lg 1,
lg 2 p 4 ja
lg 1 järgi.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel mõisteti kogumis Viru Maakohtu 07.12.2020 otsusega mõistetud karistusega liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 29 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 04.11.2020 s.o 1 päev vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda 08.01.
lg-le 2 tahtliku esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksei Kuznets esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Aleksei Kuznets on andnud nõusoleku alluda vabanemise korral elektroonilisele valvele. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksei Kuznetsil vabanemise korral võimalik elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx. Tegemist on rehabilitatsioonikeskusega 2
§-s 76 lg 2 p 1 sätestatud formaalsed eeldused Aleksei Kuznetsi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamuse ja süüdistatava motivatsioonikirjaga, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Aleksei Kuznets tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata.
lg 4 kohaselt välistab Aleksei Kuznetsi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt Aleksei Kuznetsil distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdimõistetu on olnud majandustööga hõivatud 13.04.2021 – 13.07.2021 ja töötab ka käesolevalt alates 13.10.2021. Alates 16.02.2022 osaleb sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammis „12 sammu“. Aleksei Kuznets on omandatud riigikeele tase A1 ja alates 01.10.2021 õpib riigikeelt A2 tasemel. Aleksei Kuznetsi lähivõrgustikku kuuluvad tema vanemad, vend ja poeg, kellega kinnipeetaval on lähedased suhted. A.Kuznets on avaldanud, et vabanemisel soovib tööle minna xxxxxxx kuuluvasse firmasse, kuid viimane ei ole nõustunud A.Kuznetsit tööle võtma. Seega puudub A.Kuznetsil vabaduses töökoht. K-raha andmetel on seisuga 28.02.2022 A.Kuznetsil tasumata rahalisi nõudeid summas 22 582,13 eurot, vabanemisfondis on 78,97 eurot. Õiguskuulekas käitumine vanglas, programmides ja tööhõives osalemine, elukoha olemasolu vabaduses ning lähedaste toetus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Ka iseloomustab teda positiivselt soov vabanemise korral minna rehabilitatsiooniprogrammi, kus tegeletakse uimastisõltlaste ravi ja rehabilitatsiooniga. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles Aleksei Kuznetsi positiivselt iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Karistusregistri väljavõttest (tl 14-16) ja isiklikust toimiku olevatest kohtulahendite koopiatest nähtuvalt on Aleksei Kuznetsil 3 kehtivat kriminaalkaristust. A.Kuznets on Viru Maakohtu 30.09.2016 otsusega süüdi tunnistatud joobes juhtimise eest, vägivallatsemises võimuesindaja 3
MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 30.09.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 29 päeva. Harju Maakohtu 12.08.2021 otsusega tunnistati A.Kutznets süüdi võõra vallasasja äravõtmises, omavolilise kasutamise ja rikkumise eest ning mõisteti uus liitkaristus. Seega on süüdimõistetule kord juba antud võimalus viibida vabaduses ja näidata, et see on tema puhul sobiv karistuse kandmise viis. Aleksei Kuznets pani aga käitumiskontrollile allutatuna toime uusi kuritegusid. Aleksei Kuznetsi suhtumine varasematesse karistustesse ja ka temale antud võimalusele kanda karistust vabaduses on olnud ükskõikne. Aleksei Kuznets ei viibi vangistuses esmakordselt, vaid vangla kinnitusel kolmandat korda. Kohus pole veendunud, et süüdimõistetu on just käesoleva vangistuse ajal teinud vajalikud järeldused ja käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Aleksei Kuznetsi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksei Kuznets narkootiliste ainete tarvitaja. Et ta on narkosõltlane ja just narkosõltuvuse tõttu kuritegusid toime pannud, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Narkosõltuvus suurendab oluliselt uute kuritegude toimepanemise ohtu. Aleksei Kuznetsi kohtuistungil avaldatu kohaselt soovib ta vabanemise korral oma narkosõltuvusega tõsiselt tegeleda - minna rehabilitatsiooniprogrammi ning tegeleda sõltuvusprobleemiga. Seega on süüdimõistetu käesolevaks ajaks teadvustanud endal narkosõltuvuse probleemi olemasolu ja vajaduse seda ravida. Muutus süüdimõistetu hoiakutes iseloomustab kahtlemata teda positiivselt. Ent asjaolude valguses, et Aleksei Kuznets ei ole narkootiliste ainete tarvitamisest varem suutnud hoiduda, ei ole eriti veenev Aleksei Kuznetsi istungil avaldatud soov edaspidi narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda. Motivatsioon kaineks eluviisiks on süüdimõistetul tekkinud vanglas, kus ta on narkootilistest ainetest eemal nö sunnitult. Tema arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet mõnuaineid saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, kus erinevad mõnuained on lihtsasti kättesaadav, võib kõik kiiresti muutuda ja Aleksei Kuznets võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksei Kuznets ka 2020 viibinud mõned kuud rehabilitatsioonikeskuses, samuti läbinud aastatel 2011 ja 2017 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja 2018 „Õige hetk“. Narkootilisite ainete tarvitamisega ja kuritegude toimepanemisega jätkamine osutab asjaolule, et rehabilitatsioonikeskuses viibimine ja programmid ei ole avaldanud soovitud mõju. Kohus ei ole veendunud, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine, elektroonilise valve kohaldamine ja erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks. Perekond ja lähedaste toetus oli Aleksei Kuznetsil olemas ka varem, kuid ta jätkas sellegipoolest narkootikumide tarvitamist ja pani toime kuritegusid. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Aleksei Kuznetsi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.