KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-628 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
- aprilli 2022 määrus tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Määruskaebuse esitaja Süüdimõistetu Nikolai Sokolovi (ik 39302107014) kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningase määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- aprilli 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetlusekäik
- Nikolai Sokolov kannab talle Harju Maakohtu
- mai 2012 otsusega KarS § 114 p 5 järgi mõistetud 12 aasta pikkust vangistust alates
- oktoobrist
- Karistuse lõpptähtaeg saabub
- oktoobril
- Tartu Vangla esitas maakohtule materjalid N. Sokolovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, ent ei toeta tema vabastamist. Prokuratuur jagab vangla seisukohta. N. Sokolovi ja tema kaitsja arvates tuleks süüdlane tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
- Tartu Maakohtu
- aprilli
- a määrusega jäeti N. Sokolov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
- Esinevad formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 2 järgi N. Sokolovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsete aluste (KarS § 76 lg 4) hindamisel peaks kohtul tekkima arusaam, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Arvestatava uue kuriteo ohu puhul jäetakse isik vabastamata. N. Sokolov jääb vabastamata kuriteo asjaolude, tema isiku ja käitumise tõttu vangistuses.
- Aastatel 2017-2022 keeldus N. Sokolov vangla majandustöödel osalemisest. Tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust töötamisest keeldumise eest. Viru Vanglas läbis ta sotsiaalprogrammid EQUIP ja „Sotsiaalsete oskuste treening“. Ta omandas ka riigikeele B2 tasemel ning keskhariduse. N. Sokolov läbis puidupingitöölise ja ehitusviimistluse (plaatija) eriala. Temaga on läbi viidud ka sotsiaalprogrammi kinnistav vestlus.
- N. Sokolovil on vabanemisel lähisuhtevõrgustik ning töökoht ehitusabitöölisena. Vangistuses ta töötanud ei ole, vabanemisfondis on 1962 eurot. Ta on andnud nõusoleku alluda elektroonilisele valvele, tingimused selleks on täidetud. Rahalised nõuded on lähedaste abil peaaegu tasutud.
- Elu- ja töökoht ning enesearendamine, hariduse ja riigikeele omandamine, lähedaste toetus ning rahaliste nõuete täitmine vangistuses on positiivne. Samas nõudeid ei ole täitud N. Sokolov ise, vaid tema lähedased.
- Negatiivsed asjaolud kaaluvad siiski positiivse üles. Nimelt räägivad vabastamise vastu kuriteo asjaolud – grupis toime pandud röövmõrv. Kohtuotsuse kohaselt meelitas N. Sokolov koos teistega kannatanu metsa, peksis teda kasutades kurikat ja 3 kg kivi, mille terava servaga löödi kannatanule korduvalt vastu pead. N. Sokolov lõi kannatanut vähemalt 15 korral kehasse sellise jõuga, et vigastas tema siseorganeid. Pärast seda asuti läbi otsima kannatanu taskuid ja autot, kannatanule abi ei kutsutud ega antud. Kannatanu tapeti tühise summa (20 eurot) pärast. Kuriteo asjaoludest tulenevalt ei ole oht uue kuriteo toimepanemiseks minimaalne. Ka N. Sokolovi vangistusaegsest käitumisest nähtub, et tal on korduvalt olnud probleeme vangla korrale allumisega. Teda on korduvalt karistatud nii distsiplinaarkorras kui ka kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid. Periooditi on teda mõne kuu jooksul lausa 19 korda distsiplinaarkorras karistatud. Praegusel juhul on tal ainult kaks kehtivat distsiplinaarkaristust – samas ei ole ta uutest rikkumistest suutnud hoiduda isegi pärast seda, kui tema mittevabastamist enne tähtaega on põhjendatud distsiplinaarkaristustega. Vaatamata kohtu soovitusele käituda vanglas õiguskuulekalt, on N. Sokolov senist käitumismustrit jätkanud.
- Valdavalt on N. Sokolovi karistatud tööst keeldumise eest. Süüdlane põhjendas seda sooviga tegeleda õpingutega. Töötamise asemel valis ta õppimise. Kohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et vangla lubas N. Sokolovil valida töötamise ja õppimise vahel, sest sellisel juhul poleks olnud põhjust süüdlast distsiplinaarkorras karistada. N. Sokolov pole olnud õpingutega seotud kogu vangistusaja. Ka pärast õpingute lõpetamist (
- a juuni) pole ta töökohustust täitnud. N. Sokolovi suhtumine kinnipeetava õigustesse ja kohustusesse on seega valikuline, ta tegeleb vaid meelepäraste tegevustega ega mõista vajadust alluda kohustustele. Ta nõustub pigem distsiplinaarkaristust kandma kui tööle asuma. See viitab süüdimõistetu jätkuvale allumatusele ning sellele, et sotsiaalprogrammides ja tegevustes osalemine ei ole süüdlase hoiakuid muutnud.
- Ennetähtaegse vabastamise korral allutatakse süüdimõistetu käitumiskontrollile. Kuna N. Sokolov pole isegi range järelevalve tingimustes allunud reeglitele, on kaheldav käitumiskontrolli tulemuslikkus. Vangistusaegne käitumine ei tekitanud kohtus veendumust, et N. Sokolovi vabastamine elektroonilisele valvega ja lisakohustuste panemine maandaks piisavalt kuritegude toimepanemise riski. Vangistuse eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine – seega on vangistus eesmärgi täitnud kui oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. N. Sokolovist lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada endiselt suureks. Määruskaebus
- Kaitsja palub vaidlustatava määruse tühistada. Määrus ei ole põhjendatud ning on ebaseaduslik. 2
(5)- KarS § 76 lg 4 kohaselt peab asjaolusid vaagima kogumis. Sotsiaalprogrammi läbiviija kinnitusel arendas kinnipeetav verbaalset ja mitteverbaalset kommunikatsiooni, reeglitest kinnipidamist, emotsioonidega toime tulekut ja konfliktide lahendamist.
- a toimus kinnistav vestlus, millest nähtub, et N. Sokolov suudab konflikte lahendada verbaalselt teisi solvamata, tema seisukohad ja mõtlemine on muutunud, eesmärgid üles ehitatud ja järgitavad, suhted kriminaalse seltskonnaga puuduvad, on töökoht ja pere toetus. Seega ei saa tema suhtumist samastada kuriteo toimepanemise ajaga ning seda iseloomustavad asjaolud ei ole enam aktuaalsed. Maakohtu motiivid ei ole põhjendatud.
- Tartu Ringkonnakohus pidas asjas nr 1-16-8993 positiivseks näitajaks suurema osa karistusest ärakandmist. N. Sokolov on vangistuses viibinud üle 10 aasta. Kuriteo pani ta toime alaealisena. Nende puhul peetakse primaarseks järeleaitamist, s.o kasvatusliku defitsiidi katmist ning resotsialiseerumist (vt ka RKo 3-1-1-43-06, p-d 13.1-13.2). Iseloomustusest nähtuvalt on N. Sokolovi arusaamad ja vaated vanemaks saades muutunud ning kohtu seisukohad kuriteo toimepanemise ja teo raskusega ei ole asjakohased. Vangla iseloomustust arvestades on pedagoogiline defitsiit tasakaalustatud.
- Viitamine kustunud distsiplinaarkaristustele on ebaõige (vt ka RKKm 1-14-10087 p 34). Viidates kahele distsiplinaarkaristusele majandustöödest keeldumise eest, ei pea kohus N. Sokolovi selgitusi usutavateks. N. Sokolov selgitas, et soovib omandada keevitaja kutset, kooli nimekirja saamiseks peab ta olema tööst vaba. N. Sokolovi selgitusest nähtuvalt puudub tema käitumises pahatahtlikkus ja tahtlus vangla sisekorda eirata. Ent ka distsiplinaarkaristuste olemasolu ei takista kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist (vt ka TrtRKm 1-16-8993, kus vabastati isik, kellel oli 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus asus seisukohale, et see ei välista kinnipeetava vabastamata jätmist, kuna süüdimõistetu suhtes oli muid arvukaid vabastamist toetavaid argumente).
- N. Sokolov on teinud palju usalduse õigustamiseks – erialade õppimine on loonud eeldused tööhõiveks vabaduses ning õpitud erialad soodustavad töö leidmist. Hinnang õppetööle on positiivne. N. Sokolov on teinud palju võlgade tasumiseks. Ehkki need on tasunud perekond, näitab see N. Sokolovi hoolsust ja soovi võlad kustutada. Ta omandas riigikeele integreerumisele kaasaaitamiseks. Rõhumine majandustöödes osalemata jätmisele ei kaalu positiivseid asjaolusid üles.
- Maakohtu arvates ei ole N. Sokolov suuteline reeglitele ja korrale alluma ning see teeb kaheldavaks käitumiskontrolli tulemuslikkuse. Kohtupraktika (TrtRKm 1-16-8993 ja RKKKm 1-09-14104) seisukohalt võetuna on võimalik isiku edaspidist õiguskuulekust säilitada kriminaalhooldusega. Kriminaalhoolduse meetmed tagavad süüdlase üle kontrolli ning kinnistavad käitumises toimunud positiivseid muutusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kaalutlusõigusele on olemuslikult omane menetleja kaalutlusruum, mis vaid erandjuhtudel võib redutseeruda ühe õiguspärase lahenduseni. Reeglina on aga õiguspäraseid lahendusi mitu. Märgitust järeldub, et sageli võib sarnasetel asjaoludel olla õiguspärane nii süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine kui ka vabastamata jätmine. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja 3
(5)huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
- aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898).
- Kaitsja arvates tuleks suuremat kaalu omistada sotsiaalprogrammi läbiviija kinnitusele, et kinnipeetav on arendanud verbaalset ja mitteverbaalset kommunikatsiooni, reeglitest kinnipidamist, emotsioonidega toime tulekut ja konfliktide lahendamise oskust. Samuti toob kaitsja välja, et süüdlasel on vabaduses elu- ja töökoht ning tema suhtumist ei saa samastada kuriteo toimepanemise ajaga – seda iseloomustavad asjaolud pole enam aktuaalsed. Ringkonnakohtu hinnangul ei jäänud maakohtule märkamata N. Sokolovi positiivsed pingutused (enesearendamine, hariduse ja riigikeele omandamine, erialaste oskuste arendamine) vangistuses aga ka elu- ja töökoha olemasolu vabaduses ning lähedaste toetus. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa nendest asjaoludest siiski järeldada, nagu poleks kuriteoga seotud N. Sokolovi iseloomustavad asjaolud enam aktuaalsed. Nimelt on maakohuski osutanud, et kannatanult elu võttes tegutsesid süüdistatavad omakasu ajendil. Väär on kaitsja arvamus, justkui oleks N. Sokolov teo toime pannud alaealisena. Ta oli teo toimepanemise ajal (
- september 2011) 18-aastane – seega täisealine isik. Ehkki ka noorte täisealiste puhul näitab ränga kuriteo toimepanemine viga väärtushinnangutes ning kasvatuslikku defitsiiti, ei tähenda see, et N. Sokolovi peaks vanusest tulenevalt kohtlema erinevalt teistest täiskasvanutest. 18 aasta vanuses võiks eeldada, et inimene on juba piisavalt arenenud ja arukas, et osata õiget ja valet teguviisi eristada. Ometi nähtub kuriteo asjaoludest, et N. Sokolov lõi ettekavatsetult, ühiselt ja kooskõlastatult koos alaealiste kaassüüdistatavatega plaani ja tegutsedes tapmise eesmärgil, tekitasid röövimise käigus kannatanule surma toonud vigastused ning hõivasid temalt 20 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on vaatamata kuriteo kahetsemisele siiski märgata sedagi, et süüdlane otsib kuritööle õigustusi põhjendades seda liigse usaldatavuse ja kergesti teiste plaanidega kaasa minemisega – talle piisas sellest, et sõber abi palus. Praeguseks on seisukohal, et suudab iseseisvalt tegutseda, tema mõtlemine on vangistuse jooksul muutunud, ta ei käituks selliselt nagu varem (iseloomustuse lk 3). Kohtukolleegiumi hinnangul selles aga kindel olla ei saa - ka vangla on uue kuriteo riskiks pidanud olukorda, kus N. Sokolov laseb ennast teistel mõjutada.
- Kaitsja viitab Tartu Ringkonnakohtu praktikale, kus peeti positiivseks näitajaks suurema osa karistuse ärakandmist ning ennetähtaegset vabastamist ei takistanud ka kinnipeetava distsiplinaarkaristused. Ta toob välja, et ka N. Sokolov on vangistuses viibinud üle 10 aasta ning kaks distsiplinaarkaristust ei tohiks ajaolude kaalumisel takistada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtukolleegiumi arvates ei saa üle 10 aasta vangistuses viibinud N. Sokolovi kinnipidamist lõpetada, sest uute kuritegude risk ei ole välistatud. Kaitsja osundatud lahendis oli tapmiskatse toime pannud isik vangistuse ära kandnud peaaegu lõpuni (kanda oli jäänud 6 kuud) ning tema distsiplinaarrikkumise eest määratud karistuseks oli noomitus. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole ka antud kriminaalasjade asjaolud võrreldavad. Kui distsiplinaarkaristusena määratud noomitus näitab vangla jaoks rikkumise väiksemat kaalu, siis tööst keeldumine on kahtlemata raskem rikkumine (seda näitab ka N. Sokolovile määratud karistus – kartser). Viimati määrati N. Sokolovile 8-päevane kartserkaristus selle aasta jaanuaris – seega ehkki süüdlane teadis, et peatselt hakatakse vaagima tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, jäi ta kindlaks oma veendumusele mitte töötada. Ka Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et tööle asumise korraldustele mitteallumist saab pidada raskeks rikkumiseks. Kinnipeetavate töötamist 4
(5)on seadusandja VangS § 37 lg-st 1 nähtuvalt pidanud oluliseks taasühiskonnastamise viisiks, mistõttu töökohustuse täitmisest keeldumine seab ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise. (Riigikohtu halduskolleegiumi
- oktoobri
- a otsus nr 3-15-3133/29, p 17 ja
- septembri
- a otsus asjas nr 3-3-2-2-15, p 26). Kaitsja arvates on kohus alusetult viidanud kehtetutele distsiplinaarkaristustele. Ringkonnakohus sellega ei nõustu – maakohus on küll osutanud, et N. Sokolov keeldus vangla majandustööst ka 2017-
- a ning teda on varasemalt korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning kohaldatud julgeolekumeetmeidki. Samas on kohus sõnaselgelt viidanud asjaolule, et kehtivaid karistusi on N. Sokolovil
- Kaitsja on maakohtule ette heitnud sedagi, et viimane ei pea süüdlase selgitusi majandustöödest keeldumise põhjustest usutavateks, ehkki N. Sokolov selgitas, et soovib edasi õppida keevitaja kutset ning peab kooli nimekirja saamiseks olema tööst vaba. Tema käitumises puuduvad pahatahtlikkuse tunnused ning tahtlus vangla sisekorda eirata. Ringkonnakohus ei tee maakohtu määruse põhjendustele etteheiteid – need on asjakohased ja loogilised. Kolleegium leiab, et N. Sokolovi süstemaatiline alusetu keeldumine koristustööst viitab lisaks tema normikuulekuse üldisele defitsiidile ka sellele, et süüdimõistetu võib hoida au sees kriminaalsele subkultuurile omast arusaama, mille kohaselt on koristustöö tegemine väärikust alandav. Selgub ju iseloomustusestki, et N. Sokolov on olnud igati valmis vanglas kõrgemini tasustatavat tööd tegema, kuid mitte tegema vangla määratud koristustööd, sest selle eest makstav palk on liiga väike. Ehkki kaitsja väitel on koristustööst keeldumise põhjus soov õppima asuda, on eelneva taustal tegemist alusetu ettekäändega ja koristamisest keeldumise tegelikku põhjust tuleb otsida N. Sokolovi väärtushinnangutest, mis paraku ei luba uskuda, et ta on vangistuses oma suhtumist muutnud ja soovib alustada õiguskuulekat elu. Uue kuriteo riskiks peab vangla ka seda, kui N. Sokolovil tekivad majanduslikud raskused. Seega on vanglas töötamisest keeldumine kahtlemata indikaator, mille alusel prognoosida isiku tulevast käitumist vabaduses. Ehkki erialade õppimine loob eeldused ja soodustab töö leidmist vabaduses, on raske prognoosida isiku edasist töökäitumist, sest tema töökogemus enne vanglasse paigutamist on napp ning ka vanglas on ta tööst keeldunud.
- Kaitsja heidab maakohtule ette KarS § 76 lg 4 kohaselt peab asjaolude kogumis vaagimata jätmist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et N. Sokolovi karistuse eesmärgid on täidetud. Maakohus ei omistanud N. Sokolovi vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu, sh arvestas I astme kohus kaalutlusõiguse teostamisel ka süüdlast ja tema vabanemisjärgseid tingimusi positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Seetõttu jääb juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Tiit Lõhmus 5
(5)