolule, et avaldaja kahju üheks osaks on ka kohtueelselt tekkinud õigusabikulud seoses 24.11.2018 üldkoosoleku kokkukutsumisega, milliste kulude hüvitamist ei saanuks avaldaja nõuda tsiviilasjas nr 2-18-18871. 11. Ülaltoodud põhjendustel on maakohus põhjendamatult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, tühistab maakohtu määruse ning saadab asja maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. 12. Kuivõrd maakohus on vaidlustatud määrusest nähtuvalt käsitlenud avaldaja kahjunõuet nii hagina kui ka avaldusena, tuleb maakohtul avalduse menetlusse võtmise otsustamisel võtta selge seisukoht ka selles, kas avaldaja avaldust tuleb asja sisu järgi käsitada avalduse või hagina. Juhul kui kohus leiab, et avaldaja on ekslikult esitanud avalduse, mida tuleks menetleda hagina, peab maakohus seda avaldajale selgitama ning määrama
13.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada 4 2-21-13885 määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.