← Eesti

2-21-18253/33

Obsah (9)§ 535§ 539§ 701§ 5391§ 534§ 477§ 219§ 172§ 180

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-18253 Määruse kuupäev Tartu, 13. juuni 2022. a Kohtukoosseis Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kai Kullerkupp ja Kaupo Paal Kohtuasi SIHTASU

) § 534 lg 1). Esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused on täidetud. Puudutatud isiku esindaja võttis tellimuse vastu

  1. novembril 2021 kell 14.17 ning kuulas puudutatud isiku haiglas ära
  2. novembril
  3. Esindaja peab puudutatud isiku õiguste kaitsmisel käituma vastutustundlikult. Puudutatud isiku esindaja võttis õigusabi tellimuse vastu ja kuulas puudutatud isiku ära pärast esialgseks õiguskaitseks määratud 4-päevast tähtaega. Kuigi maakohus määras puudutatud isikule esindaja ainult 26 minutit enne tahtest olenematu ravi pikendamist, ei olnud maakohtul võimalik teha seda varem. Pikendamise taotluse ja esialgse õiguskaitse määrusega määratud ravi lõpu vahele jäi alla kuue tunni, mille jooksul pidi maakohus käima puudutatud isiku viibimiskohas ja kuulama ta ära, kujundama oma seisukoha, määrama talle vajaduse korral esindaja ning koostama pikendamise määruse ja toimetama selle avaldajale ja puudutatud isikule kätte enne
  4. novembrit 2021 kell 15.
  5. Kui maakohus oleks määranud esindaja varem, ei oleks esindaja arvamus eelduslikult selle aja jooksul jõudnud maakohtuni. Kuigi maakohus oleks võinud kaaluda esindaja määramist enne avaldaja esialgse õiguskaitse pikendamise taotluse esitamist, ei olnud tal

§ 535lg 2 teise lause järgi sellist kohustust.

Puudutatud isiku väide, mille kohaselt saab eeldada, et piisav oleks pikendada puudutatud isiku tahtest olenematut ravi 14 päevani, on oletuslik. Ravi on pikendatud kuni vajaduse äralangemiseni ning avaldajal on

§ 539

lg 3 järgi kohustus teavitada kohut, kui tema arvates ei ole isikut vaja kinnises asutuses hoida kohtu määratud tähtaja lõppemiseni, ning vajaduse äralangemisel ravi lõpetada. Avaldaja seisukoha järgi ei ole ravivajadus ära langenud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Puudutatud isik palub nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt määras maakohus puudutatud isikule esindaja alles 26 minutit enne esialgse õiguskaitse pikendamist, mis ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Puudutatud isiku esindaja võttis ülesande vastu pärast esialgse õiguskaitse pikendamist. Selliselt ei olnud esindajal võimalik enne esialgse õiguskaitse pikendamist oma seisukohta esitada. Maakohus oleks pidanud määrama esindajale seisukoha esitamise tähtaja kellaajaliselt või määrama esindaja juba enne seda, kui avaldaja esitas esialgse õiguskaitse pikendamiseks arsti arvamuse.
  2. Avaldaja ei ole määruskaebuse kohta seisukohta avaldanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb kooskõlas

§ 701lg-ga 3 tühistada.

Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus, millega pikendati puudutatud isikule rakendatud esialgse õiguskaitse tähtaega 40 päevani. Määruskaebus rahuldatakse. 12. Kui

§ 535

lg 1 kohaselt on esindaja määramise tingimused täidetud, ei tohi kohus isiku esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamist otsustada ilma isikule esindajat määramata. Kuigi kinnisesse asutusse paigutamise menetlus on suunatud eelkõige isiku enda tervise kaitsmisele, riivatakse sellega oluliselt isiku vabadusõigust ja kehalise puutumatuse õigust. Seda eripära arvestades ei saa selles menetluses jätta valikuliselt rakendamata puudutatud isiku kaitseks mõeldud menetluslikke garantiisid (mh määrata puudutatud isikule õigel ajal esindaja) ainuüksi 3

(5)2-21-18253 kaalutlusel, et lõpptulemus võinuks olla sama ka nende garantiide kohaldamise korral (vt ka Riigikohtu
  1. novembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5865/32, p 14.2). Isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses talle esindaja määramise eesmärk on tagada isiku õiguslik ärakuulamine, kuna isiku arusaamisvõime ja tahte väljendamine võib olla piiratud.

§ 535

lg 3 järgi peab esindaja isikuga, kelle kinnisesse asutusse paigutamist menetletakse, isiklikult kohtuma ja ta ära kuulama kohtuniku juuresolekuta. See kohaldub ka esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamise otsustamise korral (

§ 5391

lg 1 esimene lause koostoimes

§-dega 534 ja 535). Esindaja isiklik kohtumine isikuga peab tagama, et kohtuni jõuaks igakülgne vajalik teave kohtuasja õigeks lahendamiseks. Kui isikule ei määrata esindajat õigel ajal, ei ole tal võimalik välja selgitada isiku kinnisesse asutusse paigutamist mõjutavaid elulisi asjaolusid ega kontrollida, kas isiku kinnisesse asutusse paigutamise PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud. Ringkonnakohtule määruskaebuses antav teave PsAS § 11 lg 1 eelduste olemasolu või puudumise kohta ei ole eelduslikult võrdsustatav teabega, mida tulnuks anda maakohtule, sest puudutatud isiku tervislik seisund võib olla vahepeal muutunud (vt ka Riigikohtu

  1. novembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5865/32, p 14.3). Seega peab maakohus määrama isikule esindaja nii, et esindaja saaks esitada oma seisukohad esialgse õiguskaitse pikendamise menetluses maakohtus ning kohus saaks neid arvestada. Kui maakohus määrab puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja vahetult enne esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise otsustamist, mistõttu esindajal ei ole võimalik enne esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamist täita temal lasuvaid kohustusi, rikub maakohus oluliselt menetlusõiguse norme (vt ka Riigikohtu
  3. novembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5865/32, p-d 14 ja 14.1; Riigikohtu
  5. aprilli
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-11920/32, p 11.2). Maakohus määras puudutatud isikule esindaja
  7. novembril 2021 ning pikendas esialgset õiguskaitset samal päeval vahetult pärast seda. Kuna maakohus pikendas esialgset õiguskaitset vahetult pärast isikule esindaja määramist, mistõttu ei olnud esindajal võimalik enne esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamist isikuga isiklikult kohtuda, teda ära kuulata ning esitada kohtule seisukohta isiku kinnisesse asutusse paigutamise kohta, rikkus maakohus tähtaega pikendades oluliselt menetlusõiguse normi. Eeltoodust tulenevalt tuleb määrus tühistada.
  8. Kolleegium rõhutab, et esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamise otsuse tegemise ajaline piiratus ei õigusta puudutatud isikule õigel ajal esindaja määramata jätmist. Tagamaks kinnisesse asutusse paigutamise menetluses isiku õiguste kohane kaitse, peavad ka nii avaldaja kui ka puudutatud isiku esindaja, samuti riigi õigusabi korraldama kohustatud Eesti Advokatuur suhtuma puudutatud isiku õiguste tagamiseks oma ülesannetesse hoolsalt ja vastutustundlikult. Avaldajal tuleb esitada esialgse õiguskaitse kohaldamise tähtaja pikendamise taotlus kohtule esimesel võimalusel (mh nt koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega), kui enne

§ 534

lg 5 esimeses lauses sätestatud nelja päeva pikkuse esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaja möödumist saab eeldada, et isik vajab pikemat ravi. Kui avaldaja on esitanud tähtaja pikendamise taotluse juba koos esialgse õiguskaitse rakendamise taotlusega, kuid isik terveneb

§ 534

lg 5 esimeses lauses sätestatud ajal, on avaldajal mh võimalik tähtaja pikendamise taotlus tagasi võtta (

§ 477lg 6).

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 18 lg 1 esimese lause kohaselt nimetab advokatuur kohtu määruse alusel riigi õigusabi osutava advokaadi viivitamata.

§ 219

lg 5 teise lause kohaselt tagab advokatuur tema nimetatud advokaadi osavõtu menetlusest. Advokatuuriseaduse § 641 lg 2 kohaselt peab advokatuuri juhatus tagama riigi õigusabi katkematu korralduse ja osutamise ning riigi õigusabi 4

(5)2-21-18253 mõistliku kättesaadavuse. Riigi õigusabi korraldus ja osutamine loetakse katkematuks ja mõistlikult kättesaadavaks, kui kõikidel päevadel on tagatud menetlustoimingute õigeaegseks läbiviimiseks vajalikus arvus riigi õigusabi osutavate advokaatide nimetamine ning nimetatud advokaatide poolt õigeaegselt menetlustoimingutel osalemine. Kolleegium leiab, et advokatuur peab riigi õigusabi osutava advokaadi nimetajana ja tema menetlusest osavõtu tagajana kontrollima mh, et kiireloomulise ülesande täitmiseks määratud advokaat on määramisest teadlik, sh tellimuse riigi õigusabi täitmiseks vastu võtnud, ning asunud riigi õigusabi korras ülesandeid täitma. RÕS § 18 lg 1 teise lause järgi on Eesti Advokatuuri nimetatud advokaat kohustatud asuma viivitamata riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevuse selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes. Riigi õigusabi tellimuse vastu võtnud advokaat peab tegema kõik endast oleneva, et ta saaks edastada kohtule oma seisukoha isiku kinnisesse asutusse paigutamise kohta enne esialgse õiguskaitse tähtaja möödumist. Juhul kui esindajal ei ole põhjendatud juhul võimalik oma ülesandeid täita selliselt, et kohus saaks asja lahendada seaduses sätestatud tähtaja jooksul, tuleb esindajal ülesande vastuvõtmisest keelduda ja sellest advokatuuri kohe teavitada, et advokatuur saaks viivitamatult määrata esindaja, kes ülesanded vajaliku aja jooksul täidab. Kolleegium leiab, et oma kohustuste viivitamatuks täitmiseks võib puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldada pärast puudutatud isikuga kohtumist ja tema ärakuulamist kohtule oma seisukoha puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamise kohta mh telefoni, e-posti vms sidevahendi kaudu, st nt suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 14. Puudutatud isiku menetluskulud kõikides kohtuastmetes jäävad

§ 172lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.

Puudutatud isikule Riigikohtus riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu ja kulude hüvitamise taotluse lahendas kolleegium

  1. aprilli
  2. a määrusega.
  3. Riigikohus vabastas puudutatud isiku
  4. jaanuari
  5. a määrusega määruskaebuselt kautsjoni tasumisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja

§ 180lg 1 p 1). (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.