Obsah (5)

§ 50855§ 50857§ 50856§ 4897§ 337

1-22-1302 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-1302 Kohtukoosseis Sten Lind, O

§-s 4897 sätestatud nõuded tagaselja otsuse tunnustamise ja täitmise kohta. Praegusel juhul ei ole otsusesse märgitud, kas ja kuidas on U. Kärnerit otsusest teavitatud. Kuivõrd U. Kärner kinnitas istungil otsuse kättesaamist ning seda, et ta teadis, et tal on võimalik otsust edasi kaevata, kuid ei soovinud seda teha, siis võikski prokuröri hinnangul sellest lähtuda. Maakohtu määrus

1. Harju Maakohus tunnistas
2. aprilli 2022 määrusega U. Kärneri suhtes tehtud Leedu Vabariigi Vilniuse Ringkonnakohtu
3. mai 2021 otsuse täitmise mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta Eesti Vabariigis lubatavaks. Maakohus leidis, et otsuse tunnustamise üldtingimused

§ 50855lg-te 1 ja 3 ning § 50856 lg 1 järgi on täidetud.

Kuritegu, milles U. Kärner Leedu Vabariigis süüdi mõisteti, on Eesti Vabariigis karistatav KarS § 424 lg 1 järgi ning selle eest võib karistuseks määrata rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Lisakaristusena on KarS § 50 lg 3 alusel võimalik juhtimisõiguse äravõtmine kolmest kuust kuni kolme aastani. Seega vastab U. Kärnerile mõistetud karistus, s.o põhikaristusena rahaline karistus ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, olemuslikult karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusele. Maakohus leidis, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine vastab alternatiivse mõjutusvahendi mõistele Euroopa Liidu Nõukogu raamotsuse nr 2008/947/JSK tähenduses. Raamotsuse artikkel 2 punkti 4 kohaselt on alternatiivne mõjutusvahend karistus, millega määratakse kohustus või juhis, välja arvatud vabadusekaotuslik karistus, vabadust piirav meede või rahaline karistus.

§ 50857

p 7 näeb võimaliku meetmena ette kohustuse vältida kontakte konkreetsete esemetega, mida on kasutatud või mida süüdimõistetud isik võib tõenäoliselt kasutada kuriteo toimepanemiseks. Eelnimetatu on seostatav juhtimisõiguse 2 1-22-1302 äravõtmisega, sest sõiduki juhtimine on kontakt konkreetse eseme ehk sõidukiga. Juhtimisõiguse keeld on isikule pandud kohustus sõiduki juhtimisest hoiduda ning nimetatud seadusesätte mõistes tähendabki see, et juhtimisõiguse äravõtmisega on isikule pandud kohustus vältida kontakti konkreetsete esemetega (sõidukid), mida ta on kasutanud kuriteo, s.o joobes juhtimise, toimepanemiseks. Kohus märkis, et täidetud on ka

§ 50856lg 1 tingimused, kuna U.

Kärneri elukoht on Eestis xxx Maakohus leidis, et

§-s 50858 loetletud kohtuotsuse tunnustamist ja määratud järelevalve teostamist välistavaid ja piiravaid asjaolusid ei esine. U. Kärner selgitas kohtuistungil, et talle edastati Leedu Vabariigi kohtuotsus ning teda teavitati õigusest otsus edasi kaevata, kuid ta ei soovinud seda õigust kasutada. Ka ei esine muid

§-s 50858 otsuse tunnustamisest ja määratud järelevalve teostamist välistavaid ja piiravaid asjaolusid. Määruskaebus

1. U. Kärner esitas Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja Leedu Vabariigi Vilniuse Ringkonnakohtu otsuse temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas tunnustamata jätmist. U. Kärner leiab, et teda ei ole tema suhtes tagaselja tehtud otsusest nõuetekohaselt teavitatud ja temalt võeti kohtulahendi vaidlustamise õigus. Ta märgib, et ta ei olnud Leedus toimunud kohtuistungi ajast teadlik. Ta ei olnud kohtukutset kätte saanud ega teadnud, millal ja kus istung toimub. Kutse saamisel oleks ta kindlasti istungile läinud. Ta sai küll kohtult kirja, kuid kuna see oli leedu ja vene keeles, ei saanud ta kirja sisust aru. Ta ei võtnud seda kirja isiklikult vastu ega andnud ka allkirja. Tema mäletamist mööda sai ta kirja lugeda neli nädalat hiljem ning kirja saamise ajaks oli kaebetähtaeg juba möödunud. U. Kärner leiab, et kuna ta ei saanud õigeaegselt kohtukutset ja otsuse kohta tehtud teadet, oli tema kaebeõigus välistatud. Teate kohesel saamisel oleks ta kohtuotsuse vaidlustanud, hiljem oli ta sunnitud olukorraga leppima. U. Kärneri väitel ütles ta Harju Maakohtu istungil, et ta ei soovinud edasi kaevata, sest läks prokuröri suunavatest ja nõudlikest küsimustest tingituna närvi ning vastas lakooniliselt ei või ja. Tal ei ole varem kriminaal- ega väärteokaristusi olnud, mistõttu peab karistust esmakordse rikkumise eest liiga rangeks. Ta oleks soovinud motiveeritud kohtuotsusest näha, miks talle kohaldati samaaegselt pikaajaline juhtimisõiguse äravõtmine ja trahv 2500 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Määruskaebuse argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
3. U. Kärner vaidleb Leedus mõistetud karistuse tunnustamisele vastu väitega, et ta ei saanud Leedus kriminaalasja arutamisel osaleda ega otsust vaidlustada. 3 1-22-1302 Selle kohta, et U. Kärner oleks kohtuistungile kutsutud, ei ole tõesti andmeid. Seevastu U. Kärneri väide, et ta ei saanud kohtuotsust vaidlustada, on vastuolus tema enda maakohtu istungil antud kinnitusega, et talle saadeti kohtuotsus ja ta oleks saanud selle vaidlustada, kuid ei soovinud. U. Kärneri väitel andis ta maakohtus selliseid ütlusi põhjusel, et prokuröri suunavad ja nõudlikul toonil esitatud küsimused ajasid ta segadusse. Ringkonnakohtu hinnangul maakohtu istungi protokoll seda väidet ei toeta. Protokollist ei nähtu, et prokurör oleks kuidagi U. Kärnerit survestanud. Protokollis toodud küsimused näitavad, et nii prokurör kui ka kohus soovisid saada selgust, kas U. Kärnerit oli kuidagi istungile kutsutud, kas ta sai kohtuotsuse ning kas tal oli tema teada võimalik otsuse peale edasi kaevata. Prokurör uuris, kas U. Kärner teadis, et tema suhtes oli otsus tehtud. Sellele vastuseks selgitas U. Kärner ise, ilma et teda oleks kuidagi suunatud, et selle kohta tuli kiri. Seejärel esitas prokurör küsimusi selle kohta, millal kiri tuli ja kas U. Kärner oleks saanud otsuse peale edasi kaevata. Küsimusele kirja saamise aja kohta ei osanud U. Kärner vastata, samas kinnitas ta, et tal oli võimalik otsuse peale kaevata. Ta tunnistas, et ei kasutanud õigust edasi kaevata. Suunavana võib mõista prokuröri täpsustavat küsimust, kas U. Kärner ei kasutanud kaebeõigust põhjusel, et ei soovinud otsust vaidlustada. Samas on aru saada, et prokurör soovis saada selgust, miks U. Kärner otsust ei vaidlustanud, ja U. Kärneril oleks olnud võimalik selgitada, mis põhjusel ta otsust ei vaidlustanud. Selle, kas U. Kärner sai otsuse kätte ja kas tal oleks olnud võimalik otsus vaidlustada, küsis üle ka kohtunik. Neile küsimustele vastates kinnitas U. Kärner üle, et ta sai otsuse kätte ning ta ei vaidlustanud seda, kuigi see oleks olnud võimalik. Kohtu küsimusele vastates selgitas U. Kärner, et ei vaidlustanud otsust, sest aktsepteeris karistust.
4. Tagaselja tehtud otsuse tunnustamine on lubatud kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 4897 lg 1 p-des 1–4 sätestatud tingimustel.

§ 4897

lg 1 p 1 ütleb, et tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine on lubatud, kui on kindlaks tehtud, et menetlusosalist isikut teavitati kohtulikust arutelust ning sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule.

§ 4897

lg 1 p 3 kohaselt on tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine on lubatud, kui isik ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

§ 4897

lg-st 1 ei selgu, kas p-des 1–4 sätestatud tingimused on kumulatiivsed või alternatiivsed. Arvestada tuleb aga, et kõnealune regulatsioon põhineb Euroopa Liidu Nõukogu raamotsusel nr 2008/947/JSK. Raamotsuse siduv laad tähendab, et liikmesriigi kohus peab tõlgendama riigi õigust tunnustatud tõlgendusmeetmete võimaluste piires nii, et see oleks kooskõlas raamotsusega ja saavutatav tulemus oleks kooskõlas selle eesmärgiga (Euroopa Kohtu 28. juuli 2016 otsus asjas C 294/14 PPU, p 32, 33). Raamotsuse nr 2008/947/JSK artikli 11 lõike 1 punkt h käsitab tingimusi selgelt alternatiivseina, kasutades sidesõna „või“. Sellest tulenevalt tuleb ka

§ 4897

lg 1 p-des 1–4 sätestatud tingimusi käsitada alternatiivsetena, st otsuse tunnustamine on lubatud, kui täidetud on vähemalt mõni neist tingimustest. 4 1-22-1302 Kuna U. Kärner kinnitas maakohus, et ta oli talle mõistetud karistusest teadlik ega soovinud otsust vaidlustada, on

§ 4897lg 1 p 3 tingimus täidetud ja Vilniuse Ringkonnakohtu 25.

mai 2021 tagaselja tehtud otsuse täitmine on lubatav. 8. Eeltoodust tulenevalt ei lükka määruskaebuse väited maakohtu järeldusi ümber. Seetõttu jätab ringkonnakohus

§ 337lg 1 p-st 1 ja §-st 390 juhindudes Harju Maakohtu 8.

aprilli 2022 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 5