§-de 182 lg 1, 213 lg 1, 4231 ja 424 lg 2 järgi
lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat 4 kuud vangistust, millest kuulus kohesele ärakandmisele pärast
lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aja mahaarvamist 5 kuud ja 26 päeva vangistust ning ülejäänud vangistus jäi
Tõkendit kohaldatud ei ole. (
) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Janno Otti
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.
65 lg 2 ja
lg 5 alusel suurendada Janno Ottile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24.11.2020. a otsusega nr 1-20-6971 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta 9 (üheksa) kuu ja 4 (nelja) päeva vangistuse võrra ning mõista Janno Ottile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui Janno Otti ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 5,
lg 2 p 9,
lg 3 alusel allutada Janno Otti elektroonilisele valvele 6 (kuueks) kuuks.
lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
lg 2 p-de 2, 21, 8 alusel määrata, et Janno Otti on kohustatud käitumiskontrolli ajal: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; läbima kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi.
lg 4 alusel kohustada Janno Ottit tegema kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemikel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks) ning esitama vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule.
p 1 alusel hakkab Janno Otti katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ning lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. 2. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Janno Ottilt menetluskuluna riigituludesse: kaitsjatasu 114 eurot; sundraha 981 eurot. 2 KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Janno Ottil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1095 (üks tuhat üheksakümmend viis) eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 91,25 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700018342 ning selgituse “Janno Otti, otsus nr 1-22-2975, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu U.L.(ik: XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Janno Otti ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Janno Otti süüdistatakse selles, et tema XXX ajavahemikul kell 16.42-16.45, olles joobeseisundis, XXX XXX vallas XXX alevikus asuvas bussipeatuses kasutas tahtlikult füüsilist vägivalda U.L. suhtes, mis seisnes selles, et lõi ühe korra parema jalaga U.L-le vastu paremat jalga, misjärel tõukas M.M. Janno Otti U.L. eemale, kuid Janno Otti jätkas U.L. suhtes vägivalla kasutamist ja lõi U.L. ühe korra vasaku jalaga tuharate piirkonda ja seejärel parema jalaga vastu paremat jalga, misjärel haaras U.L. riietest kinni, raputas teda ja lõi ühe korra parema käega U.L. kehapiirkonda ning seejärel ühe korra parema jalaga jalgade pihta, mille tagajärjel kukkus U.L. pikali, lüües näo vastu maapinda ja tal hakkas ninast verd jooksma. Pärast püsti tõusmist üritas Janno Otti uuesti U.L. pikalt tõugata, kuid see tal ei õnnestunud, kuna U.L. hoidis bussipeatuse varjualusest kinni. Janno Otti põhjustas oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega U.L-le valu ja tervisekahjustusi: küünrakontusiooni, õla- ja õlavarrekontusiooni, nina pindmise vigastuse ja vähese turse otsmiku piirkonnas. Sellega pani Janno Otti toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. 3 Kokkuleppe sisu
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Janno Ottile karistuseks 9 kuud vangistust.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust Janno Ottile 24.11.2020 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-20-6971 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud ja 4 päeva vangistust, võrra ning mõista Janno Ottile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 4 päeva vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Janno Otti 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:
lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 alusel kohustada Janno Otti 6 kuu jooksul alluma elektroonilisele valvele, milleks ta on eelnevalt nõusoleku andnud. Janno Ottile on selgitatud, et elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse tema keha külge. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, kohustada Janno Otti:
lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi ning narkootilisi ja psühhotroopseid aineid;
lg 2 p 8 alusel läbima käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi.
lg 4 alusel tegema kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemikel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks) ning esitama vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule. Kriminaalmenetluse kulud on 1095 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 64.80+49.20= 114 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 981 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, ta teeb juhutöid (autoremont, rehvide vahetus, puidutööd) ja tema igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on ~1000 eurot ja tal on võlgnevused, mistõttu on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Janno Ottilt menetluskuluna välja kaitsjatasu summas 114 eurot ja sundraha summas 981 eurot, s.o kokku 1095 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 1095 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi esitatud. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Janno Otti aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles menetluskulude ajatamist. 4 Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Janno Otti süüdi tunnistada
Kohtu seisukoht menetluskulu osas Janno Otti menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjatasu 114 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.