Tsiviilasi nr 2-21-7194 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2022. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-7194 Tsiviilasi Mxxx

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta Mxxx Vxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Mxxx Vxxxxxxxx(ik xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post: xxxxxxxxxxxxxxx@gmail.com) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul (Mxxx Vxxxxxxxx) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. mail).
4. Mxxx Vxxxxxxxx esitada kord kuue

§ 173

): 2 Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 11. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 02.06.
2. a määrusega välja Mxxx Vxxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Oksana Kutšmei.
3. Pankrotihaldur esitas 16.01.
4. a kohtule taotluse võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks.
5. Tartu Maakohtu 27.01.
6. a määrusega kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja.
7. 16.04.
8. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused: 1) lõpetada Mxxx Vxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus

§ 158

lg 4 alusel raugemise tõttu; 2) kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 0,16 eurot (halduri tasu väljamaksmisega seotud ülekandetasu); 3) määrata halduri tasu suuruseks 523,91 eurot, millele lisandub käibemaks 104,78 eurot, kokku 3 628,69 eurot ja mõista see välja pankrotivarast (pankrotihalduri tasu palun määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei); 4) vabastada pankrotihaldur Oksana Kutšmei Mxxx Vxxxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest pärast

§-s 146 nimetatud väljamaksete tegemist; 5) otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

1. Kohus avaldas 19.04.
2. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Mxxx Vxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 05.05.
3. a maksta kohtu deposiiti 1000 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud.
4. Võlausaldajate üldkoosoleku poolse usaldusisiku nimetamise ettepaneku saamiseks korraldas pankrotihaldur 28.04.
5. a Mxxx Vxxxxxxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku. Võlausaldajate üldkoosolekule mitte ühtegi võlausaldajat ei ilmunud. Koosolekul viibinud võlgnik avaldas soovi täita usaldusisiku kohustusi ise.
6. Kohus kuulas Mxxx Vxxxxxxx ära ja selgitas talle nii võlgniku kui usaldusisiku kohutusi ja kohustustest vabastamise menetluse sisu ja tagajärgi. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 8.

Pankrotimenetluses puudus realiseeritav vara. 9. Pankrotimenetluse käigus laekus pankrotivarasse 628,84 eurot. Raha laekus Mxxx Vxxxxxxx (pankrotis) poolt pensioni II sambast raha väljavõtmise tulemusena. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 10.

Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud vara pankrotivarast välistamise nõudeid. Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid.

1. Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava täiendava elatise nõudeid.
2. Pankrotimenetluses ei ole massikohustusi tekkinud.
3. Pankrotimenetluse kulude katteks ei ole pankrotivarast väljamakseid tehtud.
4. Pankrotivarasse kuuluvad rahalised vahendid summas 628,85 eurot on hoiustatud kontol EE951010010502651018 SEB Pank AS-s. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 15.

Pankrotivara vähesuse tõttu ei ole võlausaldajale jaotiste alusel väljamakseid tehtud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 4) 16.

Ei ole. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 17.

Realiseeritav pankrotivara puudub ning muud oodatavad laekumised teadaolevalt puuduvad. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja kohtuvaidlustest (

§ 162lg 2 p 6, p 8) 18.

Haldur teostas pankrotivara valitsemise käigus järgmiseid toiminguid: - võlgniku konto väljavõtte ja võlgniku kohta tehtud registerpäringute tulemustega tutvumine võlgniku varalise seisu kindlakstegemiseks ja vara tagasinõudmise ja/või tagasivõitmise võimaluste väljaselgitamiseks; - võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine; - võlausaldajate nõudeavalduste analüüs; 4 - võlausaldajate üldkoosoleku korraldamine ja võlausaldajatega suhtlemine; võlausaldajate esialgase nimekirja koostamine ja selle võlausaldajatele tutvustamine; võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamine; lõpparuande koostamine ja selle kohtule esitamine. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Jrk nr Võlausaldaja Rahuldamata nõude summa eurodes kohtutäitur Jane Rumjantseva (isikukood 47108102747) kohtutäitur Aive Kolsar 2 (isikukood 47506036523) kohtutäitur Jaanika Pajuste 3 (isikukood 46704192734) AS SEB Liising (registrikood 4 10281767) Eesti Vabariik (Maksu- ja 5 Tolliameti kaudu, registrikood 70000349) Aktiva Finants OÜ (rk 6 10746479) Kokku 1 Kontonumber/viitenumber EE102200221016601227 Saaja: Jane Rumjantseva Selgitus: Mxxx Vxxxxxx, ik xxxxxxxxxxx EE911010010124098017 Saaja: Aive Kolsar Selgitus: Mxxx Vxxxxxx, ikxxxxxxxxxxxx EE881010010124433012 Saaja: Jaanika Pajuste Selgitus: Mxxx xxxxxxx, ikxxxxxxxxxxxx EE251010002006428001 Selgitus: Mxxx Vxxxxxx, ik xxxxxxxxxxx 113,27 89,33 76,64 2387,61 4454,96 EE351010052031000004 / 02440891 Selgitus: Mxxx Vxxxxxx, ik xxxxxxxxxxx 5134,31 EE147700771000526428 Saaja: Julianus Inkasso OÜ Selgitus: Mxxx Vxxxxxx, ik xxxxxxxxxxx 12 256,12 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 19.

Haldur ei ole antud pankrotimenetluses hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 9) 20.

Kohtukulud puuduvad. 21. Vajalike kulutuste prognoositavaks suuruseks on 0,16 eurot. Kulu on seotud halduri tasu väljamaksmisel tasumisele kuuluva ülekandetasuga. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163lg 5) 22.

Võlgniku maksejõuetuse peamisteks põhjuseks on õigusvastane käitumine. Võlgnik on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Võlgnikul on 4454,96 eurot ulatuses menetluskulude nõudeid, neljas kriminaalasjas tehtud kohtuotsused (1-13-4659, 1-16-5687, 1-16-11457 ja 1-18-6137). Võlgniku maksejõuetus süvenes veel täiendavalt ka üle jõu käivate rahaliste kohustuste võtmise tõttu. Olemasolevate andmete kohaselt muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks 2010. aastal. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 23.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Oksna Kutšmeiga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning MxxxxVxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

1. Kohus avaldas 19.04.
2. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus MxxxxVxxxxxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 05.05.
3. a kohtu deposiiti 1000,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et MxxxxVxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 5 25.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 26. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

27.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Oksana Kutšmei vabastada pankrotihalduri kohustusest Mxxx Vxxxxxxx pankrotimenetluses. 28.

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. 29.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. 30.

§ 65

lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (

1. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
2. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist

§ 65lg 113 alusel toimingutasuna.

Pankrotihaldur on 28.06.

1. a menetlusdokumendis teatanud kohtule ja võlausaldajatele, et soovib taotleda tasu toimingutasuna summas 600 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotivara vähesuse tõttu määrata tasuks oma ülesannete täitmise eest 523,91 eurot, millele lisandub käibemaks 104,78 eurot, kokku 628,69 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Oksana Kutšmei taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 628,69 eurot, sh käibemaks 104,78 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei.
2. Pankrotihaldur taotleb kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 0,16 eurot (halduri tasu väljamaksmisega seotud ülekandetasu). Kohus peab nimetatud kulu põhjendatuks ning kinnitab pankrotimenetluse kulud summas 0,16 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud kanda pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 33.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. 06.05.
2. a esitas võlgnik Mxxx Vxxxxxx kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduses sisaldasid ka kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 29.06.2021. a. 35.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 6 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 36. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 37.

§ 174

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt

§ 176

lg 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (

§ 2II lause).

Võlausaldajad ei ole Mxxx Vxxxxxxx kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada MxxxxVxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse. 38.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kandidaati esitanud. Selleks 28.04.2022. a korraldatud võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat. Koosolekul viibinud võlgnik avaldas soovi täita usaldusisiku kohustusi ise. 39.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

1. Võlgnik on 28.04.
2. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul andnud nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning MxxxxVxxxxxxx ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab Mxxx Vxxxxxxx esitama iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Mxxx Vxxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Mxxx Vxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Mxxx Vxxxxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud 7 alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. Mxxx Vxxxxxxxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
3. mail, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
5. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 46.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 47.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 48.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 49.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 50.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 51.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 8