1-20-4034/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-20-4034 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Andres Teiteri tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andres Teiteri 39609165715) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (Teiter; isikukood RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja Andres Teiteri määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohus karistas Andres Teiterit 10.06.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4034 KarS § 424 lg 1 järgi 3 kuu vangistusega ja KarS § 120 lg 1 järgi 2 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 4 kuud vangistust, mida suurendas KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 01.02.
8. a otsusega kriminaalasjas nr 115-6765 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 3 kuu 10 päeva vangistuse, võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 18.04.
9. Kohtuotsus jõustus 26.06.
11. Tartu Vangla esitas 18.02.2022 Tartu Maakohtule materjalid Andres Teiteri enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Andres Teiteri tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
12. Tartu Maakohtu 22.04.
13. a määrusega jäeti Andres Teiter vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 1 3.
14. Maakohus tuvastas kõigepealt, et formaalsed eeldused Andres Teiteri ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla on täidetud. Samuti on Andres Teiteril vabanedes olemas kindel sissetulek töövõimetustoetuse näol. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Samas leidis maakohus, et kumbki asjaolu ei ole piisav tõdemaks, et isikust lähtuv retsidiivsusoht on sedavõrd väike, et kinnipeetav ennetähtaegselt vabastada. 3.
15. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Andres Teiteril neli kehtivat kriminaalkaristust ning kinnipeetava iseloomustusest selgub, et vangistust kannab ta teist korda. Varasemalt on karistatud varguse, asja omavoliliste kasutamiste, kehaliste väärkohtlemiste ja röövi eest. Käesolevalt kannab karistust mootorsõiduki joobes juhtimise ja ähvardamise eest. Peamiseks kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on süüdimõistetu puhul olnud alkoholi kuritarvitamine. On osalenud rehabilitatsiooniteenusel alkoholi tarvitamisest loobumiseks, kuid lahkus sealt omavoliliselt ning aastal 2017 läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid jätkas alkoholi tarvitamist ja uute kuritegude toimepanemist. Programmis „Jõud muutuda“ tema osalemine katkestati, jätkati individuaalvestlusega. Andres Teiteri sõnul on tema peamiseks motivaatoriks, et edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda, tema laps. Lapse sünnist oli kinnipeetav teadlik ka viimase kuriteo toimepanemise ajal, kui ähvardas alkoholijoobes olles oma lapseootel elukaaslast. Seega ei takistanud teadmine lapse peatsest sünnist süüdimõistetut alkoholi tarvitamast ning uute kuritegude toimepanemist jätkamast, mistõttu on kaheldav, et soov kasvatada last oleks ka ennetähtaegsel vabanemisel piisav motivaator. Kuigi kinnipeetav on avaldanud soovi rehabilitatsiooniga jätkata MTÜ-s Uus Põlvkond, leidis maakohus, et see soov on näilik ja kantud soovist vabaneda võimalikult kiiresti. Lisaks leidis maakohus, et isikul puudub teadvustatud ja selge tahe alluda programmidele range režiimiga kristlikus rehabilitatsiooniasutuses. 3.
16. Maakohus leidis, et kuigi Andres Teiteri sõnul on suhted lähedastega head, on tema perekonna- ja tutvusringkonnas inimesi, kelle mõjul võib kinnipeetav jätkata alkoholi tarvitamist ja kuritegude toimepanemist. Varasemalt ei ole kriminaalhooldusele määramine Andres Teiteri puhul oma eesmärki täitnud. Nii vabastati kinnipeetav Tartu Maakohtu 08.03.
17. a määrusega vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ning mh keelati käitumiskontrolli ajaks alkoholi tarvitamine. Käitumiskontrolli ajal pani Andres Teiter aga alkoholijoobes olles toime uued kuriteod, mille eest praegu vangistust kannab. Seega ei ole kriminaalhooldusele määramine süüdimõistetu puhul olnud piisav, et mõjutada teda loobuma alkoholi tarvitamisest ja uute kuritegude toimepanemisest. 3.
18. Maakohus leidis, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles süüdlase puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid, eelkõige tema varasemat elukäiku ning isikut, millest tulenevalt püsib oht, et ta jätkab vabanemisel, hoolimata määratavatest lisakohustustest, kuritegude toimepanemist. Maakohus ei tuvastanud ei kohtuistungil ega ka kohtule esitatud materjalidest ühtki uut motivatsiooniallikat, mille nimel süüdlane kavatseb pingutada, et mitte enam uusi kuritegusid toime panna. Määruskaebus
19. Tartu Maakohtu 22.04.
20. a määruse peale esitas määruskaebuse ja motivatsioonikirja Andres Teiter, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. 4.
21. Rehabilitatsioonikeskus „Uus Põlvkond“ on sisuliselt kinnine keskus, mis ei erine vanglasüsteemist, millel on lisaks adaptsiooniaeg vabasse ühiskonda integreerimisel. Kõik eeldused ja formaalsed alused tema ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas ning kõik 2 vangistuse eesmärgid on tema puhul saavutatud. Ainetu on viidata politseinik A.Z. i väidetele seoses varasemate probleemidega perekonnas, mida ei tõenda ükski tõend. Karistuse kandmise ajal tal distsiplinaarkaristused puuduvad, mis on väga oluline ja näitab muutumist. Vähemtähtsaks ei saa pidada ka tema tervislikku seisundit, mille osas puuduvad vanglas edasised ravivõimalused. Tal on olemas kõik võimalused vangistusest vabanemisel resotsialiseerumiseks. Varasem karistus ei või olla takistuseks kriminaalhoolduse kohaldamisel. 4.
22. Motivatsioonikirjas märgib Andres Teiter, et tema puhul on stabiilse elukorralduse motivaatoriks tema alaealine laps ja teda toetav elukaaslane. Ta kahetseb väga seda, mida ta on teinud, kuid vaatamata sellele ei ole ta nii halb, et ei vääriks teist võimalust. Ta on igal juhul loobunud kuritegelikust käitumisest. Vabanemisjärgsed tingimused on igati distsiplineerivad ning tähtaegsel vabanemisel puuduks riigipoolne kontroll ja võimalus alluda kohustustele. Vabanemine elektroonilise järelevalve alla oleks igati toimiv lahendus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Andres Teiteri vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
24. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
25. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Käesolevalt see nii aga ei ole.
26. Ringkonnakohus leiab, et Andres Teiteri puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid (kindel elukoht rehabilitatsioonikeskuses, sissetulek töövõimetustoetuse näol, lähedaste toetus, distsiplinaarkaristuste puudumine, osalemine rehabiliteerivates tegevustes), kuid kõik see ei ole praegu siiski piisav, et olla kindel Andres Teiteri õiguskuulekuses. Nii ei ole rehabilitatsioonikeskus samastatav vanglaga, kuigi süüdimõistetu seda väidab, mistõttu ei taga see samal määral tema õiguskuulekust. Ka rehabilitatsioonikeskusesse vabanemiseks peab olema retsidiivsusrisk madal. Andres Teiteri puhul see nii ei ole. Varasem elukäik näitab, et erinevad meetmed teda õiguskuulekusele suunata, ei ole mõjunud. Vähemalt sõnades on Andres Teiter motiveeritud muutma enda elukorraldust alaealise lapse pärast, kuid nagu maakohus möönis, siis ajal, mil lapse ema ootas nende ühist last, ähvardas ta viimast. Süüdistusest nähtuvalt ähvardas talle peksa anda ja küsis, kas viimane tahab lapse kaotada, milline käitumine ei viita sellele, et Andres Teiterile oleks lapse ja tema ema heaolu oluline.
27. Vastupidiselt süüdimõistetule, leiab ringkonnakohus, et varasem karistus on oluline argument selleks, et tuvastada, milline on Andres Teiteri retsidiivsusrisk. Sellele viitab ka Riigikohus: Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud suuremas osas individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
28. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). 3
29. Andres Teiteri varasemat elukäiku ilmestab see, et ta kannab praegu karistust nelja erineva kohtuotsuse alusel. Kriminaalasjas nr 1-13-2010 karistas Tartu Maakohus teda 26.03.
30. a otsusega tingimisi vangistusega, kohustades teda järgima käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi (jätkata üldhariduse omandamist ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume). Katseajal rikkus ta üldhariduse omandamise kohustust, kuid kohus andis võimaluse jätkata karistuse kandmist vabaduses. Kuna Andres Teiter jätkas katseajal kuritegude toimepanemist, mõistis Tartu Maakohus talle 21.11.
31. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10480 kohtuotsuste kogumis liitkaristuse, milleks oli üldkasulik töö. Ka see karistus ei mõjutanud Andres Teiterit piisavalt, kuivõrd ta jätkas kuritegude toimepanemist, mille tõttu pöörati ärakandmata karistuse osa täitmisele Tartu Maakohtu 01.02.
32. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6765 kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusega. Seejärel asus Andres Teiter vanglas kandma karistust, millest vabanes Tartu Maakohtu 08.03.
33. a määrusega ennetähtaegselt elektroonilise valve alla katseajaga kuni 06.07.
34. Kahjuks ei avaldanud isegi reaalne vangistus kinnipeetavale mingit mõju, sest katseajal jätkas ta kuritegude toimepanemist ja taaskord mõistis Tartu Maakohus liitkaristuse, mida praegu kannab.
35. Eelnev näitab, et Andres Teiterit ei ole võimalik mõjutada ei leebemate karistustega, millega jäetakse vabadus alles, ega ka vangistusega. Arvestades seda, et eelmist vangistust kandis süüdimõistetu peaaegu neli aastat, ei ole ainuüksi selle põhjal alust arvata, et praeguseks vangistuses viibitud aeg, umbes kaks aastat üks kuu, on olnud niivõrd mõjus, et Andres Teiterilt ei ole uusi kuritegusid oodata. Korduv kuritegude toimepanemine katseajal näitab Andres Teiteri hoolimatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda ja temale mõistetud karistustesse. Kuigi ta on veendumusel, et just kontrollnõuete ja kohustuste täitmine ning elektrooniline valve aitavad tal ühiskonnas hakkama saada, ei ole ükski neist varasemalt olnud kauakestva mõjuga.
36. Kuigi Andres Teiteri sõnul väärib ta teist võimalust, sai ta selle juba pärast esimese kohtuotsuse tegemist. See aga ei õigustanud ennast, mistõttu ei ole põhjust ka praegu naiivselt uskuda, et just seekordne karistus on olnud mõjus. Samuti on Andres Teiter varemgi lubanud loobuda alkoholi tarvitamisest, eelmise ennetähtaega vangistusest vabastamise otsustamise kohtuistungil 04.03.2019, kuid ei suutnud seda lubadust pidada. Ükski varasem meede pole pannud teda alkoholist loobuma. Ringkonnakohus ei näe, et praeguseks oleks midagi oluliselt muutunud, mis annaks alust eeldada Andres Teiterilt teistsugust käitumist.
37. Maakohus on tõepoolest viidanud iseloomustuses kajastatud telefonivestlusele piirkonnapolitseinikuga, et Andres Teiteri pereliikmed tarvitavad alkoholi. Ringkonnakohus selgitab, et see asjaolu ei oma ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tähtsust, kuivõrd hinnata tuleb kinnipeetava enda käitumist ja teda iseloomustavaid asjaolusid. Andres Teiteri ennetähtaegset vabastamist ei tingi ka tema tervise probleemid, kuivõrd vanglas on esmavajalik ravi tagatud ja vajadusel tuleb vangistusseaduse § 53 lg 2 kohaselt kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunata ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde.
38. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Andres Teiteri suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Seda kinnitab eelkõige tema varasem elukäik, mis näitab, et Andres Teiteri motivatsioon elada seadusekuulekalt on vähene.
39. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
40. aprilli
41. a määrus muutmata ja Andres Teiteri määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4