← Eesti

1-21-7216/68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus

  1. aprill 2022 1-21-7216 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Ingeri Tamm Liina Tulit-Kuum Kriminaalasi Vahur Siku (Sikk) süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. veebruari
  3. a otsus Süüdistatav ja tema kaitsja vandeadvokaat Heiki Kuningas Süüdistatav Vahur Sikk (ik 37503027018); asub Tartu Vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; varem kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 17.10.2016 otsusega, kannab liitkaristust 8 aastat 6 kuud, alates 02.05.
  4. Kaitsja advokaat Heiki Kuningas riigi õigusabi korras Prokuratuur Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja Aro Siinmaa
  5. aprill 2022 Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Siinmaa; Süüdistatav Vahur Sikk Kaitsja Heiki Kuningas ringkonnaprokurör Aro RESOLUTSIOON
  6. Tartu Maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
  7. Määrata Advokaadibüroole Objartel&Partnerid apellatsioonimenetluses Vahur Sikule osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 453,60 eurot (sh käibemaks 75,60 eurot) ning mõista see välja Vahur Sikult riigituludesse. Menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  8. Vahur Sikk on kinnipeetav Tartu Vanglas. 28.06.
  9. a kella 14:40 paiku ähvardas ta Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone
  10. eluosakonna trellukse juures ametikohustuste täitmisega seoses tapmisega Tartu Vangla II üksuse juhti D.B. t. Ta ütles valvur I.V. ile, et lööb D.B. kasti. Vahur Sikk teadis ja arvestas sellega, et ähvardus tehakse vangla personali poolt teatavaks D.B. le. I.V. koostas sündmuse kohta ettekande ning teavitas ähvardusest D.B. t, kes sai ähvardusest „kasti lüüa“ aru, et Vahur Sikk ähvardas teda tapmisega. D.B. võttis ähvardust reaalsena. Ta kartis, et Vahur Sikk, keda D.B. le teadaolevalt on karistatud tapmise eest ning kelle kambrist leiti isevalmistatud terariist, võib ähvarduse täide viia. Seega pani Vahur Sikk toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Maakohtu otsus
  11. Tartu Maakohtu otsusega tunnistati V. Sikk süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja teda karistati 5 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel V. Sikule kriminaalasjas nr 116-1457 Tartu Maakohtu 17.10.2016.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 aasta 1 kuu 23 päeva vangistuse võrra. V. Sikule mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 6 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.02.2022.a. Lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seotud küsimused. Kohtuotsuse põhjendused
  12. Maakohtu hinnangul on V. Siku süü süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi uurimisel tõendamist leidnud, seda vaatamata V. Siku süüd eitavatele ütlustele.
  13. Süüdistuses kajastatud ajal, s.o 28.06.2020.a viibis V. Sikk Tartu Vanglas, kandes karistust Tartu Maakohtu 17.10.2016 kohtuotsuse alusel. Selle kohtuotsusega karistati V. Sikku KarS § 113 lg 1 järgi 8 aasta vangistusega tapmise eest.
  14. Kannatanu D.B. oli Tartu Vangla teise üksuse juht ning talle oli teada, mille eest V. Sikk kannab karistust. D.B. kirjeldas V. Sikku kui impulsiivset isikut, kellel emotsioonid kasvavad üle pea ja kes kõrgendab enda hääletooni. D.B. ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja I.V. i ütlused selle kohta, et V. Sikk on impulsiivne isik, kes läheb kergesti endast välja. Tunnistaja I.V. i ütluste kohaselt 28.06.2020.a oli ta Tartu Vanglas tööl valvurina, kui vestluse käigus kinnipeetav V. Sikk küttis ennast üles ja ütles, et lööb D.B. kasti, s.t tapab ära. I.V. i ütluste kohaselt ei ole „kasti lööma“ ainult vangla žargoon, vaid on ühiskonnas levinud väljend, mida teatakse ja kasutatakse tapmise puhul. 2 Tunnistaja sõnul polnud V. Sikul D.B. ga kõige paremad suhted. Kuna vanglas on teatamiskohustus, ütles ta ka V. Sikule, et ta peab tegema ähvarduse kohta ettekande, mida ka tegi. Tunnistaja konsulteeris juhtunu osas ka korrapidajaga ja vangla andis ähvardusest telefoni teel teada ka D.B. le.
  15. Tunnistaja I.V. i ütlustega on kooskõlas kannatanu D.B. ütlused selle kohta, et pühapäeval, 28.juunil 2020.a helistas talle Tartu Vanglast vanemvalvur Ü.J. ja teavitas V. Siku poolt tehtud ähvardusest, mille juures oli vahetult olnud valvur I.V. . D.B. sai aru, et V. Sikk ähvardab teda tapmisega, mis oli väga häiriv. Tal tekkis mõte V. Sikk ümber paigutada, sest pidas tapmisega ähvardamist reaalseks. V. Sikk on väga impulsiivne, „lühikese süütenööriga“ ja ta on varem tapmise toime pannud. Kannatanu kaalus ähvardamise tõsidust ka sellest aspektist, et tema töökabinet asub eluosakonna ukse juures ja kinnipeetavad käivad ka üksustest väljapoole. Tapmisega ähvarduse ees tõstis hirmu ka asjaolu, et 1-2 päeva pärast ähvardusest teada saamist leiti V. Siku kambrist metallist lõikeriist ja lahtine žiletitera. Ähvardamine mõjutas teda niivõrd, et pärast seda kui V. Sikk sai eraldatud lukustatud kambrist välja, vältis ta enda turvalisuse huvides V. Sikuga silmast silma kahekesi kohtumisi ning vaatas, et V. Sikuga kohtumistel oleksid juures ka teised ametnikud.
  16. Kannatanu D.B. ütlustega selle kohta, et V. Siku kambrist leiti peale II üksuse juhi tapmisega ähvardamist 29.06.2020 keelatud ese - isevalmistatud terava otsaga lõikeriist, on kooskõlas ka tunnistaja K.J. e ütlused ja fotod sellest.
  17. Tunnistaja M.L. i ütluste kohaselt rääkis V. Sikk, et vanglatöötajad ei tee oma tööd korralikult. Jutt oli just D.B. tööst. V. Sikul oli kõrgendatud hääletoon, tema kõne oli kiirendatud. Tunnistaja ei kuulnud, et V. Sikk oleks kedagi ähvardanud.
  18. Kohtul ei ole alust kahelda eeltoodud tõendite usaldusväärsuses, tõendid riimuvad ja on omavahel loogilises kooskõlas. Nendega on kooskõlas ka vangla valvekaamerate videosalvestiste vaatlust kajastavast 07.01.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuv. Asjaolu, et M.L. ei kuulnud ja ei saanudki kuulda V. Siku poolt D.B. tapmisega ähvardamist, tuleneb sellest, M.L. ei kuulnud pealt kogu jutuajamist, vaid ainult selle viimast osa, kui V. Sikul oli juba kõrgendatud hääletoon ja kiire kõne ning V. Sikk avaldas II üksuse juhi D.B. tööga rahulolematust.
  19. 07.01.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone
  20. eluosakonna valvekaamerate videosalvestisi trellukse juures ja köögis. Kohus järeldas, et V. Siku ja I.V. i suhtlus trellukse juures kestis lühikest aega - 3 minutit.
  21. Maakohtu arvates asjaolu, et V. Siku käitumine võib kiiresti muutuda, ta võib käituda impulsiivselt ja endast kergesti välja minna, on kooskõlas ka Tartu Vangla 18.05.2021.a iseloomustusest nähtuvaga. V. Sikk on psühhiaatrilisi ravimeid manustanud nii käesoleva kui ka eelmise vangistuse ajal, vabaduses ravimeid ei tarvitanud, kuigi pärast käetrauma tõttu töövõimetuse määramist sai V. Sikk töövõimetuse ka psüühikahäire tõttu. V. Siku enda sõnul võib ta ärrituda kergelt ja muutuda agressiivseks, kui psühhiaatrilist ravi ei saa. V. Siku käitumise teeb iseloomustuses kirjeldatu ohtlikuks ja soodustab uue kuriteo toimepanekut. 28.06.2020.a Tartu Vangla käskkirjaga nr 2-20/1-2/217 kohaldatigi V. Siku suhtes pärast vanglaametniku D.B. tapmisega ähvardamist teiste isikute julgeoleku tagamiseks täiendavaid julgeolekuabinõusid. V. Sikk paigutati eraldatud lukustatud kambrisse, tal keelati kehakultuuriga tegelemine ja tal piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust kuni asjaolude äralangemiseni. 3
  22. V. Sikk on küll eitanud Tartu Vangla II üksuse juhi D.B. tapmisega ähvardamist, kuid on õigeks võtnud, et valvur I.V. iga oli tal 28.06.2020.a trellukse juures suhtlus, mille käigus avaldas ka rahulolematust Tartu Vangla ja selle II üksuse juhi D.B. tööga, öeldes I.V. ile välja selle, mis tal sees pulbitses. V. Siku ütlused on ainsad, mis lahknevad ülejäänud omavahel kooskõlas olevast tõendite kogumist. Kohus leidis, et V. Siku süüd eitavad ütlused on veenvalt ümber lükatud ülejäänud omavahel riimuvate tõenditega kogumis.
  23. V. Sikk on pikaaegse vangla kogemusega isik (vanglas 7-ndat korda, seisuga 14.01.2022 on teda käesoleva vangistuse ajal karistatud distsiplinaarkorras 34-l korral) ja talle on ja oli vanglas kehtiv teatamise ja ettekandmise kohustus teada ka 28.06.2020.a. Seetõttu ei tekkinud kohtul kahtlust selles, et pikaaegse ja paljukordse vanglakogemusega isikuna oli V. Sikk teadlik sellest, et ka valvurile I.V. ile avaldatud tapmisega ähvardus D.B. aadressil kajastatakse ametlikult, sellest kantakse vanglas ette ja vangla annab ähvardusest teada ka D.B. le ja seda ähvardust menetletakse. V. Sikk pani D.B. tapmisega ähvardamise toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.
  24. V. Siku väitel toimus 28.06.2020.a suhtlus valvur I.V. iga hoopis hiljem, peale kella
  25. Kohtu hinnangul pole kahtlust selles, et 07.01.2021.a asitõendi vaatlusprotokoll kajastab süüdistuses märgitud aega ja kohta ning nimetatud protokoll on süüdistuse aspektist asjakohane tõend.
  26. V. Siku süü tõendatuse aspektist pole oluline see, et vangistuse jooksul pole teda distsiplinaarkorras karistatud füüsilise vägivallaga seonduvate intsidentide eest, ning seegi, et tema kambrist 29.06.2020.a leitud keelatud esemetega seoses ei ole V. Siku suhtes peale vestluse muid mõjutusvahendeid kasutatud.
  27. Väljend „kasti lööma“ on ühiskonnas laialt levinud ja üldteada ning seda kasutatakse ja teatakse ka väljaspool vanglat ja sellele on ainult üks vaste, mis tähendab tapma. Selliselt sai ka kannatanu D.B. ähvardusest aru. V. Siku käitumine on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 274 lg 1 järgi, s.o vägivalla kasutamisena võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega.
  28. KarS § 274 lg 1 kohaselt karistatakse vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega kuni viieaastase vangistusega. Kohus mõistis V. Sikule 5 kuud vangistust, mis sanktsiooni miinimummäära lähedane karistus. Apellatsioonid
  29. Kaitsja H. Kuningas palub tühistada Tartu Maakohtu otsus ja mõista V. Sikk õigeks.
  30. Asjas tuleb tuvastada kas V. Sikk soovis tema ja I.V. i vestluse edastamist vanglale. Isegi kui nõustuda sellega, et V. Sikk ütles välja talle omistatud sõnad, kuid ei taotlenud nende edastamist vanglale, siis I.V. i omaalgatuslik tegevus ei saa kaasa tuua vastutust V. Sikule. Kohus on seisukohal, et V. Sikk pidi olema teadlik, et I.V. vestluse sisu edastab, kuid pole tõendatud kas ta ka tegelikult sellest teadis.
  31. Asjaolu kas ja palju on V. Sikk karistatud, ei tähenda seda, et ta peaks vangla sisekorda detailselt teadma. Kohtu hinnangul pidi V. Sikk teadma, et I.V. edastab vestluse sisu. Samas pole aga tõendeid selle kohta, et V. Sikk seda ka tegelikult teadis. Maakohtu järeldus ei ole põhjendatud ja tugineb oletusele. 4 Lisaks sellele pole tõendatud, et V. Sikk väljendid oleks olnud suunatud sellele, et see vanglale teatavaks saaks.
  32. Tunnistaja D.B. kirjeldas V. Sikku kui impulsiivset isikut, kellel emotsioonid kasvavad üle pea ja kes kõrgendab enda hääletooni. Kaitsja hinnangul hääletooni kõrgendamine ei tähenda vägivaldsust. Vangla õiendi kohaselt pole V. Sikul karistusi vägivaldse käitumise eest. Seega koostoimes D.B. öelduga ei tähenda keskmisest impulsiivsem vägivaldsusele kaldumist. Seega puuduvad võimaliku ähvarduse elluviimise eeldused. Seega ei ole maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust, sest mitte igasugune adressaadile tunduv ebameeldiv väljend ei ole ähvardus.
  33. Kaitsja arvates ei ole põhjendatud tugineda kriminaalasjale, mille eest V. Sikk kannab karistust. Neid asjaolusid hinnati karistuse mõistmisel ja neile asjaoludele hilisem tuginemine pole põhjendatud.
  34. Kohtuotsuses märgitakse, et I.V. ütles V. Sikule, et peab tegema ähvarduse kohta ettekande, mida ka tegi. Puuduvad tõendid selle kohta, et V. Sikk kuulis I.V. i kavatsust edastada nende vestlus vanglale. Maakohus on tuginenud oletusele.
  35. I.V. i ütlustest nähtuvalt tema D.B. le ähvardusest rääkinud, seda tegi Ü.J. , kuid D.B. väitel tegi seda I.V. . Kaitsja arvates on see erinevus ütlustes oluline vastuolu.
  36. I.V. i ütluste kohaselt ta kahtles selles, kas V. Siku poolt öeldu on reaalne, võib olla tahtis ta teiste kinnipeetavate ees jätta muljet kui nn „kõvast mehest“, nagu väljendas I.V. . Kui isik kahtleb selles, kas talle öeldu on reaalne, siis juba see välistab ähvarduse koosseisu.
  37. Vahetu informatsiooni võttis vastu I.V. , kes sealjuures hindas selle reaalsust. Asjas on tuvastatud see, et I.V. edastas edastas V. Siku poolt öeldu Ü.J. ile ja viimane omakorda D.B. le. Seega pole teada, millise sisuga informatsiooni sai D.B. tegelikult. Kui info edastati moonutatud kujul, ei vastuta tagajärgede eest V. Sikk.
  38. D.B. sõnul tõstis tema hirmu tapmisega ähvarduse ees ka asjaolu, et 1-2 päeva pärast ähvardusest teada saamist leiti V. Siku kambrist metallist lõikeriist ja lahtine žiletitera. Samas pole tõendeid, et leitud ese oleks V. Siku oma. Kaitsja toonitab, et nimetatud eseme leidmise tõttu mingeid meetmeid ei kohaldatud V. Siku suhtes.
  39. I.V. i väitel ütles V. Sikk välja ähvarduse, tunnistaja M.L. ütluste kohaselt tema ähvardust ei kuulnud, kuigi viibis kuuldekaugusel. Kaitsja arvates kinnitab see asjaolu V. Siku väidet, et tema pole ähvardanud. Maakohus on lähtunud I.V. i ütlustest. Kohtuotsuses ei ole analüüsitud I.V. i ja M.L. i ütluste vastuolu. Kui jätta kõrvale M.L. i ütlused, on tegemist sõna-sõna vastu olukorraga.
  40. Vangla iseloomustuse kohaselt on V. Sikk psühhiaatrilisi ravimeid manustanud nii käesoleva kui ka eelmise vangistuse ajal, vabaduses ravimeid ei tarvitanud. V. Sikk võib tema enda sõnul ärrituda kergelt ja muutuda agressiivseks, kui psühhiaatrilist ravi ei saa. Vangla iseloomustuse kohaselt teeb see V. Siku käitumise ohtlikuks ja soodustab uue kuriteo toimepanekut. 5 Iseloomustusest nähtuvalt teeb V. Siku ohtlikuks ravimite manustamata jätmine. Iseloomustuse kohaselt on aga V. Sikk manustanud ravimeid. Seega jääb arusaamatuks kuidas saab V. Sikk olla ohtlik, kui ta on kogu aeg ravimeid võtnud. Iseloomustusest tulenevalt on ohtlikkus välistatud.
  41. V. Sikk leiab, et maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, ebaõigesti on hinnatud tõendeid. Kohus jättis kõrvaldamata vastuolud tunnistajate ja kannatanu ütlustes. Kohus rikkus sellega kriminaalmenetlusõigust.
  42. V. Siku arvates pole ähvardamine tõendatud. I.V. oli esialgsete ütluste ajal vangla töötaja, mistõttu pidi ta ka kohtus jääma oma ütluste juurde. I.V. ise vahetult D.B. le ähvardust ei edastanud. D.B. aga räägib vastupidist.
  43. Vahejuhtum leidis aset 28.06.
  44. Kui see oleks oleks toimunud süüdistuses märgitud kellaajal, oleks teda pandud lukustatud kambrisse kohe, mitte 3 tundi hiljem. Süüdistus on järjekordne lavastus Tartu Vangla poolt. V. Sikk palub end õigeks mõista. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  45. Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjaga ja kuulas kohtuistungil ära menetlusosalised. Apellandid jäid esitatud kaebuste juurde ning prokurör palus maakohtu otsuse jätta muutmata.
  46. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. Apellantide etteheited maakohtule materiaal- ja menetlusnormide rikkumises on põhjendamatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning tehtud järeldustega. Apellatsioonides esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale V. Siku süüdimõistmises. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastab apellatsioonides tõstatatud küsimustele.
  47. Apellandid leiavad, et maakohus hindas tõendeid valesti, I.V. i ja D.B. ütlused on omavahel vastuolus, tunnistaja M.L. i ütlused ei kinnita seda, et V. Sikk ähvardas D.B. t, sõnavahetus V. Siku ja I.V. i vahel toimus hiljem, umbes kella 16 paiku.
  48. Maakohus on kogutud tõendeid uurides põhjendatult tuvastanud, et sõnavahetus V. Siku ja valvur I.V. i vahel toimus
  49. eluosakonna trellukse juures süüdistuses toodud ajal. Sellekohaseks järelduseks annab aluse eelkõige 07.01.2021 vaatlusprotokollis kajastatud valvekaamerate videosalvestuselt nähtuv. Salvestise sisu on maakohus oma otsuses detailselt avanud (vt maakohtu otsuse lk 5-6). V. Siku ja I.V. i suhtlus toimus ajavahemikus 14:36:30 kuni 14:39:
  50. Ringkonnakohtu hinnangul on salvestiselt nähtuv kooskõlas ka tunnistaja I.V. i ütlustega V. Sikuga trellukse juures toimunud vestluse kohta. See, et V. Siku ja I.V. i sõnavahetus toimus just nimelt salvestatud ajavahemikul, annab kaudselt tunnistust seegi, et kaitseaktis taotleti kohtus üle kuulata kaks kinnipeetavat - M.L. ja M.M. , kes figureerivad eelnimetatud salvestisel. M.M. i ülekuulamisest kohtus loobuti, M.L. aga kuulati tunnistajana üle.
  51. Apellantide arvates on D.B. ja I.V. i ütlused vastuolus selles osas, kes informeeris D.B. t V. Siku ähvardusest. D.B. sõnul sai ta V. Siku ähvardusest teada I.V. i käest, I.V. i sõnul edastas D.B. le ähvarduse sisu vanemvalvur Ü.J. . 6
  52. Ringkonnakohus uuris I.V. i ja D.B. ütlusi maakohtus. I.V. i sõnul informeeris ta esmalt vanemvalvur Ü.J. i, peeti nõu, mida teha ning seejärel informeeris Ü.J. D.B. t. D.B. sõnul helistas talle Ü.J. ja rääkis V. Siku ähvardusest ning andis seejärel telefoni I.V. ile. Ringkonnakohtu arvates on asjaolu, kes vanglatöötajatest vahetult informeeris D.B. t V. Siku ähvardusest, ületähtsustatud, sest V. Siku süüdistuse tõendatuse aspektist pole oluline see, kumb - kas Ü.J. või I.V. , teavitas D.B. t. Tähtsust omab aga see, et vastav ähvardus jõudis D.B. ni.
  53. I.V. i ja D.B. ütlused on ringkonnakohtu hinnangul usaldusväärsed, tähtsust omavates asjaoludes omavahel kooskõlas ning maakohus on neile otsuse tegemisel põhjendatult tuginenud. Kaitsja leiab, et tunnistaja M.L. i ütlused on vastuolus I.V. i ütlustega. M.L. i sõnul tema ei kuulnud V. Siku suust mingit ähvardust D.B. aadressil. Tunnistaja sõnul suhtlesid I.V. ja V. Sikk trellukse juures, alguses ei pannud ta vestluse sisu tähele. M.L. i sõnul rääkis V. Sikk vanglatöötajate halvast töötegemisest, oma tööd ei tegevat ka D.B. . V. Sikk rääkis kõrgendatud toonil, kuid ähvardust ta ei kuulnud. Maakohus leidis, et tunnistaja M.L. i ütlustes pole alust kahelda. Samal seisukohal on ka ringkonnakohus. M.L. i ütlused langevad kokku asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud videoasalvestisel nähtuvaga (M.L. viibib V. Siku ja I.V. i vestluse ajal läheduses, ilmutades selget huvi vestluse vastu). Maakohus on ringkonnakohtu arvates teinud videosalvestiselt nähtuva alusel õige järelduse, et tunnistaja M.L. ei olnud I.V. i ja V. Siku vestluse ajal kogu aeg läheduses (ilmub mingil hetkel pesuruumi uksele ja jääb sinna seisma, vaatab trellukse suunas, kus V. Sikk žestikuleerib aktiivselt kätega, lahkub ukselt pärast V. Siku eemaldumist trellukse juurest, 07.01.2021 asitõendi vaatlusprotokoll, lk 102-109, samuti maakohtu otsuse lk 5-6). Sellega on seletatav asjaolu, miks ta ei kuulnud V. Siku öeldud ähvardust D.B. aadressil.
  54. Ringkonnakohtu arvates saab uuritud tõendite alusel lugeda tuvastatuks, et 28.06.2020 süüdistuses märgitud ajal ütles V. Sikk valvur I.V. ile, et lööb D.B. kasti. „Kasti löömine“ tähendab tapma. Nimetatud väljendi sisus - tappa adressaat, pole vähimatki põhjust kahelda. Maakohus on vastavad argumendid otsuses välja toonud ning ringkonnakohtul pole neile midagi juurde lisada. Pealegi, „kasti löömise“ tähenduse üle apellatsioonides ei vaielda.
  55. Kaitsja arvates saab I.V. i ütlustest järeldada, et viimane ei pidanud V. Siku öeldut reaalseks tapmisähvarduseks. Vestlus algas tavalisel toonil, mille käigus küttis V. Sikk end üles. Tunnistaja pakkus välja, et V. Sikk võis ka kuulajatele esineda, st jätta endast muljet kui „kõvast mehest“. Ta arvas, et kogu köögirahvas, kes tahtis, kuulis mis trellukse juures toimus.
  56. Ringkonnakohtu arvates tunnistaja I.V. i subjektiivne hinnang V. Siku poolt öeldule ei ole süüteokoosseisu aspektist kuigivõrd oluline. Oluline on see, kas ähvarduse adressaat tajub temale suunatud ähvardust reaalsena ning kas isiku poolt tajutu tundub reaalne ka kõrvalvaatajale. Tunnistaja selgitas, et V. Sikk nö küttis end jutu käigus üles, st järjest enam ägestus, tehes samal ajal ettheiteid vanglatöötajate ebapädevusele, ähvardades üksuse juhti D.B. t „kasti lüüa“. I.V. il ei jäänud mingeid kahtlusi selles, et öeldu tähendab tapmist. See, et I.V. võis V. Siku käitumises näha teatavat esinemist publikule (läheduses viibivatele kinnipeetavatele), ei vähenda öeldu võimalikku tõsiseltvõetavust.
  57. Kaitsja toob välja sellegi, et vahetu info võttis vastu I.V. ja edastas selle vanemvalvurile Ü.J. ile, kes omakorda teavitas D.B. t. Seega pole teada, millise sisuga info sai tegelikult D.B. . 7
  58. Ringkonnakohus kaitsja kahtlusega ei nõustu, sest D.B. ütlused näitavad, millise sisuga info talle edastati. Nimelt rääkis D.B. , et talle helistas Ü.J. , kes ütles, et V. Sikk olevat teda (D.B. t) ähvardanud, valvur I.V. oli vahetult selle juures. D.B. sai teada, et V. Sikk olevat rääkinud aprillikuisest sündmusest (V. Sikul oli aprillis 2020 konflikt D.B. ga, mille käigus ta solvas üksuse juhti ning mille kohta koostas viimane ettekande) ning muuhulgas öelnud, et tal on üksuse juhist ükskõik ja lööb ta kasti. Sellest järeldab ringkonnakohus, et D.B. le edastati V. Siku ähvarduse sisu just selliselt, nagu ütles selle V. Sikk I.V. ile. Mingit alust arvata, et D.B. le edastati väär või mittetäielik info, mis tekitas vale ettkujutuse, ei ole. See on vaid kaitsja oletus.
  59. Ähvardamisest saab rääkida juhul, kui võimalikust kahju tekitamisest teatamine kõrvalisele inimesele on suunatud sellele, et kahju tekitamise kavatsusest antaks edasi teada ka ähvarduse adressaadile. Antud juhul tegi V. Sikk ähvarduse teatavaks kõrvalisele isikule I.V. ile, mitte vahetult D.B. le. D.B. le sai ähvardus teatavaks teise isiku vahendusel - I.V. teavitas Ü.J. i, kes teavitas telefoni teel D.B. t. I.V. i sõnul oli tal valvurina teatamiskohustus. See oli reaalne sõnaline ähvardus, mistõttu ta ütles V. Sikule, et ta peab koostama selle kohta ettekande (kohtuistungiprotokoll, lk 12). Kuna I.V. i ütluste usaldusväärsuses pole vähimatki põhjust kahelda, siis loeb ringkonnakohus sellegi asjaolu tõendatuks, so tunnistaja ütles sõnaselgelt V. Sikule, et teeb öeldu kohta ettekande. Seega oli V. Sikule teada, et tema poolt öeldud ähvardus jõuab kindlasti ka D.B. ni. Lisaks tuleb tähele panna, et V. Sikk ei viibi vanglas mitte esmakordselt, vaid seitsmendat korda, distsiplinaarkorras on teda karistatud 34-l korral. Praegu kannab pikaajalist vangistust tapmise eest. Seega võimaldab V. Siku rikkalik vanglakogemuste pagas järeldada, et ta teab väga hästi, kuidas esitada kaebusi ja milline on vangla sisekord. Igatahes on eelmärgitu alusel võimalik kindlalt väita, et V. Sikk teadis, et tema poolt I.V. ile öeldu, so ähvardus üksuse juhi D.B. aadressil ei jää vaid I.V. i teada ja jõuab kindlasti D.B. ni.
  60. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab ähvardus olema tõsiselt võetav ning kannatanu hirmutunne ei saa üldjuhul tuleneda vaid tema isikulisest eripärast. Järelikult tuleb ähvarduse tõsiselt võetavust hinnata täiendavalt ka muu kriteeriumi abil. Ähvardus peab tunduma enamasti reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
  61. I.B. sõnul pidas ta V. Siku poolt öeldud ähvardust ta „kasti lüüa“,so tappa, reaalseks. Ta oli üksuse juht, kes muuhulgas tegeles kinnipeetavate pöördumistega, vestles nendega. V. Sikuga oli ta varem kokku puutunud, kui midagi polnud talle meelepärane, tuli kabinetti vestlema. Oli tavapärane, et V. Siku emotsioonid kerkisid üle pea, tuli ette kõrgendatud hääletooni. 2020 aprillis toimunud intsident nende vahel lõppes V. Siku distsiplinaarkaristusega. Kui kannatanule sai teatavaks V. Siku 28.06.2020 öeldud ähvardus, pidas ta seda väga reaalseks, sest oli varasemalt temaga kokku puutunud ning teadis, et viimasel on nö lühike süütenöör, kui emotsioonid üle pea kerkivad. Samuti oli talle ameti tõttu teada, et V. Sikk kannab karistust tülist alguse saanud endise naise tapmise eest. D.B. kabinet asus samas eluosakonnas ukse juures, samuti pidi ta käima eluosakondades, teistes tööruumides. Kinnipeetavad ise liiguvad samuti ringi. Need asjaolud kogumis andsid kannatanule põhjust karta, et V. Sikk võib ähvarduse tõepoolest ka täide viia, sest nende kokkupuutumised ei olnud välistatud. D.B. sõnul süvendas ähvarduse reaalsust asjaolu, et V. Siku kambri (kus ta sel hetkel viibis üksinda) läbiotsimisel leiti tualettruumist riiulilt teravaks ihutud metallist lõikeriist ja lahtine žiletitera. Kuna need asjaolud -tema ähvardamine ja kambrist leitu- langesid ajaliselt kokku, süvendasid temas hirmu ähvarduse tõsiseltvõetavuses. D.B. le oli teada, et vanemvalvurit Ü.J. i ründas kinnipeetav J.U. samuti žiletiga. Kuigi D.B. teadis, et V. Sikule 8 kohaldati täiendavaid julgeolekumeetmeid - ta oli eraldi lukustatud kambris ja väljas ei käinud, võis V. Sikk alati avaldada soovi temaga vestluseks kokku saada, mistõttu oli täiesti reaalne karta, et V. Sikk võis teda rünnata. Pärast seda kui V. Sikk sai lukustatud kambrist välja, hakkas D.B. vältima temaga silmast silma kahekesi kohtumisi.
  62. Ringkonnakohtu arvates D.B. le teada olevad eelkirjeldatud asjaolud andsid talle põhjendatult reaalse aluse karta V. Siku ähvarduse täideviimist ning tegu ei ole isiku emotsionaalse ülereageerimisega kinnipeetava praalimisele, vaid asjaoludest tehtud loogilise arutluse tulemusega.
  63. Kaitsja arvates ei ole kohus tuvastanud V. Siku ohtlikkust. Kohus on refereerinud V. Siku iseloomustust, kuid selles toodu võimaldab hoopiski ohtlikkuse välistada. Vangla õiendi kohaselt pole V. Sikku vägivaldse käitumise eest karistatud. Õige pole ka tugineda kriminaalasjale, mille eest ta karistust kannab.
  64. Kõikepealt tuleb märkida, et maakohus on V. Siku ohtlikkuse analüüsimisel põhjendatult toonud välja teo asjaolud, mille eest ta käesoleval ajal kannab karistust. V. Sikk pani toime tapmise. Juhul kui ta kannaks karistust nt varguse eest, oleks tema ohtlikkuse tase ilmselgelt oluliselt väiksem. Asjaolu, et V. Sikk pole vanglas vägivalda tarvitanud, ei tähenda, et temast lähtuv oht puudub täielikult. Vangla iseloomustuses on toodud V. Siku isikut kirjeldavad asjaolud. Selles märgitakse muuhulgas, et ta on manustanud psühhiaatrilisi ravimeid nii käesoleva kui ka eelmiste vangistuste jooksul, vabaduses neid ei tarvitanud. V. Siku enda sõnul ta ärritub kergesti ning võib muutuda agressiivseks kui psühhiaatrilist ravi ei saa. See teeb tema käitumise ohtlikuks ning soodustab uue kuriteo toimepanemist. Meditsiiniosakonna kinnitusel on isikul psühhiaatrilised probleemid. Isik on suhtlemiselt väljuhäälne ning võib ärrituda kergesti. On kasutanud korduvalt vägivalda oma lähedaste isikute kui ka teiste suhtes. Hetkel kannab karistust endise elukaaslane tapmise eest. Kuritegusid paneb toime etteplaneerimata. Ei mõtle tegevusi läbi (tlk 74-75). Eelkirjeldatust tulenevalt pole võimalik nõustuda kaitsjaga, et V. Siku ohtlikkus on välistatud. Vastupidi, isik on kergesti ärrituv ning impulsiivne.Tal on psüühilised probleemid, millest on selgelt tuletatav tema ohtlikkus. Ringkonnakohus ei nõustu sellegagi, et iseloomustuses toodud info on vastuoluline. Selles pole öeldud, et V. Sikk saab pidevat psühhiaatrilist ravi, millest võiks järeldada, et isiku ohtlikkus on maandatud.
  65. Kaitsja märgib, et V. Sikule kohaldati 28.06.2020 käskkirjaga julgeolekuabinõusid. Seega polnud ohu realiseerimine võimalik.
  66. Vanglateenistusel on vastavate õigusaktide alusel õigus kinnipeetava suhtes, kes ohustab teisi isikuid, kohaldada täiendavaid julgeolekumeetmeid. Selle eesmärgiks on hoida ära raskeid õigusrikkumisi, esmajoones tagada teiste isikute (käesoleval juhul ametnike) elu ja tervise puutumatus ja vangla üldine julgeolek. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk on suunatud tagajärgede ennetamisele, vähendamaks julgeolekuriske (Tartu Vangla 28.06.2020 käskkiri V. Siku suhtes julgeolekuabinõude kohaldamisest, tlk 70-72). Nimetatud käskkirja kohaselt piirati V. Siku vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelati kehakultuuriga tegelemine ning ta paigutati eraldatud lukustatud kambrisse. Nimetatud abinõud piirasid V. Siku seniseid kokkupuuteid kaaskinnipeetavatega, kuid ei võtnud ära võimalust kokku puutuda üksuse juhi D.B. ga. Nagu D.B. maakohtus rääkis, olgugi et V. Sikk oli lukustatud kambris ja väljas ei käinud, siis alati oli tal võimalus avaldada soovi temaga vestelda, mis tähendab seda, et D.B. oleks läinud tema kambri juurde ning võimalik rünne poleks välistatud. 9
  67. Kaitsja esitas ringkonnakohtule kaks tõendit, mille sai süüdistatav pärast maakohtus toimunud asja arutamist. Üks tõenditest on Tartu Halduskohtu 18.03.2022 otsus, millega tühistati Tartu Vangla 28.08.2020 ja 29.09.2020 protokollilised otsused julgeolekuabinõude jätkamise kohta. Kaitsja arvates näitab see lahend, et V. Siku käitumises puudus oht. Samuti leiti selles lahendis, et kambrist leitud lõike-torkeriist ei ole seostatav V. Sikuga. Teine tõend on vangla 29.06.2020 ettekanne, milles märgitakse, et leitud lõike-torkeriista ei saa seostada V. Sikuga.
  68. Ringkonnakohus võttis vastu kaitsja taotletud tõendid, kuid leiab, et need ei lükka ümber maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid V. Siku ohtlikkusega seoses. Puutuvalt Tartu Halduskohtu otsusesse tuleb märkida, et selles on halduskohus p-s 23 selgesõnaliselt öelnud, et kohus ei hinda täiendavate julgeolekuabinõude algse kohaldamise õiguspärasust. Ringkonnakohtu arvates käesoleva kriminaalasja lahendamise seisukohalt ei oma halduskohtu lahendis toodud seisukohad sisulist tähtsust. Kaitsja osutas veel halduskohtu otsuse p-s 35, samuti teises tõendis - vangla 29.06.2020 ettekandes märgitule, mille kohaselt ei ole V. Siku kambris leitud esemed, sh lõike-torkeriistad otseselt seostatavad V. Sikuga. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et vaidlustatud kohtuotsuses pole maakohus tuvastanud, et 29.06.2020 läbiotsimise käigus leitud keelatud esemed, sh isevalmistatud lõike-torkeriist ja lahtine žiletitera kuulusid V. Sikule. Maakohus leidis, et sõltumata sellest, kas V. Siku käsutuses oli mõni terariist või mitte, on üldteada, et teist inimest võib tappa ka muul viisi- nt käsi-jalgu kasutades. Samal arvamusel on ka ringkonnakohus. Samas rõhutab ringkonnakohus, et D.B. hirmutunnet süvendas temani jõudnud info, et eelnimetatud isevalmistatud lõike-torkeriist ja lahtine žiletitera leiti V. Siku kambrist ning iseenesest ei oma tähtsust see, kellele konkreetselt kuulusid V. Siku kambris olnud keelatud esemed.
  69. Eeltoodut kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse V. Siku süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Apellatsioonid jäävad rahuldamata.
  70. V. Siku kaitsja H. Kuningas esitas ringkonnakohtule taotluse tasu määramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega ja protokolliga tutvumiseks ning kaebuse koostamiseks 90 minutit, apellatsiooni koostamisele lisaks 180 minutit, V. Sikuga kohtus kaitsja 30 minutit, valmistus istungiks 60 minutit ning ringkonnakohtus apellatsioonide läbivaatamisel osalemisele kulus samuti 60 minutit. Kokku on kaitsja taotletava tasu suuruseks 453,60 eurot (sh käibemaks 75,60 eurot).
  71. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi osutaja toimingutele kulutatud aeg seoses apellatsioonimenetluses V. Sikule osutatud teenusega on põhjendatud. Taotletud tasu on mõistliku suurusega ning tuleb lugeda menetluskulude hulka. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ja justiitsministri
  72. juuli
  73. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, § 6 lg-test 3,5 loeb ringkonnakohus kaitsja taotluse põhjendatuks ning määrab advokaadibüroole Objartel & Partnerid apellatsioonimenetluses V. Sikule osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 453,60 eurot.
  74. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, st jätab maakohtu otsuse muutmata, jääb õigusabikulu KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.